Lüganuse kihelkond
Virumaal moodustati arvatavasti 13. sajandil (esmamaining küll 1373. aastast). See on kihelkond, mida
iseloomustavad põhjas pankrannik, lõunas Alutaguse metsamassiivid ning keskosas
põlevkivikaevandused (Kukruse lade).
Nimekujusid ajaloost: 1241 Lygenus
("Taani
hindamisraamatus"), 1315 Luggenhusen, 1583 Luggenhusz,
1782 Lügganes, Lügganüs,
1796 Lügganduse Külla, 1840 Lügganusse. Saksakeelne nimekuju on Luggenhusen.
Nime päritolu ei ole teada. Külanime saamine perekond Luggenhuseni nimest pole Lauri Kettuneni arvates (1956)
tõenäoline, pigem tulenes vana perekonna nimi Lüganuse küla nimest.
13. sajandi alguses kuulus Lüganuse ala Askele
(Askaelae, Askele) muinaskhk‑a.
Selle põhjaosa oli tihedasti asustatud (linnustest teada Alulinn ja Purtse
Tarakallas), lõunaosa oli peaaegu asustamata.
1373. aastal on mainitud Lüganuse kirikut, ehitatud
arvatavasti 14. sajandi keskpaiku.
15. sajandil võlviti Ristija
Johannese kirik kahelööviliseks ja lisati ümar
läänetorn.
1656.‑1657. a venelaste maaletungil
Liivi sõjas sai kirik kannatada, elas üle ka Põhjasõja ning taastati 1901.
aastal. Sisustus hävis 1941. aastal.
Lüganuse kihelkonnakool on teada 1694. aastast.
1870. aastal valmis khk‑a läbiv raudtee (ja Püssi jaam
Lüganuse alal).
1922. aastal rajati Kiviõli kaevandus, alguse sai
põlevkivitööstus.
1241–1950 Lüganuse kihelkond
1934. a 494 km², 10 370 elanikku
kuni 1939 Püssi vald
1922. a 4140 elanikku, 1934. aastal
5145 elanikku
1939–1950 Lüganuse vald
1950–1991 Lüganuse külanõukogu
1989. a 99 km², 1453 elanikku
1991– Lüganuse
vald
2001. a 99 km², 1454 elanikku
Elanikke
|
1989 |
1453 |
|
|
2001 |
1454 |
Lüganuse alevik paikneb Kirde-Eestis Purtse jõe ääres, hõlmab ka endise
Püssi mõisa (1977. aastal 539 elanikku, 1989. aastal 538 elanikku). Mainitud
1241. aastal (Lygenus), tollal Virumaa
suurimaid külasid.
1788–1795 oli Lüganuse pastoriks O.
W. Masing (1763–1832).
Alulinn – linnusekoht Ida-Virumaal Aa küla lähedal soosaarel. Linnuse lähedal
soost leitud 19. sajandi ohverduskoht; esemed (mõõgakatke, umbes 50 odaotsa,
üle 20 sirbi jm) kuuluvad 1. sajandisse.
Purtse – küla Purtse jõesuudmes (1992.
aastal 329 elanikku), mida on mainitud 1241. aastal "Taani
hindamisraamatus" (Purdis)
32 adramaa suuruse külana. Purtse mõisat on mainitud 1421. a (Purdes, hiljem Alt-Isenhof). Purtse lähikonda jäävad
Tarakalda linnamägi (8. saj) ning muistne hiiekoht Taramägi.
Püssi küla nimi on teada a-st 1472 (Püssz),
Püssi mõis (Pühs) oli olemas 1541, a-st 1842
nimetati ka Uue-Purtseks (Neu-Isenhof). Kuni
1939. aastani kuulus Lüganuse Püssi valda.
1. Eesti Entsüklopeedia V (sub Lüganuse). Tartu: Loodus, 1935, vg 716–718.
2. Eesti Entsüklopeedia 6 (sub Lüganuse).
Tallinn: Valgus, 1992, lk 45.
3. http://www.ivmv.ee/maakond.html