hiina keeled


:

  • b´opomofo kiri et
    Liik: scr; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Bopo
    Zhuyin Fuhao / 注音符號 zh (’hääldussümbolid’); Guoyin Zimu / 国音字母 zh rööpnim (’üleriigilised hääldusmärgid’); Zhuyin Zimu / 注音字母 zh rööpnim (’hääldusmärgid’); Bopomofo zh kõnek; Bopomofo en [ISO15924]; bopomofo fr [ISO15924]; чжуинь фухао ru [NET_Wiki] – hiina keele foneetiline tähestik (1913)"Bopomofo" nimetus tuleneb nelja esimese märgi (ㄅㄆㄇㄈ) hääldusest
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • dazhuan / 大篆 zh [NET_Wiki^] (’suur pitser’)
    Liik: scrx; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: och (3); Kiri: Hani
    s`uur_p`itseri_k´iri et; Large Seal Script en [NET_Wiki]; Great Seal Script en [NET_Wiki]; дачжуань ru; большое письмо для печатей ru [Loukotka1950#]; да-джуань ru van [Loukotka1950:248] – hiina kirja arhailine kujuKasutusel enne Qini dünastiat III saj eKr ja laias mõttes hõlmab ka jiaguwen’i
    Lingid: Wikipedia
  • h`akka keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg0; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: hak (3); Kõnelejaid: 30 000 000
    ketsja keel et [Laur2000#]; Hak-kâ-fa hak [NET_Frö; NET_Wiki]; Hak-kâ-va hak rööpnim [NET_Wiki#]; Hakka Chinese en [Ethn:2009]; диалектная группа хакка ru [LES1990:225]; phasa Chin Khae / ภาษาจีนแคะ th [NET_Wiki]; Kejia Hua / 客家话 zh [NET_Wiki]; Ke Hua / 客话 zh rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • h´iina keel et [Ariste1967:67; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Hani; Kõnelejaid: 1100 000 000
    mandariini keel et harv [ENE_EE:1985,1]; h`iinlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Zhongwen / 中文 zh [NET_Wiki]; Hua yu / 华语 zh [NET_Wiki]; Zhongguo Hua / 中国话 zh [NET_Wiki]; Han yu / 汉语 zh rööpnim [NET_Wiki]; La˰buiˬ ahk [Bradley1999:70]; Chīnā bhāṣhā / চীনা ভাষা bn [NET_Wiki]; Gyagai / རྒྱ་སྐད bo [NET_Wiki]; čínština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Tsieinëeg cy [NET_Wiki]; Chinesisch de [Motz2007]; Seenee / ސީނީ dv [NET_Wiki]; kinezikí glóssa / κινεζική γλώσσα el [NET_Wiki]; Chinese en [ISO639-2:1998]; chino es [NET_Wiki]; txinera eu [NET_Wiki]; kiina fi [Anhava1998]; chinois fr [ISO639-2:1998]; Sínis ga [NET_Wiki]; ‘ōlelo Pākē haw [NET_Wiki]; Chīnī / चीनी hi [NET_Wiki]; Suav hmn [Bradley1999:114]; kínai nyelv hu [NET_Wiki]; čhinaren / չինարեն hy [NET_Wiki]; bahasa Tionghoa id [NET_Wiki]; kínverska is [NET_Wiki]; cinese it [NET_Wiki]; anh-kaeqv ium [Bradley1999:137]; Janh-kaeqv ium etnonüüm [Bradley1999:146]; Chūgokugo / 中国語 ja [NET_Wiki]; činuri ena / ჩინური ენა ka [NET_Wiki]; ḩwtybze / хъутыбзэ kbd [NET_Wiki]; gam Hǒa / ᦅᧄᦠᦸᧉ khb [khb2012s:313]; Zīn / ᦈᦲᧃ khb omaduss [khb2012s:86]; Paasāa Hǒa / ᦘᦱᦉᦱᦠᦸᧉ khb etnonüüm [khb2012s:254]; qıtay tili / қытай тілі kk [NET_Wiki]; phéasa Chĕn / ភាសាចិន km [NET_Wiki]; Chīni / ಚೀನಿ kn [NET_Wiki]; Chungguk-ŏ / 중국어 ko [NET_Wiki]; kıtay tili / кытай тили ky [NET_Wiki]; Hehˆpaˍ lhu [Bradley1999:37]; Het pat lis etnonüüm [Bradley1999:94]; kinų kalba lt [NET_Wiki]; ķīniešu valoda lv [NET_Vestnesis]; fiteny sinoa mg [NET_Wiki]; Chainīs / ചൈനീസ് ml [NET_Wiki]; hjatad hel / хятад хэл mn [NET_Wiki]; Krauk / ကြုက် mnw omaduss [mnw1955s:67]; bahasa Cina ms [NET_Wiki]; Tayôk / တရုတ် my [my1976s]; Chinees nl [nl2002n]; kinesisk no [Leira2006]; Khi pdu omaduss [pdu1999s]; język chiński pl [NET_Wiki]; chinês pt [NET_Wiki]; кита́йский язы́к ru [JaDM1982]; китайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; kytaj tyla / кытай тыла sah [NET_Wiki]; Hkè / ၶႄႇ shn [shn1995s:60]; kinesiska sv [NET_Wiki]; Chīṉa mŏl̮i / சீன மொழி ta [NET_Wiki]; Chainīs bhāṣha / చైనీస్ భాష te [NET_Wiki]; zaboni chinī / забони чинӣ tg [NET_Wiki]; phasa Chin Klang / ภาษาจีนกลาง th [NET_Wiki]; hytaý dili tk [NET_Wiki]; Çince tr [NET_Wiki]; qıtay tele / кытай теле tt [NET_Wiki]; hanzu tili / خەنزۇ تىلى ug [NET_Wiki]; hitay tili / خىتاي تىلى ug [NET_Wiki]; xitoy tili uz [NET_Wiki]; tiếng Hoa vi [NET_Wiki]; tiếng Hán vi [NET_Wiki]; Trung văn vi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • h´iina keeled et
    Liik: lg3, X; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zhx (5)
    hiina rühm et van [ENE:1968,1]; Sinitic languages en; kiinalaiset kielet fi [Anhava1998]; siniittiset kielet fi [Anhava1998#]; Han yuzu / 漢語族 zh [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • h´iina l´ihtsustatud kiri et
    Liik: scr; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Hans
    Jianhuazi / 简化字 zh [NET_Wiki]; Jianti Zhongwen / 简体中文 zh [NET_Wiki:zh]; Han (Simplified variant) en [ISO15924]; idéogrammes han (variante simplifiée) fr [ISO15924]
    Lingid: ScriptSource | Wikipedia
  • h´iina traditsi´ooniline kiri et
    Liik: scr; Maa: CN (TW); Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Hant
    Fantizi / 繁体字 (繁體字) zh [NET_Wiki] (’keerukad märgid’); Zhengtizi / 正体字 (正體字) zh(TW) [NET_Wiki] (’standardmärgid’); Laozi / 老字 zh [NET_Wiki] (’vanad märgid’); Quantizi / 全体字 (全體字) zh [NET_Wiki] (’täielikud märgid’); Fanti Zhongwen / 繁体中文 (繁體中文) zh [NET_Wiki:zh]; Han (Traditional variant) en [ISO15924]; idéogrammes han (variante traditionelle) fr [ISO15924]
    Lingid: ScriptSource | Wikipedia
  • hu`ei keel et [Ariste1967:68#; ENE:1968,1; ESKT:1998]
    Liik: lg0; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kõnelejaid: 8 600 000
    hu`ei, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Huizu / 回族 zh etnonüüm [NET_Wiki]; Hui en; Hwei en rööpnim; hoton hel / хотон хэл mn oletatav [NET_Wiki] ♦ Lähedane tungani keelele, ENE:1968,1 loeb sellega kokku (Ariste: tungani e huei keel). Ethn arvab mandariinihiina (cmn) keele rääkijateks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Huizhou h´iina keel [hweitš`ou] et+zh
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 33, 34; Keelkond: StC; Keelekood: czh (3); Kiri: Hans; Kõnelejaid: 4 600 000
    Huizhou Chinese en [Ethn:2009]; Hui yu / 徽语 zh [NET_Wiki]; Huizhou Hua / 徽州话 zh rööpnim [NET_Frö]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´ida_m´ini keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35; Keelkond: StC; Keelekood: cdo (3); Kõnelejaid: 9 000 000
    Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄ cdo [NET_Wiki]; Mìng-dĕ̤ng-ngṳ cdo [NET_Frö]; Min Dong Chinese en [Ethn:2009]; Eastern Min en rööpnim [Ethn:2009]; Mindong yu / 闽东语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • jiaguwen / 甲骨文 zh [NET_Wiki]
    Liik: scrx; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: och (3); Kiri: Hani
    `ende_l`uu_k´iri et; oracle bone script en [NET_Wiki]; écriture ossécaille fr [NET_Wiki]; цзягувэнь ru [NET_Wiki]; надписи на гадальных костях ru rööpnim [Loukotka1950:239] – hiina kirja vanimaid vorme, leitud endeluudelt (ennustusluudelt)Vanus ulatub XIV saj-ni eKr; on üksnes osaliselt dešifreeritud
    Lingid: Wikipedia
  • Jinyu h´iina keel [ts`inn`üü] et+zh
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 14; Keelkond: StC; Keelekood: cjy (3); Kiri: Hans; Kõnelejaid: 45 000 000
    Jinyu Chinese en [Ethn:2009]; Shanxinese en harv [NET_Wiki#]; Jin yu / 晋语 zh [NET_Wiki]; Shanxi Hua / 山西话 zh rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kanbun / 漢文 ja [NET_Wiki] (’hiina kiri’)
    Liik: lgv; Maa: JP; Keelkond: StC; Keelekood: lzh (3); Kiri: Hani
    Jaapanis kasutatud klassikalise hiina keele kuju (üksnes kirjalikult)
    Lingid: Wikipedia
  • k´ani keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 36; Keelkond: StC; Keelekood: gan (3); Kõnelejaid: 21 000 000
    tsjengsi keel et van [Laur2000#]; Gön-nŷ gan [NET_Frö]; Gan Chinese en [Ethn:2009]; диалектная группа гань ru [LES1990:225]; Gan yu / 赣语 zh [NET_Wiki]; Jiangxi Hua / 江西话 zh rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • k`antoni keel et [ENE_EE:1985,1#]
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 44, 45, 46; Keelkond: StC; Keelekood: yue (3)
    j`üe keel et rööpnim; jue keel et van [ENE_EE:1985,1]; Yuhtyúh yue [NET_Frö]; Gwóngdōngwá yue [NET_Frö]; Cantonese en; Yue Chinese en [Ethn:2009]; kantoninkiina fi [Anhava1998]; cantonais fr [NET_Laval]; диалектная группа юэ ru [LES1990:225]; Yue yu / 粵語 zh [NET_Wiki]; Guangdong Hua / 广东话 zh rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • k`esk_m´ini keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35; Keelkond: StC; Keelekood: czo (3); Kiri: Hans; Kõnelejaid: 3 100 000
    Min Zhong Chinese en [Ethn:2009]; Minzhong yu / 闽中语 zh [NET_Wiki:zh]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kl´assikaline h´iina keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: lzh (3); Kiri: Hani
    Classical Chinese en [NET_Wiki]; Literary Chinese en [NET_Wiki#]; вэньянь ru [NET_Wiki]; Wenyan wen / 文言文 zh [NET_Wiki] (’kirjakeele tekst’); Gu wen / 古文 zh [NET_Wiki] (’vana tekst’)hiina kirjakeele kuju u VI saj eKr kuni III saj pKrOli kirjakeelena kasutusel XX saj-ni
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kok`ang, kok´angid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: MM; Adm: 17; Keelkond: StC; Keelekood: cmn (3)
    Kokant en(MM) [NET_Wiki]; Kokang en etnonüüm [NET_Wiki]; Kogan / ကိုးကန့် my [NET_Wiki]; Kegan / 果敢 zh [NET_Wiki] – hiinlaste etniline rühm Birmas Šani osariigis Hiina piiri lähedal
    Lingid: Wikipedia
  • lishu / 隶书 zh [NET_Wiki]
    Liik: scrx; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Hani
    clerical script en [NET_Wiki]; chancery script en [NET_Wiki#]; лишу ruhiina kirja stiile
    Lingid: Wikipedia
  • l`õuna_m´ini keel et
    Liik: lg0; Maa: CN, CN (TW); Adm: 35; Keelkond: StC; Keelekood: nan (3); Kõnelejaid: 46 000 000
    Bbánlám ggǔ [IPA:ban˨˩lam˧˥gu˥˧] nan [NET_Wiki:zh]; Bân-lâm-gi [IPA:ban˨˩lam˨˩gi˨˩] nan rööpnim [NET_Wiki:zh]; Bân-lâm-gú nan rööpnim [NET_Frö]; Min Nan Chinese en [Ethn:2009]; Southern Min en [NET_Wiki]; Minnan yu / 闽南语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • m´ini keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg0; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: cdo, czo, mnp, nan (3)
    Fukienese en [Katzner1995]; диалектная группа минь ru [LES1990:225]; Min yu / 闽语 zh [NET_Wiki] ♦ Koosneb mitmest keelest, vt ida- (cdo), kesk- (czo), lõuna- (nan) ja põhjamini (mnp)
    Lingid: Wikipedia
  • n´üšu kiri et
    Liik: scr; Maa: CN; Adm: 43; Keelkond: StC; Kiri: Nshu
    Nüshu en [IS15924:2010]; Nyushu en; nüshu fr [ISO15924:2010]; Nüshu / 女书 zh [NET_Wiki] – pms naiste kasutatud hiina kirjast lihtsustatud silpkiri Hiinas Hunani provintsisKeel, mille kirjapanekuks seda kasutati, kannab hiina keeles nimetust Shaozhou Tuhua (韶州土话), see on liigitamata segakeel
    Lingid: ScriptSource | Unicode'i kavand | Wikipedia
  • pinyin / 拼音 zh [NET_Wiki]
    Liik: lgv; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho); Kiri: Latn
    Hanyu pinyin / 汉语拼音 zh [NET_Wiki] (’hiina keele hääldus’); пиньинь ru [NET_Wiki] – ladinatäheline hiina keel; hiina keele kõige levinum latinisatsioon
  • Pu-Xiani m´ini keel [ph`uu-sj´ani] et+zh
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35; Keelkond: StC; Keelekood: cpx (3); Kõnelejaid: 2 600 000
    Pô-sing-uā cpx [NET_Wiki]; Hing-hua̍-uā cpx rööpnim [NET_Wiki]; Pu-Xian Min en [NET_Wiki]; Xinghua en rööpnim [NET_Wiki#]; Pu-Xian Hua / 莆仙话 zh [NET_Wiki:zh] ♦ Nimetatud kahe koha järgi: Putiani linn (莆田市) ja Xianyou maakond (仙游县)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´õhja_h´iina keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: cmn (3); Kõnelejaid: 873 000 000
    m´andar´iini_h´iina keel et rööpnim; Mandarin Chinese en [Ethn:2009]; Northern Chinese en rööpnim [Ethn:2009]; pohjoiskiina fi [Anhava1998]; mandariinikiina fi [Anhava1998#]; северная диалектная группа ru [LES1990:225]; Guan Hua / 官话 zh [NET_Frö; NET_Wiki] (’ametnike keel’); Beifang Hua / 北方话 zh rööpnim [NET_Wiki] (’põhjahiina’)Põhja-Hiina keelekuju, millel põhineb hiina kirjakeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • p´õhja_m´ini keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 35; Keelkond: StC; Keelekood: mnp (3); Kõnelejaid: 10 000 000
    Min Bei Chinese en [Ethn:2009]; Northern Min en rööpnim [Ethn:2009]; Minbei yu / 闽北语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • sj´angi keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43, 45, 51; Keelkond: StC; Keelekood: hsn (3); Kõnelejaid: 36 000 000
    ɕiæʲ˧y˦˩ hsn IPA [NET_Wiki]; siɔ̃˦ny˦˨ hsn IPA [NET_Wiki]; Xiang Chinese en [Ethn:2009]; Hsiang en van [Ethn:2009]; Hunanese en van [Ethn:2009]; диалектная группа сян ru [LES1990:225]; Xiang yu / 湘语 zh [NET_Wiki]; Hunan Hua / 湖南话 zh rööpnim [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • t´azi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: RU; Adm: PRI; Keelkond: StC; Keelekood: zh (zho)
    Taz people en etnonüüm [NET_Wiki]; тазы ru etnonüüm [NET_Wiki]; удэ ru etnonüüm [NET_Wiki#] – põhjahiina murret rääkiv rahvarühm, mis moodustus hiinlaste, nanaide ja udehete segaabieludest
    Lingid: Wikipedia
  • t`ungani keel et [Ariste1967:68; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : KZ, KG; Keelkond: StC; Keelekood: dng (3); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 41 000
    t`ungan, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; dungaan, -id et etnonüüm van [MRahv1966:244]; Zhun"yan dng; Huizu Yuyan dng [NET_Frö]; Huizu Hua dng [NET_Frö]; Dunganisch de [Motz2007]; Dungan en [Ethn:2009]; Hui en rööpnim; dungaani fi [Anhava1998]; doungane fr [NET_Laval]; дунга́нский язы́к ru [JaDM1982]; дунгане ru etnonüüm [NarodyM1988]; tunggan tili / تۇڭگان تىلى ug [NET_Wiki]; Donggan yu / 东干语 zh [NET_Wiki] ♦ Tähestikud: 1928 ladina, 1953 kürilliline
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • `uu keel et
    Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 31, 32, 33; Keelkond: StC; Keelekood: wuu (3); Kõnelejaid: 77 000 000
    vuu keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1]; Ng Gniu [IPA:ŋ˨˦ ɲy˧˩] wuu [NET_Wiki:zh]; Wu Gniu​ [IPA:wu˨˦ ɲy˧˩] wuu rööpnim [NET_Wiki:zh]; Wu Chinese en [Ethn:2009]; Shanghainese en osaliselt [NET_Wiki#]; Suzhou Wu en osaliselt [NET_Wiki#]; диалектная группа у ru [LES1990:225]; Wu yu / 吴语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´ana_h´iina keel et
    Liik: lg1; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: och (3); Kiri: Hani
    Old Chinese en [NET_Wiki]; Archaic Chinese en harv [NET_Wiki]; древнекитайский язык ru [NET_Wiki]; Shanggu Han yu / 上古汉语 zh [NET_Wiki] – hiina kirjakeele vanim kuju (kuni III saj-ni eKr)Ajaliselt järgnes sellele klassikaline hiina keel (lzh)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • xiaozhuan / 小篆 zh [NET_Wiki^] (’väike pitser’)
    Liik: scrx; Maa: CN; Keelkond: StC; Keelekood: och (3); Kiri: Hani
    v`äike_p`itseri_k´iri et; Small Seal Script en [NET_Wiki]; Lesser Seal Script en [NET_Wiki]; сяочжуань ru; малое письмо для печатей ru [Loukotka1950:248]; джуань-вэнь ru van [Loukotka1950#] – hiina kirja arhailine kujuKasutusel alates III saj-st eKr
    Lingid: Wikipedia