Istungi protokoll
18. november 2003 nr 2/16
Tallinn, Rahukohtu 1
Algus kell 10.00; lõpp kell 12.45
Juhatas: Tiit Sepp
Protokollis: Elvi Sepp
Osavõtjad: vt registreerimislehel
Puudusid: Sirje Tobreluts; Jüri Jagomägi, Ott Kurs.
Otsustati kinnitada järgmine päevakord:
1.
T. Sepp: On väga hea ja kiiduväärne, et Piirivalveamet pöördub Kohanimenõukogu poole.
Ajendatuna Piirivalveameti peadirektori, brigaadikindral Harry Heina 06.11.2003 kirjast (koopia lisatud), arutati piirivalve kasutuses oleva sadama (asukohaga Tallinn, Süsta 15) nime küsimust. Kuulati ära Piirivalveameti mereosakonna ülema, kaptenmajor Ervin Piikmanni ja Põhja Piirivalvepiirkonna majandusülema, leitnant Hannes Jaanimäe selgitused ning tutvuti asjakohase kaardimaterjaliga.
Antud juhul ei ole tegemist ajaloolise iseseisva sadamaga, vaid osaga ajaloolise Vene-Balti sadama akvatooriumist, kuhu nõukogude perioodil on tekkinud uus sadam. Seetõttu puudub sellel sadamakohal ajalooline kohanimi. Seniajani sadamal ametlikku nime pole. Samas on igapäevases asjaajamises väidetavalt kasutusel nimi "Piirivalvesadam", mis on kantud ka 1997. a välja antud lootsiraamatusse. Praegu on kõnealune sadam piirivalve kasutuses ning loodetavasti ka jääb selleks. Sadam vajab ametlikku nime seoses sadama passistamisega.
Jaak Maandi: Kui tekib uus piirivalvele kuuluv sadam, mis siis nimeks saab?
Ervin Piikmann: Enamus rannaalast on juba nimedega ja ka enamusel sadamakohtadel on nimed olemas. Ametlik sadamanimi valitakse siis olemasolevate nimede hulgast.
Ilmar Tomusk: Millise piirivalvega see sadam seostub? Kas Eesti Vabariigi või nõukogude piirivalvega?
Ervin Piikmann: Seostub ikka meie - Eesti Vabariigi piirivalvega.
Kaalunud sadama võimalikke nimevariante, langetas kohanimenõukogu
otsuse:
- toetada Piirivalveameti ettepanekut määrata Tallinnas, Süsta 15 asuva sadama ametlikuks
nimeks Piirivalvesadam.
2.
Tiit Sepp: Ette on valmistatud Kohanimenõukogu koosseisu muudatused, mille Vabariigi Valitsus peaks veel novembris otsustama.
Kohanimenõukogust arvatakse välja selle kauaaegne liige Asmu Saar, kes on läinud manalateele.
Uueks liikmeks saab Priit Vene Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, sest selle ministeeriumi valitsemisalaga on kohanimekorraldus tihedalt seotud ja selle esindaja on meil Kohanimenõukogus alati olnud. Ülejäänud muudatused on seotud seniste liikmete (Katrin Alliksaar; Jaak Maandi, Uudo Timm) ametinimetuste muutumisega.
3.
Elvi Sepp: Ülevaade kohanimekorralduses toimunust on rõõmustav, sest riigikogu võttis 5.novembril vastu uue kohanimeseaduse (+ 54 ja - 0 häält, ei osalenud 27 saadikut). Kohanimekorralduse tähtsuse ja vajalikkuse teemal pidas Riigikogu suures saalis sütitava kõne Trivimi Velliste.
Rakendusaktid (vt lisatud nimekiri) on ette valmistamisel. Rohkem tööd ootab ees kohanimeregistri pidamise põhimääruse eelnõuga, kus on vaja otsustada mitmeid põhimõttelisi küsimusi.
4.
Elvi Sepp: Palusin Lui Hubelil koostada väikese ülevaate sellest, millised on praegu kohanimeregistrile esitatud teede ja tänavate nimedes kõige sagedamini esinevad vigased variandid.
Lui Hubel: Toon näiteid sellest, mida teenimede lahtrisse on kirjutatud. Need on kõige levinumad variandid kõigil valdadel: Heistesoo küla tee, Sauepõllu talu tee, Puski surnuaia tee, Malvaste-Kodeste (ilma liigisõnata), Mangu-Mangu rand jne.
Kõrgessaare vald kasutab näiteks selliseid nimekujusid: Mälestusmärk "Estonia" tee, Hirmuste kalapüügi platsi tee, Leigri põllutee, Tammistu otsetee, Kalana-Ristna m/v koht jne. Kehtna vallas on pandud sellised nimed, nagu: Sauaru tee Lokutal, Lokuta küla sisetee, Haakla kruusakillustiku tee jne.
Lisaks sellele on pühendusnime korral paljudel juhtudel ära jäetud eesnimi, näiteks on lihtsalt: Kerese tänav, Jakobsoni tänav, Koidula tänav jne.
Elvi Sepp: Ehk oleks selliste ilmsete seaduserikkumiste korral mõistlik anda kohanime parandamise (kordapaneku) õigus registri pidajale?
Katrin Alliksaar: Siis peab olema ka kohustus, et registri pidaja vastab andmete esitajale ehk teatab nimes tehtud parandusest kohanimemäärajale.
Uudo Timm: Kuidas on maakatastris? Mis juhtub, kui valla toimikus avastatakse ilmne viga ehk esitatud andmed on seadusega ilmselges vastuolus?
Peeter Päll: Isikunimedega on sageli nii, et nimi on määratud õigesti, aga kasutatakse valesti. Tänavasildil peab ikka olema kirjas eesnimi, näiteks Tallinnas arvati, et on Jakob Kunderi tänav, aga tegelikult on Juhan Kunderi tänav.
Uudo Timm: Sageli on valede kohanimedega nimistud ametlikult kinnitatud. Vigased teenimed "istuvad" ka näiteks maakatastris ja mujalgi.
Lui Hubel: Vanadel tänavanimedel pole nime määramise alusdokumente, näiteks 1922. aastal on kinnitatud vaid Tallinna tänavate nimekiri.
Arutelu järgselt kohanimenõukogu otsustas:
1) vaja on koostada ja kättesaadavaks teha teede ja tänavanimede määramise ja kasutamise
juhendmaterjal;
2) juhendmaterjali põhiosa koostab Peeter Päll ja vajadusel täiendatakse seda teiste KNN
liikmete osavõtul;
3) juhendmaterjal pannakse välja KNN kodulehele ja seda levitatakse võimalusel ka koolitustel.
5.
Elvi Sepp: Kohanimeregistrist täna pikalt ei räägi, anname vaid lühiülevaate asjade seisust.
Lui Hubel: Varasemate aastate pidamistööde tulemusena on registrisse
kantud:
- haldus- ja asustusüksuste nimed koos vastavate muude andmetega;
- hüdrograafiaobjektide (vooluveed, järved, merelahed, väinad, saared, poolsaared, neemed)
nimed Eesti baaskaardi mahus;
- soode ja reljeefiobjektide nimed Eesti baaskaardi mahus;
- sadamate ja tuletornide nimed Eesti baaskaardi mahus.
Seega on registris ca 10200 nimeobjekti andmed koos neid kirjeldava 11650 kohanimega.
Elvi Sepp: 2003.a. registri pidamistööde lähteülesande kohaselt kantakse tänavuste tööde tulemusena registrisse 5000 ametlikku tänava- ja teenime koos muude andmetega.
6.
Elvi Sepp: Kohanimenõukogu tööpõld on lai, aga me peame oma tegevuses määrama mingid prioriteedid, millega on kiire, mida on vaja, mida suudame ette võtta vms. põhimõtete alusel.
Uudo Timm: Näiteks oleks vaja korrastada kaitsealade nimed, aga Keskkonnaministeerium ei võta õigusaktiga määratud nimede muutmist ette. Mereosad, mis ei ole väinad ega lahed, vajaksid ka nimesid.
Lui Hubel: Saarte nimedega on segadus, neid on meil olemas mitme erineva allika lausel, aga milline oleks see õige nimi?
Kiira Mõisja: Kaardil on kohanimed ilma liigisõnata, on üksnes kohanime tuum. Oleks vaja korraldada KNN tööseminar, kus saaks neid asju arutada.
Jaak Maandi: Vanad talunimed on kadumas. Kust ja kuidas saaks nende kohta infot? Tähtis on selle info kogumine ja säilitamise küsimus.
Elvi Sepp: Selle küsimuse arutelu kokkuvõtteks võin öelda, et me koostame kohanimeregistri pidamistööde 2004. a. lähteülesande arvestades tänasel koosolekul tõstatatud probleeme ja väljaöeldud mõtteid. Mõistagi on piiravaks teguriks siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahaline ressurss. See on kokku 875 000 krooni, sealhulgas siis konkreetsed pidamistööd, andmebaasi majutusteenuse maksumus ja kaardirakenduse haldamine.
Jätkuvalt tuleb tegelda ka avaliku teenuse arendamisega, seda teevad siseministeerium ja Eesti Kaardikeskus koostöös.
7.
Elvi Sepp: Kohalalgatatud küsimuste jaoks meil täna aega ja tahtmist enam pole. Ja tegelikult ei ole ka midagi kiireloomulist arutada.
Tiit Sepp
Koosoleku juhataja
Elvi Sepp
Protokollija