ÿþ<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN"> <html> <head> <meta content="text/html; charset=UTF-8" http-equiv="content-type"> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="knnstyle.css" /> <title>KNN protokoll 19.11.2009</title> </head> <body> <h2 align="center">Kohanimenõukogu koosoleku<br> PROTOKOLL nr 30</h2> <p align="right"Tallinn, 19. november 2009<br> PP 18.12.2009 nr 12.4-1/671</p> <p><table> <tr><td>Juhatas:</td><td>Väino Tõemets</td></tr> <tr><td>Protokollis</td><td>Aule Kikas</td></tr> <tr><td>Osalesid:</td><td>kohanimenõukogu liikmed Katrin Alliksaar, Jüri Jagomägi, Aule Kikas, Mall Kivisalu, Peeter Päll, Evar Saar, Liisi Sokk, Uudo Timm, Ilmar Tomusk, Väino Tõemets, Olev Veskimäe.</td></tr> <tr><td>Puudusid:</td><td>kohanimenõukogu liikmed Raivo Aunap, Ants Kraut, Jaak Maandi ja Valdek Pall.</td></tr> <tr><td>Kutsutud:</td><td>Malle Hunt (Veeteede Amet).</td></tr> </table></p> <p><b>Päevakord:</b> <ol> <li>Võru maakonnas Varstu valla ajaloolise küla ja külanime ennistamine;</li> <li>Rootsikeelsete kohanimede kasutamine;</li> <li>Laevateede nimed;</li> <li>Kohanimeseaduse muutmise eelnõu;</li> <li>Informatsioon <ul> <li>Balti jaotise koosolekust</li> <li>VII kohanimepäevast Raplas, 27. novembril 2009</li> </ul> </li> <li>Kohapeal algatatud teemad</li> </ol> </p> <h3>1. Võru maakonnas Varstu valla ajaloolise küla ja külanime ennistamine</h3> <p>Aule Kikas andis ülevaate Võru maakonna Varstu valla asustusjaotuse muutmise taotluse kohta. Varstu Vallavolikogu võttis 12.05.2009 vastu otsuse nr 15  Asustusjaotuse muutmise taotlemine , milles Varstu Vallavolikogu taotleb Liguri küla asustusjaotuse muutmist kaheks eraldi asustusüksuseks eesmärgiga ennistada ajalooline Harjuküla. Praegune Liguri küla territoorium hõlmab endiste Liguri ja Harjukül alasid. Ajalooliselt on praeguse Liguri küla ühe osa nimeks olnud Harjuküla. Volikogu on lähtunud taotluse tegemisel eelkõige külaelanike soovist, kuna tänaseni kasutatakse kohalike elanike poolt endisaegset kohanime Harjuküla. Külaelanikud on veendunud, et külale kunagi antud nimi, mis on antud kohale iseloomulik ja sobivm peab püsima jääma. Moodustatava küla näol on tegemist ajaloolise külaga, mis 1970-ndatel aastatel liideti Liguri külaga. Taastatava küla suurus on 3,81km², ning elanikke on 12.</p> <p>Evar Saar: Nimi <i>Harjuküla</i> sobib väga hästi, on rahvapärasega kooskõlas, ajalooliselt on Harjuküla, Kolga, Liguri, Kerikutsi kõik eraldi külakesed olnud. Analüüsisin Varstu valla asustusjaotuse veel korra läbi ja panin kirja mõned kõige selgemad küsimused, kuidas asustusjaotust mujalgi parandada tuleks. 1977. aastal ja varem on Varstu vallas kokku liidetud veel üsna palju külasid, nt Härmiku ja Tikuta Soolättega, Kerikutsi Liguriga, Naadi Matsiga Virulase ja Savira Vana-Roosaga jne, Kõiki neid taastada pole ehk enam mõtet, aga soovitada võib veel järgmisi tänapäevalgi aktuaalseid asustusjaotuse kohandamisi tegeliku kohanimekasutusega:</p> <ul> <li>Tagakolga külast eraldada Tsiamäe küla. See on maastikuliselt eraldiseisev kant ja hõlmab ajaloolised Tsiamäe (Tseemesi) ning Sokari külakesed. Tänapäeval on mõlemate maa-ala tuntud eelkõige Tsiamäe nime all.</li> <li>Kangsti külast eraldada Jaama küla. Jaama on ajalooline küla ja rahvakeelse kohanimena peaaaegu sama palju kasutatud kui Kangsti. Võrust Varstu poole sõites on olulised teekonnakohad just Kangsti, Jaama, Matsi. Jaama küla tuumikuks on endine Sänna postijaam, asustus koondub Põdrasoo teeharu ümber, lahkmejoone Kangstiga saab tõmmata taluteede võrku arvestades.</li> <li>Punsa külast eraldada Alaküla. Alaküla on samuti ajalooline küla ja pole kunagi kokku kuulunud Punsaga vaid hoopis kirde poole jääva Vana-Roosaga. Punsa ja Alaküla vahelt Roobi orust läheb läbi mõisapiir, vana vallapiir, kihelkonnapiir.</li> <li>Pähni külast, millega Nõukogude ajal on ühendatud riigimetsamaad igas mõeldavas suunas, võiks ära lahutada vähemalt selle haru, mis jääb Laurimäe ja Hintsiko (Hindsiku) vahele. Sellel tükil paikneva ühe allesjäänud talu aadressi sidumine Pähniga on absurdne. Selle osa, millel paikneb Hõpõssaarõ talu (katastris Hõbepaju!?), võiks liita Laurimäe külaga. Elaniketa metsamassiiv lõuna pool Peeli jõge sobib kokku pigem Hintsiko (Hindsiku) külaga.</li> <li>Laurimäe küla laiendamine ajaloolise Varstu küla või sellest hiljem eraldunud Mõtsakülä maadele on olnud ajaloo ning elanike kohataju suhtes vägivaldne. Kui planeering vmt on takistuseks, et laiendada Varstu aleviku piire Varstu küla ajaloolistele maadele, siis ei jää muud üle, kui taastada Mõtsakülä või kirjakeelestatult Mõtsaküla. Mõtsakülä ja Laurimäe vaheline lahkmejoon võiks olla teedevõrgu katkestusega kooskõlas. Kuigi praegu jääks selle küla alla väga vähe elanikke, on tegemist keskuse lähedal paikneva ning kasvuperspektiivi omava külaga.</li> </ul> <p>Antud ettepanekud ei teeni niivõrd ajaloolise asustusjaotuse taastamise kui asustusjaotuse normaalseks muutmise huve. Mis mõte on näiteks Laurimäe külal asustusüksuse nimena, kui selle ühte otsa, ajaloolisse Laurimäe külla, pääseb naabervalla kaudu, teise otsa aga Varstu alevikust ja ametliku asustusüksuse kahe otsa vahel pole isegi teed?</p> <p>Soovitav on ka ühe ametliku külanime parandamine: Hintsiko > Hindsiku. Vana kohaliku murde pärane hääldus on Hindsikä, kuid ka kirjakeelseid inimesi rahuldav variant oleks ilmselt u-lõpuline. Kuni 1977. aastani oli nime ametlikuks kujuks vana kirjakeele päraselt Hindsiko. Aastal 1977 parandati -ds rahvakeelse häälduse vastaselt ts-iks, kuid nime lõpu -o, mis kindlasti vajanuks parandamist, jäeti parandamata.</p> <p>Otsustati: 1) Kohanimenõukogu toetab ja peab vajalikuks Võru maakonnas Varstu vallas ajaloolise Harjuküla taastamist ja kohanime ennistamist; 2) Teha ettepanek Varstu vallale ka teiste ajalooliste külade taastamiseks.</p> <h3>2. Rootsikeelsete kohanimede kasutamine</h3> <p>Aule Kikas: asustusüksuste nimistus on rootsikeelsed rööpnimed nimetavas käändes nt Telise/Tällnäs. Kui nad aga tekstis satuvad täiendiks, siis senine praktika on järgides keelereegleid kasutada varianti: Telise / Tällnäsi küla. Tekkinud on küsimus, et kuidas kasutada nimesid klassifikaatorites, aadressides kui kaartidel, kui on vaja lisada liigisõna.</p> <p>Peeter Päll: Keelereegleid ei saa eirata, praegu ametlikus klassifikaatoris olev kirje Telise/Tällnäs küla ei sobi kuidagi. Registreid arvestades oleks ehk lahendus anda nimetavalistele võõrkeelsetele nimedele nimestikes ja nimeotsustes edaspidi juurde ka omastavaline, liigisõnaga kuju, siis on teada, kuidas nimesid käänata (nt Tällnäs : Tällnäsi, Birkas : Birkase).</p> <p>Otsustati: Kaaluda võimalust kehtestada edaspidi asulanimede loend kahel kujul: nimi koos liigisõnaga ja ilma selleta.</p> <h3>3. Laevateede nimed</h3> <p>Malle Hunt tutvustas Veeteede Ameti juhitava projekti  Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus , mille käigus on soov anda projektis kasutatavatele laevateedele nimed:</p> <ul> <li>Võirahu väikelaevatee (A) algab Lehtma sadama liitsihi lähistel ja kulgeb keskmiselt 150 meetri laiusena Vormsi  Kumari laevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 1,5 meetrit.</li> <li>Säärenina väikelaevatee (B) algab Võirahu väikelaevateelt ja kulgeb keskmiselt 150 meetri laiusena Vissulaiu lähistele. Minimaalne sügavus laevateel on 5,4 meetrit. </li> <li>Kadakalaiu väikelaevatee (C) algab Hari kurgust ja kulgeb keskmiselt 150 meetri laiusena Matsalu väikelaevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 4,5 meetrit.</li> <li>Heinlaiu väikelaevatee (D) algab Võirahu väikelaevateelt ja kulgeb keskmiselt 200 meetri laiusena Vormsi-Kumari väikelaevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 4,5 meetrit.</li> <li>Matsalu väikelaevatee (E) algab Vormsi-Kumari väikelaevateelt ja kulgeb keskmiselt 200 meetri laiusena Virtsu-Kuivastu parvlaevatee ja Väinamere laevatee ristumiskohta. Minimaalne sügavus laevateel on 3,8 meetrit. </li> <li>Muhu väikelaevatee (F) algab Matsalu väikelaevateelt ja kulgeb keskmiselt 180 meetri laiusena Väinamere laevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 4,8 meetrit.</li> <li>Kassari väikelaevatee (G) algab Hiiumaal Kassarist lõuna pool ja kulgeb Vormsi saarest lõuna poole Haapsalu lahe lähistele. 114 -198 meetrini, samuti on muutuv sügavus.</li> <li>Ahelaiu väikelaevatee (H) algab Sihimadala lähistel ja kulgeb keskmiselt 140 meetri laiusena Hiiu väina püsimärkideta laevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 2,7 meetrit.</li> <li>Soela väikelaevatee (I) algab Soela väina lääneosast ja kulgeb keskmiselt 70 meetri laiusena Hiiu väina püsimärkideta laevateele. Minimaalne sügavus laevateel on 1,9 meetrit.</li> <li>Vilsandi väikelaevatee (J) algab Undva pangast põhja pool ja kulgeb 200 meetri laiusena Sõrve poolsaare lähistele. Minimaalne sügavus laevateel on 5,4 meetrit.</li> </ul> <p><img src="veeteed.jpg"></p> <p>Kohanimenõukogu liikmed tõdesid, et ehkki laevateed ei kuulu kohanimekohustusega objektide hulka, on tunnustamist vääriv Veeteede Ameti algatus. Arutelu käigus leiti, et ka laevateede nimede puhul on oluline ajalooline side ning nende nimede jäädvustamine on vajalik. Kasutada tuleks nimesid, mis on kasutusel meremeeste, kohalikel kalurite seas ja millel on olemas kasutustava.</p> <p>Otsustati: 1) Kohanimenõukogu toetab Veeteede Ameti algatust määrata laevateedele nime; 2) Veeteede Ametil esitada kasutatavad ja kohanimeseadusele vastavad laevateede nimed kinnitamiseks kohanimenõukogule.</p> <h3>4. Kohanimeseaduse muutmise eelnõu</h3> <p>Aule Kikas tutvustas kohanimeseaduse muutmise seaduse ja regionaalministri määruse  Kohanime vormistamise ja kasutamise kord (esialgne tööpealkiri) eelnõud.</p> <p><li>Kohanimeseaduse muutmise olulisim põhjus on ADS-i kasutuselevõtt ja sellega seonduvalt maaüksuste lisamine kohanimekohustusega nimeobjektide hulka. (<i><b>ADS</b> - üleriigiliselt aadressiandmeid ja aadressteenuseid pakkuv  ADS-haldussüsteem on riigi infosüsteemi tugisüsteem kõikide registrite jaoks,  teenindades nii riigi- kui erasektorit. ADS-i annab andmeid riiklik kohanimeregister. Alus: Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 251 <a href="https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083">"Aadressiandmete süsteem"</a></i>)</p> <p>Kui varemalt oli riiklik kohanimeregister (KNR) pelgalt kohanimede kogumise koht, siis selle aasta jaanuarist on KNR riigi infosüsteemi üks oluline osa - KNR annab alusandmed aadressiandmete süsteemi (ADS). Et kõik koha-aadressid tuginevad kohanimedele (nt <i>Valga maakond, Helme vald, Taagepera küla, Mihkli talu</i>), on aadresside korrastamist vaja alustada <ul> <li>kohanimedest määramisest (kui kasutusel olevad nimed on kehtestamata või ei vasta kohanimeseadusele) ja</li> <li>riiklikusse kohanimeregistrisse kandmisest.</li> </ul> Alles siis, kui  kohanimi on  KNR-is registreeritud, on võimalik selle aadressikoha alusel aadressiobjektidele koha-aadresse määrata.</p> <p>Väga suure osa aadressidest moodustavad maaüksuste  katastriüksuste nimed (nö talud, maakohad, mida hajaasustuses ei adresseerita majanumbrite ega teede järgi). Senini ei olnud maaüksused kohanimekohustusega objektid, aadressides peavad aga nimed vastama kohanimeseadusele. Selleks, et tagada korrektsete aadresside kasutamine, on vaja maaüksused muuta kohanimekohustusega (<i>mõningate eranditega</i>) objektideks  see on üks oluline seadusemuudatus.</p> <p><li>Täpsustame liigisõnade kasutamist avalikel siltidel, andmekogudes.</p> <p>Asustusüksuste nimesid kasutatakse avalikel siltidel, viitadel ilma liigisõnata (küla, alevik, alev, vallasisene linn). Andmekogud, registrid vajavad nime nö täiskujul, koos liigisõnaga. Täpsustame, millal tuleb lisada liigisõna, millal mitte. Oluline on, et kui nimi sisaldab õiget liigisõna, siis ei tohi seda kasutada topeltkujul.</p> <table border="1"> <tr><td>Siltidel, viitadel kasutatav nimekuju</td> <td>Andmekogudes jm liigisõna vajavates kohtades nime täiskuju</td></tr> <tr><td>Muraste</td> <td>Muraste küla</td></tr> <tr><td>Mäeküla</td> <td>Mäeküla</td></tr> <tr><td>Mõisaküla</td> <td>Mõisaküla linn</td></tr> <tr><td>Kukulinna</td> <td>Kukulinna küla</td></tr> <tr><td>Telise/Tällnäs</td> <td>Telise/Tällnäsi küla</td></tr> </table> <p><li>Tunnistame kehtetuks 4 regionaalministri määrust ja kehtestame nende asemel ühe ajakohastatud kompaktse määruse.</p> <p>Kehtetuks: <br> 1)  Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord ; <br> 2)  Nimeobjekti liigitus ; <br> 3)  Kohanimeregistrist andmete väljastamise kord ; <br> 4)  Kohanimeregistrile andmete esitamise kord ; <br> Uus:  Kohanime vormistamise ja kasutamise kord (esialgne nimi).</p> <p><li>Täpsustame pühendusnime määramist.</p> <p>Tuginedes ÜRO resolutsioonile peame vajalikuks viia sisse pühendusnimede määramisel nn ooteaeg 5 aastat. Pühendusnime varasemaks määramiseks annab regionaalminister, olles eelnevalt ära kuulanud kohanimenõukogu arvamuse. </p> <p>Jüri Jagomägi: kitsaks on jäänud geograafilise kaardi mõiste. Geograafilise kaardi tegemine ja välja andmine  oli üks suur ja tõsine ette võtmine. See oli midagi erilist ja nendel kohanimede range käsitus igati kohane.  Viimase kümnekonna aasta jooksul kus kaartide tegemine on spetsiifiliste tarkvaradega tehtav, mis  juba vaikimisi seovad  kujutised koordinaatidega ja võtavad enamik sisust andmekogudest. Kohanimed on kõiksugustel skeemidel, plaanidel, veebikaartidel, andmekogudes. Kadumas  on geograafilise kaardi erilisus, kui suure ja tõsise ettevõtmise tulemus. Suur tööd tehakse andmekogudes, -baasides, millest  tekitatakse suurel hulgal tard- ja kuvakaarte. Kuidagi  tuleks  reguleerida kohanimede käitlemine   ruumiandmete kogudes ja sealt tehtud kaardimaterjalil (ehk graafilistel tuletistel). Samuti on kitsas kultuuri- ja ajalookaartide määratlus. Näiteks on üks kaardivaldkond, mis on tekkinud ja viimasel kümnendil ja pidevalt suurenemas -need on tingnimetusega meelelahuslikud kaardi(lised)materjalid, mis levivad usinalt ka veebikeskkonnas. Nad on tellija poolt ette antud info ja suunitlusega kaardid.   Kui pole just tegu nn info(tahvli)kaartidega, siis võiks neil  lubada vabamat kohanimede kasutust. Nende regulatsioon läheb suhteliselt keeruliseks. Nende nimetuste arv on minu arvates kordades suurem kui kõik nn  Eesti riiklikud kaardid kokku. </p> <p>Arutelu käigus tehti parandusi kohanimeseaduse muutmise seaduse ja regionaalministri määruse  Kohanime vormistamise ja kasutamise kord (esialgne tööpealkiri) eelnõudesse. </p> <p>Otsustati: 1) Võtta informatsioon teadmiseks (eelnõu 19.11.2009 seis lisatud protokollile); 2) Enne eelnõude esitamist e-õiguse kooskõlastusringile kooskõlastada kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle rakendusakti eelnõu kooskõlastamiseks kohanimenõukogule.</p> <h3>5. Informatsioon</h3> <p>5.1 Peeter Päll andis ülevaate Balti jaotise 13. koosolekust. ÜRO kohanimeekspertide rühma Balti jaotise 13. koosolek toimus Vilniuses 1.- 2. oktoobril 2009, Eestist osalesid kohanimenõukogu liikmed Aule Kikas, Mall Kivisalu, Olev Veskimäe ja Peeter Päll. Materjalidega saab tutvuda kohanimenõukogu kodulehel (<a href="http://www.eki.ee/knn/ungegn/bd_ee.htm">http://www.eki.ee/knn/ungegn/bd_ee.htm</a>). </p> <p>5.2. Aule Kikas tutvustas VII kohanimepäevast Raplas, mis toimub 27. novembril 2009. Lisaks kohanimenõukogu liikmetele Väino Tõemets, Peeter Päll - <i>Rapla vanadest kohanimedest</i>, Mall Kivisalu - <i>Kohanimed ja koha-aadressid ühest kohast</i>, Uudo Timm - <i>Loodusobjektide nimedest Raplamaal</i> ja Aule Kikas - <i>Kohanimekorraldus Eestis</i>, esinevad ettekannetega Mikk Sarv, koolitaja - <i>Alalisus ja alatus</i>; Virve Õunapuu, Hageri muuseumi juhataja - <i>Kui kaua kestab kohapärimus?</i>; Enos (Henn) Heinsoo, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester - <i>Kohanimed rändavad</i>; Kaie Bergmann, koduloouurija - <i>Perenimede seos kohanimedega Vigala kandis</i>; Jüri Metssalu, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, TÜ magistrant - <i>Toponüümilisi tähelepanekuid ja mõtteid kohapärimuse uurimisalalt</i>; Lembit Tihkan, koduloouurija ja metsamees - <i>Velise kandi kohanimedest</i>; Rait Talvoja, Mahtra muuseumi teadur - <i>Atla küla talunimedest</i>; Harri Jõgisalu, kirjanik - <i>Kohanimed mälestustes (endise Läänemaa kihelkondades)</i>. Kohanimepäeva materjalidega on võimalik tutvuda kohanimenõukogu kodulehel (<a href="http://www.eki.ee/knn/knp0911.htm">http://www.eki.ee/knn/knp0911.htm</a>).</p> <p>Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.</p> <h3>6. Kohapeal algatatud teemad</h3> <p>Aule Kikas andis ülevaate tehtud, pooleliolevatest ja planeeritavatest tegevustest, millised on teemaks olnud töörühmades ja millised on algatanud Maa-amet kui kohanimeregistri volitatud töötleja: <ul> <li>Koostöös Maa-ametiga on sel aastal läbi viidud 20 koolitust kohanimemäärajatele, tehes tiiru peale kogu Eestile. Koolitustel oleme lisaks kohanimede ja koha-aadresside määramise põhimõtete ja rakendamise selgitamisele  rõhutanud koostöö vajadust  mitte ainult maakorraldaja, ehitusregistri ja rahvastikuregistri pidaja vahel, vaid ka naaberomavalitsuste vahel. Koolituste vastu on huvi olnud väga suur.</li> <li>KNR-i arendustööd  seosed ja ajalugu (Paldiskis Salavat Julajevi tee ’! Paemurru tee; Võrus Antsla mnt ’! Tallinna mnt);</li> <li>KNR-i kohanimede kandmine: põhikaardinimed (vooluvete nimedega, sood, saared); - arheoloogiamälestised - nimekiri vaja üle vaadata, millised sobivad KNR-i, kas on vaja KNN poolt kinnitada; - looduskaitseobjektid - analoog arheoloogiamälestistega, nimekirjade ülevaatamine, tegemist ei pruugi olla kohanimega vaid objekti nime(tuse)ga.</li> </ul></p> <p>Otsustati: Järgmine kohanimenõukogu koosolek kutsuda kokku 2010. a jaanuaris- veebruaris, et planeerida 2010. a tegevusi, sh kohanimeregistri arendusvajadustega seonduvat.</p> <p>Väino Tõemets<br> Kohanimenõukogu esimees</p> </body> </html>