liigitamata keeled, kirjad ja rahvad


:

  • ´adžami kiri et
    Liik: scrx; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    ‘ajamī / عجمي ar [NET_Wiki] (’võõras, tumm’); Ajami en [NET_Wiki] – araabia kirja kohandus mittearaabia keelele (nt pärsia, tänapäeval rohkem Aafrika v Aasia muudele keeltele)
    Lingid: Wikipedia
  • `aest, ´aestid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: xxx
    Aestiī la etnonüüm [la2002s] – Läänemere-äärne rahvas, keda on mainitud Tacituse "Germanias", tav seostatakse vanade preislastega
    Lingid: Wikipedia
  • ar`aabi˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    p`ärsi˛a-ar`aabi˛a kiri et rööpnim; abjadīyah ‘arabīyah / ابجدية عربية ar [NET_Wiki]; arabisches Alphabet de [NET_Wiki]; Arabic en [ISO15924]; Perso-Arabic script en rööpnim [NET_Wiki]; arabialainen kirjaimisto fi [NET_Wiki]; arabe fr [ISO15924]; ара́бское письмо́ ru [BRES2003] – konsonantkiri (paremalt vasakule), mida kasutavad araabia keele kõrval paljud muud keeled (puštu, pärsia, urdu jt) islamimaadesPärsia-araabia kirjast räägitakse, kui mõeldakse araabia tähestikku koos kõigi kohandustega teiste keelte jaoks (vt ka adžami kiri)
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | Wikipedia
  • asian`iidsed keeled et [Ariste1967:80]
    Liik: lgq; Maa: xA; Keelkond: xxx
    Väike- ja Ees-Aasias kunagi räägitud liigitamata keelte (sumeri, eelami jt) üldnimetus
  • ´aškenazi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA, xE; Keelkond: xxx; Keelekood: yi (yid), en (eng), he (heb)
    Ashkenazi Jews en etnonüüm [NET_Wiki]; Ashkenazzim / אַשְׁכְּנַזִּים he etnonüüm [NET_Wiki]; Aschkenasim de etnonüüm [NET_Wiki]; aškenasijuutalaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; ашкеназы ru etnonüüm [NET_Wiki] – Saksamaalt jm Kesk-Euroopast pärit juutide üldnimetusAlgselt rääkisid jidiši keelt, tänapäeval inglise, heebrea jm keeli
    Lingid: Wikipedia
  • `austri keeled et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx
    Austric languages en [LOW2009:649]; аустри́ческие языки́ ru [LES1990] – hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Austroaasia ja Austroneesia keeled
    Lingid: Wikipedia
  • bastet`aan, bastet´aanid et etnonüüm [MIAL2001:80]
    Liik: etn; Maa: ES; Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
    Bastetani la etnonüüm [NET_Wiki] – ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut
    Lingid: Wikipedia
  • b`astul, -id et etnonüüm [MIAL2001:80]
    Liik: etn; Maa: ES; Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
    Bastuli la etnonüüm [NET_Wiki] – ibeeri rahvas Pürenee poolsaarel enne roomlaste tulekut, kõneles kas ibeeri või tartessi keelt
    Lingid: Wikipedia
  • b´irma kiri et [Ariste1967:72]
    Liik: scr; Maa: MM; Keelkond: xxx; Kiri: Mymr
    Myanmar en [ISO15924]; Burmese en rööpnim [ISO15924#]; birman fr [ISO15924]; Myanma akkaya / မြန်မာအက္ခရာ my [NET_Wiki]; бирманское письмо ru [LES1990:180]; Mianwen / 缅文 zh [NET_Wiki] – täht-silpkiri, mida kasutatakse birma, kareni, moni, šani jt keelte kirjapanekuks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • Braille kiri [br`ai] et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Brai
    Braille en [ISO15924]; braille fr [ISO15924]; Brailio raštas lt [NET_Wiki]; aklųjų raštas lt [NET_Wiki]; шрифт Брайля ru [NET_Wiki] – reljeefkiri pimedatele, mille loojaks on Louis Braille (1809-1852)
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • Byblose kiri et+el
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: xxx; Kiri: (Zzzz)
    Byblos script en [Coulmas1999:57-58]; Byblos syllabary en [NET_Wiki] – dešifreerimata, arvatavasti silpkiri, mille näiteid on leitud Byblose linna kandist; dateeritud u XVIII-XV saj eKr
    Lingid: Wikipedia
  • caoshu / 草书 zh [NET_Wiki]
    Liik: scrx; Maa: xA; Keelkond: xxx; Kiri: Hani
    Grass script en tõlge [NET_Wiki]; цаошу ruhiina kirja kursiivne kuju
    Lingid: Wikipedia
  • ´ete˛o_kr´eeta keel et [Ariste1967:80]
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: xxx; Keelekood: ecr (3); Kiri: Lina
    Eteocretan en [ISO639-3]; muinaiskreeta fi [Anhava1998]; древнекритский язык ru [Loukotka1950:73] ♦ IV-III saj eKr. Ei osata teiste keeltega seostada
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´ete˛o_k`üprose keel et [Ariste1967:80]
    Liik: lg1; Maa: CY; Keelkond: xxx; Keelekood: ecy (3); Kiri: Cprt
    Eteocypriot en [ISO639-3]; muinaiskypros fi [Anhava1998] – kuni IV saj-ni eKr Küprosel kasutusel olnud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • eur`ooplane, -lased et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: xxx
    v`alge, -d et etnonüüm; Gaˬlaˬpyuˇ ahk etnonüüm [Bradley1999:70]; Europeans en etnonüüm; Whites en etnonüüm; Huab-lab hmn [Bradley1999:123]; Janh-baeqc ium etnonüüm [Bradley1999:146]; Ka˘la˘hpu lhu etnonüüm [Bradley1999:37] (’valged indialased’); европе́йцы rumitmetes maades kasutatav üldistav nimetus "valgete inimeste" kohta
  • g´utilane, -lased et etnonüüm [MIAL2001:26]
    Liik: etn; Maa: xA : IQ, IR; Keelkond: xxx
    Gutians en etnonüüm [NET_Wiki] – tundmatu päritoluga rahvas, kes vallutas Akadi riigi 2150 eKr
    Lingid: Wikipedia
  • h´ani kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: xxx; Keelekood: ja (jpn), ko (kor), zh (zho); Kiri: Hani
    h´iina-j`aapani-kor`ea logogr´aafiline kiri et rööpnim; Kanji / 漢字 ja [NET_Wiki]; Hanja / 한자 ko [NET_Wiki]; Hanzi / 汉字 zh [NET_Wiki]; Han en [ISO15924]; idéogrammes han fr [ISO15924]; sinogrammes fr rööpnim [ISO15924#]; dō Hǒa / ᦎᦷᦠᦸᧉ khb [khb2012s:150]; кита́йское письмо́ ru [BRES2003]; Hán tự vi [NET_Wiki] – hiina ja jaapani, osalt korea keele kirjutamiseks kasutatav logograafiline kiriNimetused "Hanzi", "Kanji" ja "Hanja" on kasutusel vastavalt Hiinas, Jaapanis ja Koreas
    Lingid: Omniglot | Omniglot (jaapani) | ScriptSource | Wikipedia | Wikipedia
  • h´ati keel et [Ariste1967:80; ENE:1971,3:10]
    Liik: lg1; Maa: TR; Keelkond: xxx; Keelekood: xht (3)
    h`att, h´atid et etnonüüm; protohetiidi keel et van [ENE:1971,3:10]; Hattian en [ISO639-3]; Hattic en [NET_Wiki]; Proto-Hittite en ebas [NET_Wiki]; hatti fi [Anhava1998]; ха́ттский язы́к ru [JaDM1982]; протохеттский язык ru [LES1990] – Väike-Aasia keskosas Hattušas (prg Boğazköys) kõneldud asianiidne keel, mis hääbus II at eKr keskpaigaks (oli hiljem hettide kultuskeeleks)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ib´eeri keel et
    Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT; Keelkond: xxx; Keelekood: xib (3)
    ib`eer, ib´eerid et etnonüüm [ENE:1971,3:113]; Iberian en [ISO639-3]; ibeeri fi [Anhava1998]; Hibēres la etnonüüm [la2002s]; Hibērī la etnonüüm [la2002s#]; ибе́рский язы́к ru [LES1990]; ибе́ры ru etnonüüm [BRES2003] – Pürenee poolsaarel I at 2. poolest eKr kuni I at 1. pooleni pKr kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • indi´aani keeled et
    Liik: lgq; Maa: xN, xS; Keelkond: xxx
    ´amer_´indi keeled et harv; indi`aanlane, -lased et etnonüüm; Indianer de etnonüüm [NET_Wiki]; Indian languages en; Amerind languages en [LOW2009:649]; lenguas indígenas de América es [NET_Wiki]; lenguas amerindias es [NET_Wiki]; amerindio es etnonüüm [NET_Wiki]; indio americano es etnonüüm [NET_Wiki]; intiaanit fi etnonüüm [NET_Wiki]; Amérindiens fr etnonüüm [NET_Wiki]; Indiens d’Amérique fr etnonüüm [NET_Wiki]; indiánok hu etnonüüm [NET_Wiki]; indėnai lt etnonüüm [NET_Wiki]; indiāņi lv etnonüüm [NET_Wiki]; mācēhualtlācatl nah etnonüüm [NET_Wiki]; Indianen nl etnonüüm [NET_Wiki]; Bitsį’ yishtłizhii nv [NET_Wiki]; Indianie pl etnonüüm [NET_Wiki]; povos ameríndios pt etnonüüm [NET_Wiki]; índios pt etnonüüm [NET_Wiki^]; инде́йские языки́ ru [JaDM1982]; америндские языки ru [LES1990#]; индейцы ru etnonüüm [NET_Wiki]; indianer sv etnonüüm [NET_Wiki] ♦ Amerindi keelte nimetust kasutatakse hüpoteetilise suurhõimkonna puhul, mis ühendab kõiki Ameerika põlisrahvaste keeli peale naa-dene ja eskimo-aleuudi
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia
  • `Induse keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : AF, IN, PK; Keelkond: xxx; Keelekood: xiv (3); Kiri: Inds
    moh´endžo-d´aro keel et van [Ariste1967:80]; Indus en [NET_Wiki#]; Indus Valley Language en [ISO639-3]; Mohenjo-Daro en [ISO639-3#]; Harappan en rööpnim [NET_Wiki]; indus-kieli fi [Anhava1998] – dešifreerimata keel Induse kirjas
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • `Induse kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : AF, IN, PK; Keelkond: xxx; Keelekood: xiv (3); Kiri: Inds
    Har`appa kiri et rööpnim; Indus en [ISO15924]; Harappan en rööpnim [ISO15924#]; indus fr [ISO15924]; протоиндийское письмо ru [Loukotka1950:69] – Induse orus leitud lühikesed kirjakatked, mille taga olev keel on seni kindlaks tegemata
    Lingid: Harappa | ScriptSource | Unicode'i kavand | Wikipedia
  • j´ugur, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: CN; Adm: 62; Keelkond: xxx; Keelekood: ybe, yuy (3)
    Yugur en [Ethn:2009]; юйгу ru etnonüüm [NarodyM1988]; Yugu / 裕固 zh [NET_Wiki] – rahvas Hiinas, mis räägib sarõuiguuri keelt (turgi osa) ja širajuguri keelt (mongoli osa), osa veel hiina ja tiibeti keelt [JaMiTju1997:345-346]
    Lingid: Wikipedia
  • kaishu / 楷书 zh [NET_Wiki]
    Liik: scrx; Maa: xA; Keelkond: xxx; Kiri: Hani
    regular script en [NET_Wiki]; kaisho / 楷書 ja [NET_Wiki]; кайшу ru; zhengkai / 正楷 zh [NET_Wiki#] – hiina kirja standardkujuTekkinud u III saj; tänapäeva tavalisim trükikuju
    Lingid: Wikipedia
  • k´alüb, -id et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: TR; Keelkond: xxx
    Chalybes / Χάλυβες grc etnonüüm [NET_Wiki]; Chalyboi / Χάλυβοι grc etnonüüm [NET_Wiki#]; Chaldoi / Χάλδοι grc etnonüüm [NET_Wiki#]; Chalybēs la etnonüüm [la2002s] – Musta mere lõunarannikul elanud hõim, kuulsad rauasulatajad
    Lingid: Wikipedia
  • k´amuni keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: xxx; Keelekood: xcc (3)
    k´amun, -id et etnonüüm; Camunic en [ISO639-3]; Camunni la etnonüüm [NET_Wiki] – Loode-Itaalias Valcamonicas I at II pooleni eKr kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • K´anada p´õlis_´elan´ike ´ühtlustatud s`ilp_k´iri et
    Liik: scr; Maa: CA; Keelkond: xxx; Kiri: Cans
    Unified Canadian Aboriginal Syllabics en [ISO15924]; syllabaire autochtone canadien unifié fr [ISO15924] – Kanada indiaanikeeltes ja inuktituti keeles kasutatavate silpkirjade koondnimetus
    Lingid: Omniglot | Omniglot (inuktitut) | Omniglot (karrieri) | Omniglot (krii) | Omniglot (mustjala) | Omniglot (naskapi) | Omniglot (odžibvei) | ScriptSource | Wikipedia
  • kass´iidi keel et
    Liik: lg1; Maa: IQ; Keelkond: xxx
    kass`iit, kass´iidid et etnonüüm [ENE:1971,3:453]; Kassite en [NET_Wiki]; Cassite en [NET_Wiki]; kassilaiset fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; касси́тский язы́к ru [LES1990]; касси́ты ru etnonüüm [BRES2003] – tundmatu päritoluga hõimu keel II at eKr
    Lingid: Wikipedia
  • k´aška keel et
    Liik: lg1; Maa: TR; Keelkond: xxx; Keelekood: zsk (3)
    k´aška, -d et etnonüüm; gasga, -d et etnonüüm harv [W2007a_hist:22]; kaški, -d et etnonüüm harv [MIAL2001:34]; Kaskean en [ISO639-3]; Kask en etnonüüm; Kaskians en etnonüüm [NET_Wiki]; Kaška en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#]; Gasgas en etnonüüm rööpnimKirde-Anatoolias II at eKr kõneldud keel; nimetatud hetiidi tekstides
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • keelelise sisuta et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx; Keelekood: zxx
    ei ole rakendatav et rööpnim; No linguistic content en; Not applicable en rööpnim [ISO639-2:2008#]; pas de contenu linguistique fr; non applicable fr rööpnim [ISO639-2:2008#] ♦ Kasutatakse keelelise info puudumise näitamiseks
  • K`esk-Am´eerika indi´aani keeled et
    Liik: lgq; Maa: xN, xS; Keelkond: xxx; Keelekood: cai
    Central American Indian languages en [ISO639-2:2009]; langues amérindiennes de l’Amérique centrale fr [ISO639-2:2009]
  • kirjata dokumendi kood et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zxxx
    Code for unwritten documents en [ISO15924]; codet pour les documents non écrits fr [ISO15924]
  • kodeerimata keeled et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx; Keelekood: mis
    üksik_keeled et van; Uncoded languages en [ISO639-2:2007]; Miscellaneous languages en van [ISO639-2:1998]; langues non codées fr [ISO639-2:2007]; langues diverses fr van [ISO639-2:1998]
  • kodeerimata kirja kood et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zzzz
    Code for uncoded script en [ISO15924]; codet pour écriture non codée fr [ISO15924]
  • Kr´eeta hieroglüüfid et
    Liik: scr; Maa: GR; Keelkond: xxx; Keelekood: ecr (3); Kiri: (Zzzz)
    Cretan hieroglyphs en [NET_Wiki]; (критское) монументальное письмо ru [Loukotka1950:71] – Kreeta saarelt leitud kirjakatked, I kuni III at eKr
    Lingid: Wikipedia
  • Kr´eeta kirjad et
    Liik: scr; Maa: GR; Keelkond: xxx; Kiri: (Zzzz)
    Minoan writing en [Coulmas1999:338]; Cretan script en [NET_Wiki]; критское письмо ru [Loukotka1950:61] – Kreeta vanimate kirjade üldnimetusVt Kreeta hieroglüüfid, lineaarkiri A ja B
    Lingid: Wikipedia
  • kre`ool- ja p´idžin_k´eeled et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx; Keelekood: crp
    Creoles and pidgins en [ISO639-2:2009]; pidgin- ja kreolikielet fi [Anhava1998]; créoles et pidgins fr [ISO639-2:2009]; крео́льские языки́ ru [LES1990]; пи́джины ru [LES1990]
  • k´uufi kiri et
    Liik: scrx; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    kūfī / كوفي ar [NET_WikiCoulmas1999:277]; die kufische Schrift de [NET_Wiki]; Kufic en [NET_Wiki]; kufi fr [NET_Wiki]; coufique fr [NET_Wiki#]; куфическое письмо ru [Loukotka1950:108] – araabia kirja vanim kalligraafiline vormNimetatud Al-Kūfah’ (Kufa) linna järgi Iraagis
    Lingid: Wikipedia
  • K`üprose silpkiri et
    Liik: scr; Maa: CY; Keelkond: xxx; Keelekood: ecy (3); Kiri: Cprt
    Cypriot en [ISO15924]; syllabaire cypriote fr [ISO15924]; ки́прское письмо́ ru [LES1990] – XI-IV saj eKr kasutatud silpkiri Küprosel, tekstid on enamasti kreeka keele Arkaadia-Küprose murdes
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • kür´illiline kiri et
    Liik: scr; Maa: xA, xE; Keelkond: xxx; Kiri: Cyrl
    kir´illitsa et rööpnim; v´ene tähestik et rööpnim [Ariste1967:24]; kiril əlifbası az [NET_Wiki]; kiril alfavitı / кирил алфавиты ba [NET_Wiki]; kirylica / кірыліца be [NET_Wiki]; kirilitsa / кирилица bg [NET_Wiki]; kyrillische Schrift de [Motz2007]; kyrillisches Alphabet de [NET_Wiki]; Kyrilliza de [NET_Wiki#]; kyrillikó alfávito / κυριλλικό αλφάβητο el [NET_Wiki]; Cyrillic en [ISO15924]; alfabeto cirílico es [NET_Wiki]; kyrillinen kirjaimisto fi [NET_Wiki]; cyrillique fr [ISO15924]; cirill ábécé hu [NET_Wiki]; kirilica lv [NET_Wiki]; cyrylica pl [NET_Wiki]; alfabetul chirilic ro [NET_Wiki]; кири́ллица ru [BRES2003]; cyrilika sk [NET_Wiki]; ćirilica / ћирилица sr [NET_Wiki]; kyrilliska alfabetet sv [NET_Wiki]; alifboi kirillikī / алифбои кирилликӣ tg [NET_Wiki]; Kiril alfabesi tr [NET_Wiki]; kyrylytsia / кирилиця uk [NET_Wiki]; Xilier Zimu / 西里尔字母 zh [NET_Wiki] – tähtkiri, milles kirjutatakse paljusid slaavi keeli, samuti endise Nõukogude Liidu rahvaste keeli
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • l´adina frakt`uur_k´iri et
    Liik: scr; Maa: xE; Keelkond: xxx; Kiri: Latf
    g´ooti kiri et kõnek; Fraktur de [NET_Wiki]; Latin (Fraktur variant) en [ISO15924]; latin (variante brisée) fr [ISO15924]; готи́ческое письмо́ ru [BRES2003]; фрактура ru [Loukotka1950:185]; швабах ru [Loukotka1950#]
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • l´adina kiri et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Latn
    lacinski alfavit / лацінскі алфавіт be [NET_Wiki]; latinitsa / латиница bg [NET_Wiki]; alfabet llatí ca [NET_Wiki]; latinka cs [NET_Wiki]; lateinisches Alphabet de [NET_Wiki]; latinikó alfávito / λατινικό αλφάβητο el [NET_Wiki]; Latin en [ISO15924]; Roman en rööpnim; alfabeto latino es,pt [NET_Wiki]; Latindar alfabetoa eu [NET_Wiki]; latinalaiset aakkoset fi [NET_Wiki]; latin fr [ISO15924]; écriture latine fr [NET_Wiki]; alphabet romain fr [NET_Wiki]; Latynske alfabet fy [NET_Wiki]; aibítir Laidineach ga [NET_Wiki]; aibidil Ròmanach gd [NET_Wiki]; abbyrlhit Romanagh gv [NET_Wiki]; latinica hr,sl [NET_Wiki]; latin ábécé hu [NET_Wiki]; latneskt stafróf is [NET_Wiki]; rómverskt stafróf is [NET_Wiki]; alfabeto latino it [NET_Wiki]; latın älipbïi / латын әліпбиі kk [NET_Wiki]; abecedarium Latinum la [NET_Wiki]; lotynų abėcėlė lt [NET_Wiki]; latīņu alfabēts lv [NET_Wiki]; abjad Rumi ms [NET_Wiki]; Latinmachiyōtlahtōltecpantiliztli nah [NET_Wiki]; Latijns alfabet nl [ET_Wiki]; Det latinske alfabetet no [NET_Wiki]; alfabet łaciński pl [NET_Wiki]; łacinka pl [NET_Wiki#]; alfabet rzymski pl [NET_Wiki]; alfabetul latin ro [NET_Wiki]; лати́нское письмо́ ru [BRES2003]; латинский алфавит ru [NET_Wiki]; latinské písmo sk [NET_Wiki]; farta laatiinka so [NET_Wiki]; latinska alfabetet sv [NET_Wiki]; latynska abetka / латинська абетка uk [NET_Wiki]; bảng chữ cái Latinh vi [NET_Wiki]; Lading Zimu / 拉丁字母 zh [NET_Wiki] – tähtkiri, milles kirjutatakse enamikku maailma keeltest
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • l´eleg, -id et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xA, xE : GR, TR; Keelkond: xxx
    Leleges la etnonüüm [la2002s]; лелеги ru etnonüüm [BRES2003:397] – pärimuste järgi enne kreeklasi Balkanil ja Väike-Aasia läänerannikul elanud rahvas
    Lingid: Wikipedia
  • levant`iin, levant´iinid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: TR; Keelkond: xxx
    Fragkolevantínoi / Φραγκολεβαντίνοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Levantines en etnonüüm [NET_Wiki]; Latin Christians en etnonüüm [NET_Wiki#]; Levantines fr etnonüüm [NET_Wiki]; levantini it etnonüüm [NET_Wiki]; левантинцы ru etnonüüm [NET_Wiki]; Levantenler tr etnonüüm [NET_Wiki]; Tatlısu Frenkleri tr etnonüüm [NET_Wiki] – Osmani riigis elanud katoliiklaste üldnimetus
    Lingid: Wikipedia
  • line`aar_k´iri A et
    Liik: scr; Maa: GR; Keelkond: xxx; Keelekood: lab (3); Kiri: Lina
    Linear A en [ISO15924]; linéaire A fr [ISO15924]; линейное письмо А ru [LES1990:245] – Kreeta saarel Knossose lähedal leitud savitahvlite kiri, dešifreerimata
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • line`aar_k´irja A keel et
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: xxx; Keelekood: lab (3); Kiri: Lina
    Linear A en [ISO639-3] ♦ Ülestähendusi on kõige rohkem leitud Kreetalt, 1700-1550 eKr. Dešifreerimata
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • L`õuna-Am´eerika indi´aani keeled et
    Liik: lgq; Maa: xS; Keelkond: xxx; Keelekood: sai
    South American Indian languages en [ISO639-2:2009]; langues sud-amérindiennes fr [ISO639-2:2009]; autres langues indiennes d’Amérique du Sud fr van [ISO639-2:1998]
  • matemaatiline tähistus et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zmth
    Mathematical notation en [ISO15924]; notation mathématique fr [ISO15924]
  • m´ero˛e hieroglüüfkiri et [...11.2009-]
    Liik: scr; Maa: SD; Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3); Kiri: Mero
    Meroitic Hieroglyphs en [ISO15924:2009]; Meroitic en van [ISO15924]; hiéroglyphes méroïtiques fr [ISO15924:2009,2011]; méroïtique fr van [ISO15924]; мероитское письмо ru [Loukotka1950:54] – tähtkiri, mida kirjutati tulpades alt üles ja paremalt vasakuleIV saj eKr kuni V saj pKr. Kuni 2009 oli meroe kirjal üks kood, siis anti hieroglüüfkirjale ja kursiivkirjale eraldi koodid
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • m´ero˛e keel et
    Liik: lg1; Maa: SD; Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3); Kiri: Mero, Merc
    m´ero˛elane, -lased et etnonüüm; Meroitic en [Ethn:2009]; meroe fi [Anhava1998]; мерои́тский язы́к ru [BRES2003] – keel, mida räägiti Niiluse ülemjooksul ja prg Sudaanis Meroe linna ümbruses; liigitamata
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´ero˛e kursiivkiri et
    Liik: scr; Maa: SD; Keelkond: xxx; Keelekood: xmr (3); Kiri: Merc
    Meroitic Cursive en [ISO15924:2009]; мероитское демотическое письмо ru [Loukotka1950:59] – tähtkiri, mida kirjutati ridadena paremalt vasakule
    Lingid: ScriptSource
  • m´inose keel et [AntL1985]
    Liik: lg1; Maa: GR; Keelkond: xxx; Keelekood: omn (3)
    m´inoslane, -lased et etnonüüm; Minoan en [ISO639-3]; минойский язык ru oletatavKreetal enne kreeklasi kõneldud keel (II at eKr)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´izrahi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA; Keelkond: xxx; Keelekood: he (heb), ar (ara)
    Mizraẖim / מִזְרַחִים he etnonüüm [NET_Wiki]; Mizrahi Jews en etnonüümLähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kaukaasia päritoluga juutide üldnimetusÜldiselt lähedased sefardidele
    Lingid: Wikipedia
  • mitu keelt et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx; Keelekood: mul
    Multiple languages en [ISO639-2:1998]; multilingue fr [ISO639-2:1998] ♦ Koodiga tähistatakse mitmekeelset dokumenti
  • Mooni kiri [m´uuni] et+en
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Moon
    Moon en [ISO15924]; Moon code en rööpnim; Moon type en rööpnim; écriture Moon fr [ISO15924] – pimedatele mõeldud reljeefkiri, mis kasutab ladina tähestiku lihtsustatud kujusid (Braille’ kirja analoog); nimetatud William Mooni (1818–1894), pimeda inglase järgi, kes selle leiutas
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • m´orlak, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : BA, HR, ME; Keelkond: xxx
    Maurowalachen de etnonüüm [NET_Wiki]; Mavrovláchoi / Μαυροβλάχοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Morlachs en etnonüüm [NET_Wiki]; Morlaci hr etnonüüm [NET_Wiki]; morlákok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Morlacchi it etnonüüm [NET_Wiki] – kunagine karjusrahvas Dinaari mäestikus, hiljem HorvaatiasOn seostatud valahhidega ja peetud romaani rahvaks, ent see pole kindel
    Lingid: Wikipedia
  • muḩaqqaq / محقق ar
    Liik: scrx; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    Muhaqqaq en [NET_Wiki] – araabia kirja kalligraafilisi stiile
    Lingid: Wikipedia
  • m´ägi_khm`eer, -khm´eerid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: KH; Keelkond: xxx
    Khmer Leu en [KH2005j]; Upper Khmer en [KH2005j#]; Khmer Loeu en [NET_Wiki]; Khmêr Leu / ខ្មែរលើ km [km1975s^] – nimetus, mille alla võetakse kokku Kambodža mägialadel elavad väikerahvad (džaraid, kavetid, krõngid, laved, tampuanid jt), vahel ka Tais elavad põhjakhmeerid (kõik ei ole moni-khmeeri rahvad)
    Lingid: Wikipedia
  • määratlemata keeled et
    Liik: lgq; Maa: xW; Keelkond: xxx; Keelekood: und
    Undetermined en [ISO639-2:1998]; indéterminée fr [ISO639-2:1998]
  • määratlemata kirja kood et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zyyy
    Code for undetermined script en [ISO15924]; codet pour écriture indéterminée fr [ISO15924]
  • m`üüsi˛a keel et
    Liik: lg1; Maa: TR; Keelkond: xxx; Keelekood: yms (3)
    m`üüslane, -lased et etnonüüm [ENE:1973,5:295]; Mysian en [ISO639-3]; myysia fi [Anhava1998]; Mȳsī la etnonüüm [la2002s] – Lääne-Anatoolias I saj-ni eKr kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n`ash et
    Liik: scrx; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    naskh / نسخ ar; Naskh en [NET_Wiki]; Mecca-Medina script en harv [Coulmas1999:351]; несхи ru [Loukotka1950:108]; Nesih tr [NET_Wiki] – araabia kirja kalligraafilisi stiileAraabia kirja levinumaid stiile, mis esineb ka tavalise arvutikirjana
    Lingid: Wikipedia
  • nastal`iik et
    Liik: scrx; Maa: xA; Keelkond: xxx; Keelekood: ks (kas), ur (urd); Kiri: Arab
    nasta‘līq / نستعليق ar [NET_Wiki]; Nastaleeq en [NET_Wiki]; насталик ru [Loukotka1950:126] – araabia kirja stiil, mida kasutatakse eriti Pakistanis, vahel ka Iraanis ja Afganistanis
    Lingid: Wikipedia
  • nostr´aatilised keeled et
    Liik: lgq; Maa: xA, xE; Keelkond: xxx
    Nostratic languages en [LOW2009:649]; нострати́ческие языки́ ru [JaDM1982] – hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Indoeuroopa, Altai, kartveli, draviidi, Afroaasia, vahel ka muid keeli
    Lingid: Wikipedia
  • n`ähtava k´õne kiri et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Visp
    Visible Speech en [ISO15924]; parole visible fr [ISO15924] – Alexander Melville Belli loodud kirjasüsteem kõneorganite asendi näitamiseks (1867)
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • ´oropomi keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: xxx
    ´oropom, -id et etnonüüm; Oropom en [NET_Wiki]; Oworopom en rööpnim; Oyoropom en rööpnim; oropom fi [Anhava1998] – liigitamata (ja nüüdseks hääbunud) keel Ugandas; oropomid on üle läinud iteso, karamodžongi jm keeltele. Ethn-s puudub
    Lingid: Wikipedia
  • ph´akpa kiri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: xxx; Keelekood: bo (bod), mn (mon), ug (uig); Kiri: Phag
    Hor Yig Sarba / ཧོར་ཡིག་གསར་པ bo [NET_Wiki]; dörvölžin üseg / дөрвөлжин үсэг mn [NET_Wiki] (’ruutkiri’); Phags-pa en [ISO15924]; ’phags-pa fr [ISO15924]; квадратное письмо ru [LES1990:307]; пассепа ru [Loukotka1950:194]; Menggu Xinzi / 蒙古新字 zh [NET_Wiki] (’uus mongoli kiri’); Basiba wen / 八思巴文 zh [NET_Wiki] – XIII saj tiibeti munga Pagba Lozhoigyaicaini (’phags-pa-blo-gros-rgyal-mtshan) loodud täht-silpkiri (vertikaalne, tulpades ülevalt alla, vasakult paremale) tiibeti, uiguuri ja mongoli keele jaoks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • p´ikti keel et
    Liik: lg1; Maa: GB; Keelkond: xxx; Keelekood: xpi (3)
    p`ikt, p´iktid et etnonüüm [ENE:1974,6:120]; Pictish en [ISO639-3]; pikti fi [Anhava1998]; пи́ктский язы́к ru [JaDM1982] – Šotimaal VII-X saj pKr kõneldud keel, vahel seostatud keldi keeltega
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • pits`een, pits´eenid et etnonüüm [MIAL2001:72]
    Liik: etn; Maa: IT; Keelkond: xxx; Keelekood: nrp, spx (3)
    Piceni en etnonüüm [NET_Wiki] – Itaalias Aadria mere rannikul elanud hõim, mis kõneles kaht omavahel seostamata keelt (põhjapitseeni, lõunapitseeni)
  • Pr´oto-S`iin`ai kiri et
    Liik: scr; Maa: EG; Keelkond: xxx; Kiri: (Zzzz)
    Proto-Sinaitic script en [NET_Wiki]; протосинайское письмо ru [Loukotka1950:54] – Siinai poolsaarelt leitud kirjakatked, mis on suuresti dešifreerimata
    Lingid: Wikipedia
  • P´õhja-Am´eerika indi´aani keeled et
    Liik: lgq; Maa: xN; Keelkond: xxx; Keelekood: nai
    North American Indian languages en [ISO639-2:2009]; langues nord-amérindiennes fr [ISO639-2:2009]; autres langues indiennes d’Amérique du Nord fr van [ISO639-2:1998]
  • p´õhja_pits´eeni keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: xxx; Keelekood: nrp (3)
    North Picene en [ISO639-3]; pohjoispikeeni fi [Anhava1998] – Itaalias Aadria mere rannikul I at eKr kõneldud keel, mis erineb lõunapitseeni keelest ega ole ehk isegi Indoeuroopa keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • p´äritud k´irja k`ood et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zinh
    Code for inherited script en [ISO15924]; codet pour écriture héritée fr [ISO15924] ♦ Kodeeringut tarvitatakse Unicode’is, viitamaks diakriitikutele jm kombineeruvatele märkidele, mida võib kasutada mitme eri kirja puhul, st võib pidada kuuluvaks eri kirjade koosseisu
  • r´eedi keel et
    Liik: lg1; Maa: xE : AT, CH, IT; Keelkond: xxx; Keelekood: xrr (3)
    r`eet, r´eedid et etnonüüm [ENE:1974,6:475]; Raetic en [ISO639-3]; reetti fi [Anhava1998]; rhétique fr [NET_Laval]; Raetī la etnonüüm [la2002s]; ре́ты ru etnonüüm [BRES2003] – Põhja-Itaalias, Šveitsis ja Austrias I at eKr kõneldud keel, mida ei osata teiste keeltega seostada
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • r´uuni_k´iri et
    Liik: scr; Maa: xE; Keelkond: xxx; Kiri: Runr
    Fuþorc ang [NET_Wiki]; runealfabet da [NET_Wiki]; Runen de [NET_Wiki]; Runic en [ISO15924]; Runes en [NET_Wiki]; riimukirjoitus fi [NET_Wiki]; rúnir fo,is [NET_Wiki]; runique fr [ISO15924]; rune fr [NET_Wiki]; alphabet runique fr [NET_Wiki]; rúnaírás hu [NET_Wiki]; runos lt [NET_Wiki]; rūnu raksts lv [NET_Wiki]; runer no [NET_Wiki]; runy pl [NET_Wiki]; ру́ны ru [BRES2003]; руни́ческое письмо́ ru [LES1990]; runor sv [NET_Wiki] ♦ Põhjamaades ja Briti saartel
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • s`eer, s´eerid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xA; Keelkond: xxx
    Seres / Σῆρες grc etnonüüm [NET_Wiki]; Sēres la etnonüüm [la2002s] – kreeklaste ja roomlaste nimetus Ida-Aasia elanike, eeskätt prg hiinlaste ja uiguuride eelkäijate kohta; nimetust seostatakse siidiga
    Lingid: Wikipedia
  • sef´ardi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA, xE; Keelkond: xxx; Keelekood: he (heb), lad
    S´efaradi j`uut, j´uudid et etnonüüm [NET_Wiki]; Sfaraddim / סְפָרַדִּים he etnonüüm [NET_Wiki]; Safārdiyyūn / سفارديون ar etnonüüm [NET_Wiki]; Sephardi Jews en etnonüüm [NET_Wiki]; Sefardíes es, etnonüüm [NET_Wiki]; sefardijuutalaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; сефарды ru etnonüüm [NET_Wiki] – Pürenee poolsaarelt pärit juutide üldnimetusAlgselt rääkisid ladiino keelt, tänapäeval heebrea ja asukohamaade (prantsuse, inglise, hispaania jm) keeli
    Lingid: Wikipedia
  • sik´aani keel et
    Liik: lg1; Maa: IT; Keelkond: xxx; Keelekood: sxs (3)
    sik`aan, sik´aanid et etnonüüm [ENE_EE:1995,8:527]; Sicanian en [ISO639-3]; sikaani fi [Anhava1998]; Sicānī la etnonüüm [la2002s]; сика́ны ru etnonüüm [BRES2003] – Kesk-Sitsiilias Rooma-eelsel ajastul kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • sorot´apti keel et
    Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT; Keelkond: xxx; Keelekood: sxo (3)
    sorot`apt, sorot´aptid et etnonüüm; Sorothaptic en [ISO639-3] – Pürenee poolsaarel keldieelsel pronksiajastul kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Sud´aani keeled et [ENE:1968,1]
    Liik: lgq; Maa: xF; Keelkond: xxx
    Soudanese languages en; суда́нские языки́ ru [LES1990] – Varem kasutatud tinglik nimetus, mis hõlmas Afroaasia keelkonna Tšaadi keeli (hausa jm), Nigeri-Kongo keelkonna guri, kvaa ja mande keeli jm
  • s´umeri-´akadi k`iil_k´iri et
    Liik: scr; Maa: xA; Keelkond: xxx; Kiri: Xsux
    Sumero-Akkadian Cuneiform en [ISO15924]; cunéiforme suméro-akkadien fr [ISO15924]; кли́нопись ru [LES1990] – algselt logograafiline kiri sumerlastel, mis hiljem arenes edasi silpkirjaks (akadlastel, hettidel)
    Lingid: ScriptSource | Wikipedia
  • sümbolid et
    Liik: scr; Maa: xW; Keelkond: xxx; Kiri: Zsym
    Symbols en [ISO15924]; symboles fr [ISO15924]
  • š´inka keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: GT; Keelkond: xxx; Keelekood: xin (3)
    š´inka, -d et etnonüüm; Xinca en [Ethn:2009]; язык хинка ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • š´oti r`änduri_k`eel et
    Liik: lg1; Maa: GB; Keelkond: xxx; Keelekood: trl (3); Kõnelejaid: 4 000
    Traveller Scottish en [Ethn:2009]; Scottish Cant en [Ethn#]; Beurla-reagaird en [NET_Wiki]; Ceàrdannan gd etnonüüm [NET_Wiki] – segakeel, milles on Elizabethi-aegse argoo ja mustlaskeele mõjutusi; keele kõnelejad ei pea end aga mustlasteks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | Wikipedia
  • tart´essi keel et
    Liik: lg1; Maa: xE : ES, PT; Keelkond: xxx; Keelekood: txr (3)
    tart`eslane, -lased et etnonüüm; Tartessian en [ISO639-3]; Southwestern Paleo-Hispanic en [ISO639-3#]; South Lusitanian en [ISO639-3#]; tartessi fi [Anhava1998] – Edela-Hispaanias I at eKr kõneldud keel, nimetatud Tartessose linna järgi
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • thuluth / ثلث ar
    Liik: scrx; Maa: xA, xF; Keelkond: xxx; Kiri: Arab
    Thuluth en [NET_Wiki] – araabia kirja kalligraafilisi stiileAraabia sõnast thuluth ’kolmandik’
    Lingid: Wikipedia
  • t´ofanma keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ); Keelkond: xxx; Keelekood: tlg (3); Kõnelejaid: 250
    t´ofanma, -d et etnonüüm; Tofanma en [Ethn:2009]; tofamna fi [Anhava1998:sic!]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • troglod`üüt, troglod´üüdid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: xxx
    Troglodytai / Τρωγλοδῦται grc etnonüüm [NET_Wiki]; Trōglodytae la etnonüüm [la2002s]; Trōgodytae la etnonüüm [la2002s#] – mitme antiikaja loodusrahva koondnimetus
    Lingid: Wikipedia
  • türr`een, türr´eenid et etnonüüm [la2002s]
    Liik: etn; Maa: xE; Keelkond: xxx
    Tyrrenioi / Τυρρήνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki]; Tyrsenioi / Τυρσήνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki]; Tyrsanioi / Τυρσάνιοι grc etnonüüm [NET_Wiki]; Tyrrhēnī la etnonüüm [la2002s] – antiikaja viide mittekreeklastele, sageli tähistati sellega ka etruske
    Lingid: Wikipedia
  • ´urum, -id et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xE : GR, UA; Keelkond: xxx
    Ouroúm / Ουρούμ el etnonüüm [NET_Wiki]; Urums en etnonüüm [NET_Wiki]; уру́мы ru etnonüüm [NET_Wiki] – mitmetähenduslik nimetus, mille all varem tunti pms Osmani riigis ja Krimmis elanud kreeklasiTänapäeval tähistatakse selle nimetusega eeskätt Kreeka türgikeelseid elanikke
    Lingid: Wikipedia
  • `Uurali-Alt`ai keeled et
    Liik: lgq; Maa: xA, xE; Keelkond: xxx
    Ural-Altaic languages en [LOW2009:649] – hüpoteetiline keelekooslus, mis ühendab Uurali ja Altai keeled
    Lingid: Wikipedia
  • v`end, v´endid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: LV; Keelkond: xxx
    Vends en etnonüüm [NET_Wiki]; wendi la etnonüüm [NET_Wiki]; vendi lv etnonüüm [NET_Wiki] – Lätis Võnnu (Cēsise) ümbruses XII-XVI saj elanud hõim, kelle täpsem päritolu on teadmataSeostatakse nii veneetidega kui ka soome-ugri hõimudega
    Lingid: Wikipedia
  • v´ilist, -id et etnonüüm [Pb1997:1Ms10:14]
    Liik: etn; Maa: IL; Keelkond: xxx
    Filistiyūn / فلستيون ar etnonüüm [NET_Wiki]; filistymliane / філістымлянэ be etnonüüm [NET_Wiki]; pelištejci cs etnonüüm [NET_Wiki]; Ffilistiaid cy etnonüüm [NET_Wiki]; Philister de etnonüüm [NET_Wiki]; Filistaíoi / Φιλισταίοι el etnonüüm [NET_Wiki]; Philistines en etnonüüm [NET_Wiki]; filisteos es etnonüüm [NET_Wiki]; filistealaiset fi etnonüüm [NET_Wiki]; Philistins fr etnonüüm [NET_Wiki]; Plishtim / פְלִשׁטִים he etnonüüm [PNL2000^]; Filistejci hr [NET_Wiki]; filiszteusok hu etnonüüm [NET_Wiki]; Filistei it etnonüüm [NET_Wiki]; Philistaei la [NET_Wiki]; Filistijnen nl etnonüüm [NET_Wiki]; Filistyni pl etnonüüm [NET_Wiki]; filisteus pt etnonüüm [NET_Wiki]; филистимляне ru etnonüüm [NET_Wiki]; filištínci sk [NET_Wiki]; filistéer sv etnonüüm [NET_Wiki]; Antik Filistinliler tr etnonüüm [NET_Wiki]; filistymliany / філістимляни uk etnonüüm [NET_Wiki]; Feilishiren / 非利士人 zh [NET_Wiki] – rahvastikurühm Vahemere idaosa rannikualadel, eriti kagurannikul (Vilistimaal)Hääbusid IV saj-ks pKr. Rahva järgi on nimetatud Palestiina
    Lingid: Wikipedia
  • xingshu / 行书 zh [NET_Wiki]
    Liik: scrx; Maa: xA; Keelkond: xxx; Kiri: Hani
    semi-cursive script en [NET_Wiki]; gyōsho / 行書 ja [NET_Wiki]; haengsŏ / 행서 ko [NET_Wiki]; синшу ru; hành thư vi [NET_Wiki] – hiina kirja poolkursiivne stiilStandardkujule lähedane
    Lingid: Wikipedia