Arhiiv
Kohanimenõukogu
ei tekkinud tühjale kohale. Juba 1938. aastal võeti vastu
"Koha- ja
kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus", mis esitas
tähtsamad kohanimekorralduse
põhimõtted. Seaduse alusel loodi Siseministeeriumi juurde
Kohanimede Nõukogu. Nõukogu
tollase tegevuse tulemuseks jäi uus valdade nimistu (1938).
Suurejoonelised nimede
eestistamise kavad jäid küll ellu viimata, kuigi neid
jõuti põhjalikult arutada.
2. novembril 1994
moodustas Vabariigi Valitsus kohanimekomisjoni, mis oma esimeseks
ülesandeks sai kohanimeseaduse koostamise. Nüüd ei olnud
seaduse eesmärgiks enam otseselt
nimede eestistamine, vaid põlise nimistu kaitse ja ametliku
nimepaneku praktiline
korraldamine. Lisaks seaduse eri versioonide arutamisele (neid oli
kokku vähemalt 16) jõudis
kohanimekomisjon oma koosolekutel käsitleda mitmeid
nimeettepanekuid ja anda soovitusi
talunimede korrastamiseks.
11. detsembril 1996
võttis Riigikogu vastu kohanimeseaduse,
mis jäi
järgmiseks kuueks
aastaks riikliku kohanimekorralduse suunajaks. 2004. aastast kehtib uus
kohanimeseadus.
Kohanimeseadus 1997–2004
(Vastu võetud Riigikogus 11.12.1996, välja kuulutatud
31.12.1996, ilmunud RT I 1997, 1, 3. Koos hilisemate muudatustega.)
Rakendusaktid:
- Kohanimede eestikeelsuse
kindlakstegemise kord (valitsuse määrus, 04.09.1997, RT I
1997, 65, 1098)
- Pühendusnimede määramise
kord (valitsuse määrus, 04.09.1997, RT I 1997, 65, 1099)
- Nimeteadusliku usaldusasutuse ja
järelevalvet teostava
riigiasutuse nimetamine (valitsuse korraldus, 17.06.1997, RT I
1997, 49, 802)
- Riigi kohanimeregistri pidamise
põhimäärus (valitsuse määrus,
30.11.1998, RT I 1998, 104, 1731)
- Kohanimenõukogu
moodustamine ja koosseis (valitsuse korraldus 17.06.1997 ja
hilisemad muudatused)
- Kohanimenõukogu
põhimäärus (siseministri käskkiri, 11.07.1997)