Näpunäited puudutavad lihtsas märkimisviisis esitatud murdepalu. Murdekõne hõlpsamaks jälgimiseks on tekstid esitatud võimalikult kirjakeelsel kujul.
Lisatud on üksnes mõned hädavajalikud märgid.
` |
– |
graavis tähistab III väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `aeti, `silku, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute pikkusi märgitakse nagu kirjakeeles (vakk : vaka : vakka) |
´ |
– |
akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe juures (säŕk, saĺl, `oihḱma ’ohkima’) |
i |
– |
ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (naikka ’nakke; puupulki; varnu’ |
ε |
– |
ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (pεεl ’peal’, `kεima ’käima’) |
ŋŋ |
– |
ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik kirderanniku- ja saarte murdes (löŋŋad ~ laŋŋad ’lõngad’, vaŋŋid ’vangid’) |
ʔ |
– |
kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääʔ ’pead’, da-tegevusnimes seĺläteʔ ’seletada’, käskivas kõneviisis annaʔ ’anna’ vm) |
‿ |
– |
ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma‿i tia ’ma ei tea’, viel‿ja). Kõrisulghäälikust johtuval kokkuhääldusel kandub sõna alguskonsonant eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu äräk‿kaonuʔ ’ära kadunud’, sääntses‿sarvõp‿pään ’sellised sarved peas’ |
· |
– |
Punkt sõna keskel tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (`nove·mbri, vä·ǵevü·śi ’vägisi’) |
() |
– |
ümarsulgudes esitatakse: a) häälikud, mis on ebaselgelt hääldatud või halvasti kuuldavad b) teksti mõistmiseks vajalikud lisaseletused |
[] |
– |
nurksulgudes on tõlkija lisatud sõnad |
Kirjavahemärgid tähistavad kõnes esinevaid pausikohti:
, |
– |
lühike paus |
. |
– |
pikem paus |
.. |
– |
kaks punkti tähistavad pooleli jäänud sõnu või kõnekomistusi (ko.., mõl.., vana‿ga..) kolm punkti katkenud mõtet (sai peräkõrd ... ni sis‿sai) |