tai keeled
:
† ´ahomi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS;
Keelkond: StTT; Keelekood: aho (3)
´ahom, -id et etnonüüm; Ahom en [Ethn]; Tai Ahom en [Ethn#];
язык ахом ru [LES1990:502];
phasa Ahom / ภาษาอาหม th [NET_Wiki]
– tai keelte hulka kuuluv, nüüdseks hääbunud keel Indias Assamis
♦ Kasutas oma kirja
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† ´ahomi kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: AS;
Keelkond: StTT; Keelekood: aho (3);
Kiri: (Zzzz)
Ahom en; ахомское письмо ru [Loukotka1950:219]
– täht-silpkiri ahomi, hiljem ka assami keele kirjutamiseks
Lingid: Unicode'i kavand
| Wikipedia
b`ui keel et [Ariste1967:68; ENE:1968,1]
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52;
Keelkond: StTT; Keelekood: pcc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
b´oji keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; b`ui, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
Haausqyaix pcc [NET_Wiki:2013]; bouyei pcc; Buxqyaix pcc [NET_Wiki];
Bouyei en [Ethn:2009]; Puyi en [Katzner1995]; Jui en rööpnim osaliselt;
Yo (Chunghia) en rööpnim osaliselt; bu-i fi [Anhava1998];
buyi fr [NET_Laval];
Bûyí / ᦔᦴᧈᦍᦲᧈ khb [khb2012s:211];
язык буи ru [LES1990:502]; буи ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Bu-i / ภาษาบู้อี th [NET_Wiki];
Bố Y vi [NET_Wiki]; tiếng Bố Y vi [NET_Wiki];
tiếng Giáy vi rööpnim [NET_Wiki];
Buyi yu / 布依语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
`ee keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StTT, mx; Keelekood: eee (3);
Kõnelejaid: 30 000
`ee, -d et etnonüüm; E en [Ethn:2013]; Wuse en halvustav [Ethn#];
Kjang E en rööpnim [NET_Wiki];
Ei Hua / 诶话 zh [NET_Wiki];
Wuse Hua / 五色话 zh rööpnim [NET_Wiki]
– tai-hiina segakeel, mida kõneldakse Guangxi piirkonnas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
h`aangt´ongi keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: thc (3);
Kõnelejaid: 10 000
h`aangt`ong, h`aangt´ongid et etnonüüm;
haːŋtoŋ thc IPA [NET_Wiki:th]; Tai Hang Tong en [Ethn:2013];
phasa Thai Hang Tong / ภาษาไทฮ่างตง th [NET_Wiki];
tiếng Thái Hàng Tổng vi [NET_Wiki];
Tày Mường vi rööpnim [NET_Wiki]
♦ Pikk vokaal (-aa-) vastavalt tai hääldusele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
H´iina t`ai, -d et etnonüüm
Liik: etn; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StTT; Keelekood: blt, khb, tdd (3)
Tāi blt [NET_Wiki]; Dai / ᦑᦺ khb [NET_Wiki];
Dāi / ᥖᥭᥰ tdd [NET_Wiki]; Dai en etnonüüm [NET_Wiki];
người Thái (Trung Quốc) vi [NET_Wiki];
Daizu / 傣族 zh etnonüüm [NET_Wiki]
– Hiina ametlik vähemusrahvus, koosneb pms tai-lõõ, tai-nõa ja tai-dami
keelt rääkivatest rahvastest
Lingid: Wikipedia
Hongjini t`ai keel [hungts´ini] et+zh
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StTT; Keelekood: tiz (3);
Kõnelejaid: 85 000
Tai Hongjin en [Ethn:2013];
Hongjin Dai yu / 红金傣语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j`oi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: yoy (3);
Kõnelejaid: 6 000
j`oi, -d et etnonüüm; dioi keel et van [Ariste1967:69];
Yoy en [Ethn:2009]; Dioi en [Ethn:2009#]; Jui en [Ethn:2009#];
Thai Yoi / ไทย้อย th [NET_Wiki];
phasa Yoi / ภาษาโย้ย th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
j´oongi keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: yno (3);
Kõnelejaid: 12 600
j`oong, j´oongid et etnonüüm; Yong en [Ethn:2013]; Nyong en [Ethn#];
phasa Yong / ภาษายอง th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
k`aolani keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: mlc (3);
Kõnelejaid: 147 000
k`aolan, -id et etnonüüm; Cao Lan en [Ethn:2013];
San Chay en rööpnim [Ethn#]; подгруппа каолан ru [JaDM1982]
– Põhja-Vietnamis kõneldav tai keelerühma keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´amti keel et [Ariste1967#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM;
Keelkond: StTT; Keelekood: kht (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 13 000
kh´amti, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; khaamti keel et van [Ariste1967:69];
Khamti en [Ethn:2009]; язык кхамти ru [LES1990:502];
кхамти ru etnonüüm [NarodyM1988];
Hkamti / ၶမ်းတီး shn [shn1995s:46];
phasa Thai Khamti / ภาษาไทคำตี่ th [NET_Wiki:th];
phasa Khamti / ภาษาคำตี่ th rööpnim [NET_Wiki:th]
♦ Kasutab moni ja šani kirjale lähedast kirja
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kh´õni keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StTT; Keelekood: kkh (3);
Kiri: Lana; Kõnelejaid: 120 000
kh´õni, -d et etnonüüm; Khün en [Ethn:2009]; Hkun en rööpnim [Ethn:2009];
Tai Khun en rööpnim [Ethn:2009];
Dai Kūen / ᦑᦺᦃᦹᧃ khb [khb2012s:184];
язык кхын ru [LES1990:502]; кхун ru etnonüüm [NarodyM1988];
кюн ru etnonüüm [NarodyM1988];
Hkün / ၶိုၼ် shn [shn1995s:65];
phasa Thai Khoen / ภาษาไทเขิน th [NET_Wiki];
phasa Khuen / ภาษาขึน th [NET_Wiki:th]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
k`irde_t`ai keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: tts (3);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 15 000 000
phasa Isan tts [NET_Frö]; Northeastern Thai en [Ethn:2009];
Isan en [Ethn:2009#];
phasa Thai thin Isan / ภาษาไทยถิ่นอีสาน th [NET_Wiki:th];
phasa Isan / ภาษาอีสาน th rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
l`ao keel et [ENE_EE:1985,1#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: StTT; Keelekood: lo (lao);
Kiri: Laoo; Kõnelejaid: 3 000 000
l`aose keel et rööpnim [Ariste1967:68; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1];
l`ao, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
phaxa Lao / ພາສາລາວ lo [NET_Wiki];
laoština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
laotiní glóssa / λαοτινή γλώσσα el [NET_Wiki];
Lao en [ISO639-2:1998]; laosiano es [NET_Wiki];
lao fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; laotien fr [NET_Laval];
Lāo / लाओ hi [NET_Wiki];
Rāogo / ラーオ語 ja [NET_Wiki];
phéasa Lav / ភាសាឡាវ km [NET_Wiki];
Lao-ŏ / 라오어 ko [NET_Wiki];
laosiečių kalba lt [NET_Wiki]; laosiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
Leo / လဴ mnw omaduss [mnw1955s:411];
laotisk no [Leira2006]; język laotański pl [NET_Wiki];
лао́сский язы́к ru [JaDM1982]; лао ru etnonüüm [NarodyM1988];
Lāo / လၢဝ်း shn [shn1995s:285];
Yon / ယူၼ်း shn harv [shn1995s:271];
lao sv [NET_Wiki]; laotiska sv [NET_Wiki];
phasa Lao / ภาษาลาว th [NET_Wiki];
Laoca tr [NET_Wiki]; tiếng Lào vi [NET_Wiki];
Laowo yu / 老挝语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
l`ao kiri et
Liik: scr; Maa: LA;
Keelkond: StTT; Keelekood: lo (lao);
Kiri: Laoo
akson Lao / ອັກສອນລາວ lo [NET_Wiki];
Lao en [ISO15924]; laotien fr [ISO15924];
лаосское письмо ru [LES1990:180]
– täht-silpkiri lao keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
l`õuna_t`ai keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: sou (3);
Kõnelejaid: 4 500 000
pʰaːsaː tʰajɗaj sou IPA [NET_Wiki];
Southern Thai en [Ethn:2009]; Pak Thai en [Ethn:2009#];
Dambro en [NET_Wiki#]; eteläthai fi [Anhava1998];
phasa Thai thin Tai / ภาษาไทยถิ่นใต้ th [NET_Wiki:th] (’lõunatai keel’);
phasa Thai Tai / ภาษาไทยใต้ th rööpnim [NET_Wiki:en];
phasa Tamphro / ภาษาตามโพร th rööpnim [NET_Wiki:th]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
nj`oo keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: nyw (3);
Kõnelejaid: 50 000
nj`oo, -d et etnonüüm; Nyaw en;
phasa Yo / ภาษาญ้อ th [NET_Wiki:th];
phasa Thai Yo / ภาษาไทญ้อ th rööpnim [NET_Wiki#]
♦ Keel on lähedane phuu-thai ja kirdetai keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† n´ora keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS;
Keelkond: StTT; Keelekood: nrr (3)
n´ora, -d et etnonüüm; Nora en [Ethn:2013]; Norra en [Ethn:2009];
Noza en [Ethn:2009#]; Nurra en [Ethn:2009#]; norra fi [Anhava1998]
♦ Varasemate andmete kohaselt kõneldi keelt Birmas Katšini osariigis, ent
2012 täpsustati, et keelt kõneldi Kirde-Indias ja see on välja surnud.
Khamjangi keelt (ksu) veel kõneldakse, seda on peetud ka noraga ühiseks
keeleks. Ekslikult liigitatud nungi keelte alla
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
n´ungi keel et [Ariste1967:69]
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: nut (3);
Kõnelejaid: 856 000
n`ung, n´ungid et etnonüüm; Nung en [Katzner1995; Ethn:2009];
nung fi [Anhava1998]; язык нунг ru [LES1990:502];
нунг ru etnonüüm [NarodyM1988];
Thai Nung / ไทนุง th [NET_Wiki:th];
tiếng Nùng vi [NET_Wiki]
– Vietnamis kõneldav tai keelerühma keel
♦ Hiinas arvatakse nad tšuangide hulka. Samanimelist keelt kõneldakse
Tiibeti-Birma keelte nungi keelerühmas
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
ph´aake keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS;
Keelkond: StTT; Keelekood: phk (3);
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 2 000
ph´aake, -d et etnonüüm; Phake en [Ethn:2013];
Tai Phake en rööpnim [NET_Wiki]; Faake en rööpnim [Ethn#];
phasa Phake / ภาษาพ่าเก th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
ph`uani keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: phu (3);
Kõnelejaid: 300 000
ph`uan, -id et etnonüüm; Phuan en [Ethn:2013];
Lao Phuan en rööpnim [Ethn#]; Phu Un en rööpnim [Ethn#];
phasa Phuan / ภาษาพวน th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
ph`uu-th`ai keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: pht (3);
Kõnelejaid: 870 000
ph`uu-th`ai, -d et etnonüüm; Phu Thai en [Ethn:2013];
Puthai en van [Ethn#];
phasa Phu Thai / ภาษาผู้ไท th [NET_Wiki];
Phu Thai / ภูไท th rööpnim [NET_Wiki];
Pu Thay vi [NET_Wiki]
♦ Lähedane tai-dami (musttai) ja tai-dooni (valgetai) keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
p´õhja_t`ai keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: nod (3);
Kiri: Lana, Thai; Kõnelejaid: 6 000 000
l´anna keel et rööpnim; kamm`õangi keel et rööpnim;
jüani keel et van [Laur2000]; Kam Mueang nod [NET_Wiki];
Biˬcmˬ ahk [Bradley1999:70]; Northern Thai en [Ethn:2009];
Lanna en rööpnim; Kam Mu’ang en rööpnim; Thai Yuan en van [NET_Wiki];
pohjoisthai fi [Anhava1998]; lanna fi lisa [Anhava1998];
(Meg) Ncuav hmn [Bradley1999:122]; Kuj-loom hmn [Bradley1999:122#];
Janh-gor-lorkv ium etnonüüm [Bradley1999:146];
gam Yon / ᦅᧄᦍᦷᧃ khb [khb2012s:142];
Kaw¯law¯ lhu [Bradley1999:37]; Go lo lis [Bradley1999:94];
юан ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Thai thin Muea / ภาษาไทยถิ่นเหมือ th [NET_Wiki:th] (’ülemtai keel’);
Kham Mueang / คำเมือง th [NET_Wiki];
phasa thin Phayap / ภาษาถิ่นพายัพ th rööpnim (’läänemurre’)
♦ Kunagise Lanna kuningriigi keel. Nimetust yuan peetakse vahel
halvustavaks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
sawndip [IPA:θaːu˨˦ɗip] za [NET_Wiki]
Liik: scrx; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StTT; Keelekood: za (zha);
Kiri: Hani
Zhuang characters en [NET_Wiki];
Gu Zhuangzi / 古壮字 zh [NET_Wiki] (’vanad tšuangi märgid’)
– hiina kirjast tuletatud logogrammid tšuangi keele kirjutamiseks
Lingid: Wikipedia
s´äägi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: skb (3);
Kõnelejaid: 25 000
s`ääk, s´äägid et etnonüüm; Saek en [Ethn:2009]; Sek en [Ethn:2009#];
Tai Sek en [Ethn:2009#]; saek fi [Anhava1998];
язык сек ru [LES1990:502];
Saek / แสก th [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
š´ani keel et [Ariste1967:68; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StTT; Keelekood: shn;
Kiri: Mymr; Kõnelejaid: 3 200 000
š´ani, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
Tai / တႆး shn [shn1995s];
Biˬcmˬ ahk [Bradley1999:70]; Shan en [ISO639-2:1998];
šan fi [Anhava1998]; chan fr [ISO639-2:1998];
(Meg) Ncuav hmn [Bradley1999:122]; Nyawj hmn [Bradley1999:122#];
Dai Ngìw / ᦑᦺᦇᦲᧁᧉ khb [khb2012s:184];
Ngìw / ᦇᦲᧁᧉ khb etnonüüm [khb2012s:78];
pũe Yõ pho / ပုၤယိၤဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang];
Pi˘chaw˘ lhu [Bradley1999:37]; Bbex yi lis [Bradley1999:94];
šanu valoda lv [NET_Vestnesis];
Sem / သေံ mnw omaduss [mnw1955s:460];
Shan / သျှမ်း my [my1976s];
Thaplaò pdu omaduss [pdu1999s]; Thaplu pdu omaduss rööpnim [pdu1999s];
język szan pl [NET_Wiki]; ша́нский язы́к ru [LES1990];
шан ru etnonüüm [NarodyM1988];
Thai Yai / ไทยใหญ่ th [th1964s] (’suur tai’);
Thai Luang / ไทยหลวง th rööpnim [th1964s#];
Shan yu / 掸语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
zj`ai, -d et
Liik: etn; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: pcc (3);
Kõnelejaid: 49 000
người Giáy vi [NET_Wiki]
– buide etniline rühm Põhja-Vietnamis
Lingid: Wikipedia
t`ai keel et [Ariste1967:68; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: th (tha);
Kiri: Thai; Kõnelejaid: 50 000 000
t`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
s`iiami keel et van [Ariste1967#; ENE:1968,1#];
s`iiamlane, -lased et etnonüüm van [ESKT:1998];
phasa Thai / ภาษาไทย th [NET_Wiki];
Tai ahk [Bradley1999:70];
Thāi bhāṣhā / থাই ভাষা bn [NET_Wiki];
thajština cs [cs2006n]; Siamesisch de [Motz2007#];
Thai de,en [Motz2007; ISO639-2:1998];
taïlandikí glóssa / ταϊλανδική γλώσσα el [NET_Wiki];
Siamese en rööpnim; tailandés es [NET_Wiki]; thai fi [Anhava1998];
thaï fr [ISO639-2:1998]; Téalainnis ga [NET_Wiki];
Thāī / थाई hi [NET_Wiki];
Thaib hmn [Bradley1999:114]; taílenska is [NET_Wiki];
thailandese it [NET_Wiki]; anh-taiv ium [Bradley1999:137];
Janh-taiv ium etnonüüm [Bradley1999:146];
Taigo / タイ語 ja [NET_Wiki];
gam Tai / ᦅᧄᦒᦺ khb [khb2012s:65];
phéasa Thai / ភាសាថៃ km [NET_Wiki];
T’ai-ŏ / 타이어 ko [NET_Wiki];
Htai˘ lhu [Bradley1999:37]; Ta-i lis [Bradley1999:94];
tajų kalba lt [NET_Wiki]; taju valoda lv [NET_Vestnesis];
Tyütyè / ဒျောဒျာ mnw omaduss [mnw1955s:247];
bahasa Thai ms [NET_Wiki]; Thailands nl [nl2002n];
język tajski pl [NET_Wiki]; język syjamski pl [NET_Wiki#];
tailandês pt [NET_Wiki]; та́йский язы́к ru [LES1990];
тхайский язык ru rööpnim [JaDM1982]; сиамцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
thajčina sk [NET_Wiki]; thai sv [NET_Wiki];
thailändska sv [NET_Wiki#];
Tāy / தாய் ta [NET_Wiki]; Tayca tr [NET_Wiki];
tiếng Thái vi [NET_Wiki];
Tai yu / 泰语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| ÜRO latinisatsioon
t`ai keeled et
Liik: lg2, X; Maa: xA;
Keelkond: StTT
p´äris_t`ai keeled et rööpnim; tšu´angi-t`ai keeled et rööpnim;
Tai languages en [Ethn:2009];
Zhuang-Tai languages en rööpnim [NET_Wiki#]; thaikielet fi [Anhava1998];
та́йские языки́ ru [LES1990]; тайская группа ru [JaDM1982];
klumphasa Tai / กลุ่มภาษาไต th [NET_Wiki];
ngữ chi Thái vi [NET_Wiki];
ngữ chi Tráng-Thái vi rööpnim [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
| Wikipedia
t`ai kiri et
Liik: scr; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: th (tha);
Kiri: Thai
akson Thai / อักษรไทย th [NET_Wiki];
Thai en [ISO15924]; thaï fr [ISO15924];
dō Tai / ᦎᦷᦒᦺ khb [khb2012s:149];
тайское письмо ru [LES1990:180];
сиамское письмо ru [Loukotka1950:225]
– täht-silpkiri tai keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
t`ai-d´ami keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: blt (3);
Kiri: Tavt; Kõnelejaid: 760 000
m`ust_t`ai keel et rööpnim; t`ai-d´ami, -d et etnonüüm;
m`ust t`ai, m´ustad t`aid et etnonüüm; T’ai Dam blt [NET_Wiki];
Tai Dam en [Ethn:2009]; Black Tai en rööpnim [Ethn:2009];
mustathai fi [Anhava1998]; tai noir fr [NET_Wiki];
Dai Ddām / ᦑᦺᦡᧄ khb [khb2012s:184];
язык черных тай ru [JaDM1982];
phasa Thai Dam / ภาษาไทดำ th [NET_Wiki];
tiếng Thái Đam vi [NET_Wiki];
Táy Mười vi rööpnim [NET_Wiki#];
Daidan yu / 傣担语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t`ai-d´ooni keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: twh (3);
Kiri: Tavt; Kõnelejaid: 490 000
v`alge_t`ai keel et rööpnim; t`ai-d`oon, t`ai-d´oonid et etnonüüm;
v`alge t`ai, v`alged t`aid et etnonüüm; Tai Dón en [Ethn:2009];
White Tai en rööpnim [Ethn:2009]; Tai Khao en rööpnim [NET_Wiki];
Tai Kao en rööpnim [NET_Wiki]; valkothai fi [Anhava1998];
tai blanc fr [Ethn:2009^];
Dai Kāaw / ᦑᦺᦃᦱᧁ khb [khb2012s:184];
Dai Ddōn / ᦑᦺᦡᦷᧃ khb rööpnim [NET_Wiki];
язык белых тай ru [JaDM1982];
phasa Thai Khao / ภาษาไทขาว th [NET_Wiki:th];
phasa Thai Don / ภาษาไทด่อน th [NET_Wiki:th];
tiếng Thái Đoan vi [NET_Wiki];
Táy Khao vi rööpnim [NET_Wiki]; Thái Trắng vi rööpnim [NET_Wiki];
Daiduan yu / 傣端语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t`ai-d´äängi keel et
Liik: lg1; Maa: xA : LA, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: tyr (3);
Kiri: Tavt; Kõnelejaid: 165 000
p´una_t`ai keel et rööpnim; t`ai-d`ääng, t`ai-d´äängid et etnonüüm;
p´unane t`ai, p´unased t`aid et etnonüüm; Tai Daeng en [Ethn:2009];
Red Tai en rööpnim [Ethn:2009]; punathai fi [Anhava1998];
tai rouge fr [Ethn:2009^];
Dai Ddāeng / ᦑᦺᦡᦶᧂ khb [khb2012s:184];
phasa Thai Daeng / ภาษาไทแดง th [NET_Wiki:th]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| KNABi tähetabel
t`ai-j`aa keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StTT; Keelekood: cuu (3);
Kõnelejaid: 50 000
t`ai-j`aa, -d et etnonüüm; Tai Ya en [Ethn]; Dai Ya en [khb2012s];
Huayao Dai en(CN) [Ethn#];
Dai Yâa / ᦑᦺᦊᦱᧈ khb [khb2012s:184];
phasa Thai Ya / ภาษาไทหย่า th [NET_Wiki];
Daiya yu / 傣雅语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`ai-l´ongi murre et
Liik: lgx; Maa: xA : CN, MM; Adm: 17;
Keelkond: StTT; Keelekood: shn
Tai Long / တႆးလူင် shn [shn1995s:154];
Tai Hkè / တႆးၶႄႇ shn [shn1995s:154];
Tai Long en [Ethn:2009#]
– šanide enamiku murre
♦ Selle terminiga tähistatakse ka Hiina šanisid
t`ai-l`õõ keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: khb (3);
Kiri: Talu, Lana; Kõnelejaid: 670 000
t`ai-l`õõ, -d et etnonüüm;
gam Dai / ᦅᧄᦑᦺ khb [khb2012s:65];
gam Dai Lùe / ᦅᧄᦑᦺᦟᦹᧉ khb [khb2012s:184^];
Lùe / ᦟᦹᧉ khb [khb2012s:296];
Paasāa Dai / ᦘᦱᦉᦱᦑᦺ khb etnonüüm [khb2012s:254];
Lü en [Ethn:2009]; Tai Lu en rööpnim [Ethn:2009];
Xishuangbanna Dai en rööpnim [Ethn:2009]; lü fi [Anhava1998];
lue fi [Anhava1998#]; язык лы ru [LES1990:502];
лы ru etnonüüm [NarodyM1988];
Lü / လိုဝ်ႉ shn [shn1995s:305];
Tai Lü / တႆးလိုဝ်ႉ shn rööpnim [shn1995s#];
Thai Lue / ไทลื้อ th [NET_Wiki];
Lự vi [NET_Wiki]; Lữ vi [NET_Wiki#];
tiếng Thái Lặc vi rööpnim [NET_Wiki:vi];
Thái Tây Song Bản Nạp vi rööpnim [NET_Wiki:vi#];
Daile yu / 傣仂语 zh [NET_Wiki]
♦ Kuulub Hiinas ametlikult dai (Hiina tai) rahvuse alla
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t`ai-l`öö kiri et
Liik: scr; Maa: xA : CN, LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: tdd (3);
Kiri: Tale
Tâi Lóe / ᥗᥭᥳᥘᥫᥴ tdd [NET_Wiki];
Tai Le en [ISO15924]; Dehong writing en [Coulmas1999:118-119];
taï-le fr [ISO15924]; laitai kac [Coulmas1999:119] (’tai kiri’);
алфавит лы ru [LES1990:181];
Daina wen / 傣哪文 zh [NET_Wiki]
– täht-silpkiri tai-nõa (Dehongi tai, tai-löö) keele kirjutamiseks
♦ Mitte segamini ajada uue tai-lõõ kirjaga
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| KNABi tähetabel
t`ai-m`ao murre et
Liik: lgx; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StTT; Keelekood: shn
Tai Māo / တႆးမၢဝ်း shn [shn1995s:154];
Tai Mao en [Ethn:2009]; Northern Shan en [Ethn#]; Maw en [Ethn#];
диалект тай-мау ru [LES1990]
– Möng Māo šanide keel Kirde-Šanimaa tipus
t`ai-m´ääni keel et
Liik: lg1; Maa: LA;
Keelkond: StTT; Keelekood: tmp (3);
Kõnelejaid: 7 200
t`ai-m`ään, t`ai-m´äänid et etnonüüm; Tai Mène en [Ethn:2013];
Tai Maen en rööpnim [Ethn#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`ai-n`õa keel et
Liik: lg1; Maa: xA : CN, LA, MM; Adm: 53;
Keelkond: StTT; Keelekood: tdd (3);
Kiri: Tale; Kõnelejaid: 647 000
t`ai-n`õa, -d et etnonüüm; Dehongi t`ai, -d et+zh etnpar;
t`ai-l`öö, -d et etnonüüm rööpnim;
hāam Dāi Dâuehōng / ᥑᥣᥛᥰᥖᥭᥰᥖᥬᥳᥑᥨᥒᥰ tdd [NET_Wiki] (’Dehongi tai’);
hāam Dāi Lóe / ᥑᥣᥛᥰᥖᥭᥰᥘᥫᥴ tdd rööpnim [NET_Wiki#] (’ülem- v põhjatai’);
Tai Nüa en [Ethn:2009]; Dehong Dai en [Ethn:2009#];
Tai Neua en [Ethn:2009#]; Chinese Shan en [NET_Wiki#];
thaï nüa fr [NET_Laval];
Dai Nōe / ᦑᦺᦐᦵᦲ khb [khb2012s:184];
Tai Hkè / တႆးၶႄႇ shn [shn1995s:154];
phasa Thai Nuea / ภาษาไทยเหนือ th [NET_Wiki:th];
phasa Thai Taikhong / ภาษาไทใต้คง th [NET_Wiki:th];
tiếng Thái Na vi [NET_Wiki];
Thái Đức Hoành vi rööpnim [NET_Wiki];
Daina yu / 傣哪语 zh [NET_Wiki];
Dehong Dai / 德宏傣 zh [NET_Wiki#]
♦ Kuulub Hiinas ametlikult dai (Hiina tai) rahvuse alla. Mitte segamini
ajada tai-lõõdega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t`ai-s´oongi keel et
Liik: lg1; Maa: TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: soa (3);
Kõnelejaid: 32 300
t`ai-s`oong, t`ai-s´oongid et etnonüüm; Thai Song en [Ethn:2013];
Lao Song en rööpnim [Ethn:2013];
phasa Thai Song / ภาษาไทโซ่ง th [NET_Wiki:th]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
t`ai-th´ami kiri et
Liik: scr; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: khb, kkh, nod (3);
Kiri: Lana
l´anna kiri et rööpnim; Tai Tham en [ISO15924]; Tua Mueang en;
Lanna en rööpnim [ISO15924#]; taï tham fr [ISO15924];
lanna fr rööpnim [ISO15924#];
akson Tham Lanna / อักษรธรรมล้านนา th [NET_Wiki:th] (’alus-lanna’)
– täht-silpkiri põhjatai, tai-lõõ ja khõni keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
t`ai-th`oo keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: tyz (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 600 000
thoo keel et rööpnim [Ariste1972:68]; V`ietnami t`ai keel et rööpnim;
t`ai, -d et etnonüüm; tailane, -lased et etnonüüm van [MRahv1966:259];
Tày en [Ethn:2009]; Ngan en [Ethn:2009#];
Tai Tho en [Ethn:2009#]; Thu Lao en [Ethn:2009#];
Thô en halvustav [Ethn:2009#]; tho fi [Anhava1998];
язык тай ru [LES1990:502]; язык тхо ru [LES1990#];
таи ru etnonüüm [NarodyM1988];
phasa Tai / ภาษาต่าย th [NET_Wiki:th];
Tho / โท้ th [NET_Wiki]; Tày vi [NET_Wiki]
♦ Kuigi nimetust Tho on peetud ka halvustavaks, sobib "tai-thoo" keele
nimetuseks paremini, eristamaks seda Tai tai keelest. Võimalik on keelt
nimetada ka Vietnami tai keeleks. Thoo nimetus viitab samuti ühele
vietmuongi keelkonna keelele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| Wikipedia
t`ai-v`ieti kiri et
Liik: scr; Maa: xA : LA, TH, VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: blt, twh, tyr (3);
Kiri: Tavt
Tai Viet en [ISO15924]; taï viêt fr [ISO15924];
письмо таи ru [Loukotka1950:224];
тхайский алфавит ru küsitav [LES1990:181]
♦ Kasutatakse tai-dami, tai-dooni ja tai-däängi keele kirjutamiseks
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
tsõnl`ao keel et
Liik: lg1; Maa: VN;
Keelkond: StTT; Keelekood: tsl (3);
Kõnelejaid: 10 000
tsõnl`ao, -d et etnonüüm; Ts’ün-Lao en [Ethn:2013];
phasa Suen Lao / ภาษาซึนลาว th [NET_Wiki:th];
tiếng Lào Bóc vi [NET_Wiki]; Lào Noi vi rööpnim [NET_Wiki]
♦ Foneetiliselt täpsem on tsõnlao, nagu näitab ka tai nimekuju
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
tšu´angi keel et [Ariste1967:68; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 45;
Keelkond: StTT; Keelekood: za (zha);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000 000
tšu`ang, tšu´angid et etnonüüm [ESKT:1998]; Cuengh za [NET_Wiki];
Vahcuengh za [NET_Wiki]; Sawcuengh za [NET_Wiki];
Chuang en [ISO639-2:1998]; Zhuang en rööpnim [ISO639-2:1998];
tšuang fi [Anhava1998]; zhouang fr [NET_Laval];
chuang fr [ISO639-2:1998]; zhuang fr rööpnim [ISO639-2:1998];
csuang nyelv hu [NET_Wiki];
Chuango / チワン語 ja [NET_Wiki];
Zǒang / ᦈᦸᧂᧉ khb [khb2012s:85];
Chwang-ŏ / 좡어 ko [NET_Wiki];
džuangų kalba lt [NET_Wiki]; džuanu valoda lv [NET_Vestnesis];
čuanu valoda lv [NET_Vestnesis#];
žuan hel / жуан хэл mn [NET_Wiki]; чжуа́нский язы́к ru;
чжуан ru etnonüüm [NarodyM1988];
Chuang / จ้วง th [NET_Wiki];
tiếng Tráng vi [NET_Wiki];
Zhuang yu / 壮语 zh [NET_Wiki]
♦ Kirjasüsteemid: sawndip (logogrammid, hiina märkide kohandused),
1957 ladina (uuendatud 1986 - erikujulised tähed asendati ladina
tähtedega v täheühenditega). Ethn jagab makrokeelena 16 keeleks
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
`uus t`ai-l`õõ kiri et
Liik: scr; Maa: xA : CN, LA, TH;
Keelkond: StTT; Keelekood: khb (3);
Kiri: Talu
dō Dai / ᦎᦷᦑᦺ khb [khb2012s:149];
Dai Lùe / ᦑᦺᦟᦹᧉ khb [NET_Wiki];
New Tai Lue en [ISO15924]; nouveau taï-lue fr [ISO15924];
Xishuangbanna Dai wen / 西双版纳傣文 zh [NET_Wiki]
– tai-lõõ keele täht-silpkiri, mida kasutatakse vaid Hiinas (1980.
aastatest alates on taas kasutusel ka vana, tai-thami kiri)
♦ Mitte segamini ajada tai-löö kirjaga, mis on kasutusel tai-nõa keele
kirjapanekuks (tai-löö on selle keele üks nimetusi)
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
| KNABi tähetabel