Volga keeled


:

  • m´ari ´ida_m´urre et [Ariste1967:9]
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: BA, KIR, ME, PER, SVE, TA, UD; Keelkond: UrF3; Keelekood: mhr (3)
    Ost-Mari de [Motz2007]; (марийское) восточное наречие ru [JaRo2002:225]
  • m´ari keel et [Ariste1967:9; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg10; Maa: RU; Adm: ME; Keelkond: UrF3; Keelekood: chm; Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 500 000
    m´ari, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; m´arilane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; tš´erem´issi keel et van [Ariste1967#]; marij jylme / марий йылме chm; çirmış / чирмыш ba etnonüüm [NET_Wiki]; marijština cs [NET_Wiki]; śarmăs čölhi / ҫармӑс чӗлхи cv [NET_Wiki]; Mari de [Motz2007]; Tscheremissisch de [Motz2007#]; Mari en [ISO639-2:1998]; Cheremis en van; mari fi [Anhava1998]; tšeremissi fi [Anhava1998#]; mari fr [ISO639-2:1998]; tchérémisse fr van [NET_Laval#]; mari nyelv hu [NET_Wiki]; cseremisz nyelv hu [NET_Wiki#]; mari kyv / мари кыв kv [NET_Wiki]; marių kalba lt [NET_Wiki]; mariešu valoda lv [NET_Vestnesis]; marinj kelj / маринь кель myv [NET_Wiki]; Tsjeremissisch nl [NET_Wiki]; mariske språk no [NET_Wiki]; język maryjski pl [NET_Wiki]; język czeremiski pl [NET_Wiki#]; мари́йский язы́к ru [JaDM1982]; марийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; черемисский язык ru van [LES1990#]; mariska sv [NET_Wiki]; tjeremissiska sv [NET_Wiki#]; Marice tr [NET_Wiki]; Çirmişçe tr [NET_Wiki]; çirmeş tele / чирмеш теле tt [NET_Wiki]; por kyl / пор кыл udm [NET_Wiki]; Mali yu / 马里语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Mari Vabariigi riigikeeli (niidumari ja mäemari)Tähestikud: XVIII saj kürilliline (1930-32 ladina tähestiku katsetused), uuendatud kirjaviis 1938 [JaRo2002:221]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • m´ari l`oode_m´urre et
    Liik: lgx; Maa: RU; Adm: ME, NIZ; Keelkond: UrF3; Keelekood: mhr (3)
    (марийское) северо-западное наречие ru [JaRo2002:225]
  • m´erja keel et
    Liik: lg1; Maa: RU; Keelkond: UrF3
    m´erjalane, -lased et etnonüüm; Merya en [NET_Wiki]; merjalaiset fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; меря́нский язык ru [NET_Wiki]; ме́ря ru etnonüüm [BRES2003] – soome-ugri keel, mida kõneldi I at Volga ja Oka jõe vahelisel alal; assimileerusid idaslaavlastega II at vahetuseksOn peetud marilastele lähedaseks
    Lingid: Wikipedia
  • m´eštšera keel et
    Liik: lg1; Maa: RU; Keelkond: UrF3
    m´eštšeralane, -lased et etnonüüm [W2007a_hist:57]; Meshcherian en [NET_Wiki]; meštšeralaiset fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; mechtchérien fr [NET_Laval]; меще́рский язык ru [NET_Wiki]; мещера́ ru etnonüüm [NET_Wiki]; мещёра ru etnonüüm [JaRo2002:286] – soome-ugri keel, mida kõneldi Oka ülemjooksul, hääbus XVI sajOn peetud mordvalastele lähedaseks
    Lingid: Wikipedia
  • m´uroma keel et
    Liik: lg1; Maa: RU; Keelkond: UrF3
    m´uromlane, -lased et etnonüüm; muurom, -id et etnonüüm ebas [W2007a_hist:57]; Muromian en [NET_Wiki]; muromalaiset fi etnonüüm mitm [Anhava1998]; mouromien fr [NET_Laval]; му́ромский язык ru [NET_Wiki]; му́рома ru etnonüüm [BRES2003] – soome-ugri keel, mida kõneldi Oka jõgikonnas (I at eKr kuni XII saj pKr), assimileerus idaslaavlastega
    Lingid: Wikipedia
  • m`äe_m´ari keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg0; Maa: RU; Adm: ME, NIZ; Keelkond: UrF3; Keelekood: mrj (3); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 66 000
    m´ari m`äe_m´urre et rööpnim [Ariste1967:9]; m`äe_m´ari, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; kyryk-mary jÿlmÿ / кырык-мары йӹлмӹ mrj; kurykmarij jylme / курыкмарий йылме chm [NET_Wiki]; marijština z pahorkatin cs [cs2006n]; západní marijština cs [cs2006n#]; tuśi śarmăs čölhi / туҫи ҫармӑс чӗлхи cv [NET_Wiki]; Hochland-Mari de [Motz2007]; Western Mari en [Ethn:2009]; High Mari en rööpnim [Ethn:2009]; Hill Mari en rööpnim [Ethn:2009]; länsimari fi [Anhava1998]; vuorimari fi [Anhava1998#]; kerös mari kyv / керӧс мари кыв kv [NET_Wiki]; vakarų marių kalba lt [NET_Wiki]; pando marinj kelj / пандо маринь кель myv [NET_Wiki]; vestmarisk no [NET_Wiki]; język górnomaryjski pl [NET_Wiki]; горномарийский литературный язык ru [JaDM1982]; (марийское) горное наречие ru [JaRo2002:225]; Dağ Mari dili tr [NET_Wiki]; Dağ Çirmiş dili tr [NET_Wiki]; vyr pal por kyl / выр пал пор кыл udm [NET_Wiki] ♦ U 20% maridest kasutab seda keelt
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | KNABi tähetabel
  • n´iidu_m´ari keel et [ESKT:1998#]
    Liik: lg0; Maa: RU; Adm: ME; Keelkond: UrF3; Keelekood: mhr (3); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 460 000
    n´iidu_m´ari kirjakeel et rööpnim [Ariste1967#]; mari niidumurre et van [Ariste1967#]; olyk marij jylme / олык марий йылме chm,mhr; marijština stepní cs [cs2006n]; východní marijština cs [cs2006n#]; ulăh śarmăs čölhi / улӑх ҫармӑс чӗлхи cv [NET_Wiki]; Tiefland-Mari de [Motz2007]; Eastern Mari en [Ethn:2009]; Low Mari en rööpnim [Ethn:2009]; Meadow Mari en rööpnim [Ethn:2009]; itämari fi [Anhava1998]; niittymari fi [Anhava1998#]; vidź mari kyv / видз мари кыв kv [NET_Wiki]; rytų marių kalba lt [NET_Wiki]; alyk mary jÿlmÿ / алык мары йӹлмӹ mrj [NET_Wiki]; nar marinj kelj / нар маринь кель myv [NET_Wiki]; østmarisk no [NET_Wiki]; język wschodniomaryjski pl [NET_Wiki]; (марийское) луговое наречие ru [JaRo2002:225]; Ova Mari dili tr [NET_Wiki]; Ova Çirmiş dili tr [NET_Wiki]; ulyg pal por kyl / улыг пал пор кыл udm [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • V´olga keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: RU; Keelkond: UrF3
    volga rühm et van [Ariste1967:9; ENE:1970,2]; finn-julyso jylme / финн-юлысо йылме chm [NET_Wiki]; wolgafinnischer Zweig de [Motz2007]; Volgaic languages en; volgalaiset kielet fi [Anhava1998]; Suomi-Ravonj käljhnje / Суоми-Равонь кяльхне mdf [NET_Wiki]; suomi-ravonj keljtj / суоми-равонь кельть myv [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia