kami-sui keeled


:

  • `aitšami keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52; Keelkond: StTS; Keelekood: aih (3); Kõnelejaid: 2 700
    `aitšam, -id et etnonüüm; Ai-Cham en [Ethn:2009]; Atsam en [Ethn:2009#]; Jiamuhua en [Ethn:2009#]; ai-tšam fi [Anhava1998]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´ami-s`ui keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: CN; Keelkond: StTS
    Kam-Sui languages en [Ethn:2009]; kamsuikielet fi [Anhava1998]; дун-шуйские языки ru [LES1990:502]; ngữ chi Đồng-Thủy vi [NET_Wiki]; Dong-Shui yuzhi / 侗水语支 zh [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • l`õuna_t´ungi keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52; Keelkond: StTS; Keelekood: kmc (3); Kõnelejaid: 1 000 000
    kam kmc; Southern Dong en [Ethn:2009]; Nan Dong yu / 南侗語 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´aki keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52; Keelkond: StTS; Keelekood: mkg (3); Kõnelejaid: 10 000
    m`akk, m´akid et etnonüüm; Mak en [Ethn:2009]; Ching en [Ethn:2009#]; Mojiahua en [Ethn:2009#]; tšing fi [Anhava1998]; язык мак ru [LES1990:502]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m`aonani keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 45; Keelkond: StTS; Keelekood: mmd (3); Kõnelejaid: 30 000
    m`aonan, -id et etnonüüm; Anan mmd [NET_Wiki]; Maonan en [Ethn:2009]; Ai Nan en [Ethn:2009#]; maonan fi [Anhava1998]; маонань ru etnonüüm [NarodyM1988]; Maonan yu / 毛南语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´ulami keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52; Keelkond: StTS; Keelekood: mlm (3); Kõnelejaid: 86 000
    m´ulam, -id et etnonüüm; Mulam en [Ethn:2009]; Mulao en [Ethn:2009#]; Abo en [Ethn:2009#]; Kyam en [Ethn:2009#]; mulao fi [Anhava1998]; мулао ru etnonüüm [NarodyM1988]; Mulao yu / 仫佬语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´õhja_t´ungi keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52; Keelkond: StTS; Keelekood: doc (3); Kõnelejaid: 463 000
    Northern Dong en [Ethn:2009]; Bei Dong yu / 北侗語 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s`ui keel et [Laur2000]
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 46, 53; Keelkond: StTS; Keelekood: swi (3); Kõnelejaid: 200 000
    s`ui, -d et etnonüüm; Sui en [Ethn:2009]; Shui en [Ethn:2009#]; Suipo en [Ethn:2009#]; sui fi [Anhava1998]; язык шуй ru [LES1990:502]; Shui yu / 水语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • th´eni keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 52; Keelkond: StTS; Keelekood: tct (3); Kõnelejaid: 15 000
    th´eni, -d et etnonüüm; T’en en [Ethn:2009]; Then en [Ethn:2009#]; Yanghuang en [Ethn:2009#]; Rau en [Ethn:2009#]; ten fi [Anhava1998]; язык тхен ru [LES1990:502]; Yangguang yu / 佯僙語 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´ungi keel et
    Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43, 45, 52; Keelkond: StTS; Keelekood: doc, kmc (3)
    d´ongi keel et [Laur2000]; t`ung, t´ungid et etnonüüm; tuni keel et van [Ariste1967:69; ENE:1968,1]; kami keel et lisa [Laur2000]; leec Gaeml doc,kmc [NET_Wiki:zh]; Tung en [Katzner1995]; Kam-Sui-Mak en rööpnim; Mak en rööpnim osaliselt; Tung-Chia en van [Ethn:2009#]; kam fi [Anhava1998]; dong fi [Anhava1998#]; Dûng / ᦎᦳᧂᧈ khb [khb2012s:155]; язык дун ru [LES1990:502]; дун ru etnonüüm [NarodyM1988]; Tong / ต้ง th [NET_Wiki]; Dong yu / 侗语 zh [NET_Wiki] ♦ Ethn järgi lõuna- (kmc) ja põhjatungi (doc) keel. Kam (Gaeml) on endanimetus, dong hiina nimetus
    Lingid: Wikipedia