TUTVUSTUS   OTSIABI   STATISTIKA   KOGUDE LOEND   SEDELITE ÕPETUS (pdf)   SOOME-UGRI TRANSKRIPTSIOON (pdf)

Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek


amb ann ans aud emm hag han har hel hjn hlj hls hmd hää iis jaa jjn jmd juu jõe jõh
jäm jür kaa kad kam kan kei khk khn kir kjn kod koe kos kra krj krk krl kse ksi kul
kuu kõp käi kär lai lei lih liivi lng luk lut lüg mar mih mmg muh mus mär nis noa nõo
ote pai pal pee pha phl pil pjg plt plv pst puh pär pöi rak ran rap rei rid ris ruh
rõn rõu räp saa san se sim sjn tln tmr tor trm trv tõs tür urv vai val var vas vdj
vig vil vjg vll vmr vng vor võn vän äks üld

ainult tähed            ekiesvilbastevarep       kaardidfotod       tabelina        

Otsiabi

NB! Märksõnapäring töötab üksnes nii palju, kui on sedeleid jõutud märksõnastada. Septembris 2013 on märksõnastatud kihelkonnad Amblast Haljalani (viimane on pooleli), lisaks Juuru, liivi ja vadja kohanimed, üksikuid osi ka mujalt; kokku u 9 % kartoteegi põhiosast. Sisestatud osad tulevad näha ka kartoteegi sedeleid sirvides tekstina sedelite kõrval.

Nimi – otsitakse täpselt sisestatud kuju. Rohkemate nimede leidmiseks kasutage metamärke * (0..lõpmatu arv tähti) või _ (alajoon, üks tähemärk), nt

  • *lepa leiab kõik lepa-lõpulised kohanimed
  • *lepa * (lõpus tühik!) leiab lepa-lõpulised nimed, millele järgneb lahkukirjutatud liigisõna (talu, veski, järv jne; see päring annab rohkem tulemusi kui eelmine, sest enamik märksõnu sisaldab liigisõnu)
  • *vai_la* leiab nimed, milles sisaldub jada vai+la, nende vahel üks suvaline täht, nt Vaigla, Vaikla, Vaidla jne

Otsitakse korraga nii põhinime kui ka variantide väljalt. Variantideks on märgendatud sedelil esitatud muud nimekujud, sh hääldus, kui see märksõnast oluliselt erineb. Päring on tõstutundetu, st leiab nii suur- kui ka väiketähed.

Ainult tähed – kui märkida sinna linnuke, siis otsitakse vaid tähemärke; tühikud, sidekriipsud, sulud jm kirjavahemärgid jäävad arvestamata. Seda tüüpi päring võib olla vajalik, kui soovite nt korraga leida nii Suursoo, Suur soo kui ka Suur-Soo. Ilma linnukeseta otsitakse kõiki märke, k.a tühikud.

Liik – kohanimeobjekti liik KNABi liigituse järgi, nt p-algulised on kõik asustusnimed. Selles väljas otsitakse sisestatud jada järgi, tärne ega alajooni pole vaja.

eki, es, vilbaste, varep – kui mõni neist on ära märgitud, siis otsitakse ainult vastava(te)st allosa(de)st, muidu aga kõigist.

Kaardid, fotod – kui mõni neist on ära märgitud, siis otsitakse ainult vastava märgendusega sedeleid, muidu otsitakse üksnes kohanimesedeleid (ilma kaartide ja fotodeta). Üsna lihtne on otsida nt ühe kihelkonna kaarte, pannes nime lahtrisse *, valides välja kihelkonna ja tehes linnukese ruutu "kaardid" (vt Juuru kaarte)

Kihelkonnad – iga kihelkonna lühendi ees on lahter. Kui mõni neist ära märkida, siis otsitakse üksnes vastavast kihelkonnast. Kui ühtegi pole märgitud, siis otsitakse kõigist.

Tabelina – kui see lahter ära märkida, siis ilmuvad vastused tabelina (maksimaalselt 2000 rida), muidu tulevad vastuseks sedelite pildid (maksimaalselt 100 sedelit).

Puhasta väljad – taastab algseisu.

Märgatud sisestusvigadest palutakse teada anda kas Peeter Pällile või Kaja Kruusmaale.