muud Tiibeti-Birma keeled
:
´aji keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: ayx (3);
Kõnelejaid: 2 200
Ayi en [Ethn:2009] ♦
Kuulub ametlikult nuu rahvuse alla
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
´anu keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 14;
Keelkond: StBX; Keelekood: anl (3);
Kõnelejaid: 1 300
´anu, -d et etnonüüm; Anu en [Ethn:2009]; anu fi [Anhava1998];
Anu / အနူး my [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
b`ai keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bca, bfc, bfs (3)
b`ai, -d et etnonüüm; pantai keel et van küsitav [Ariste1967:68];
Baip‧ngvp‧zix bca,bfc,bfs [NET_Wiki]; Bai en [Ethn:2009];
Labbu en [Ethn:2009#]; Minchia en [Ethn:2009#];
Nama en [Ethn:2009#]; bai fi [Anhava1998]; язык бай ru [JaDM1982];
язык миньцзя ru [LES1990:227#]; бай ru etnonüüm mitm [NarodyM1988];
Baiyu / 白语 zh [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
gjar´ungi keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 51;
Keelkond: StBX; Keelekood: jya (3);
Kõnelejaid: 83 000
gjar`ung, gjar´ungid et etnonüüm;
Gyairong / རྒྱལ་རོང bo [NET_Wiki];
Jiarong en [Ethn:2009]; Chiarong en [Ethn:2009#];
Gyarung en [Ethn:2009#]; язык гьярунг ru [LES1990:510];
джарунг ru [LES1990#]; кэру ru [LES1990#];
Jiarongyu / 嘉绒语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
k´adu keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 01;
Keelkond: StBX; Keelekood: kdv (3);
Kõnelejaid: 37 000
k´adu, -d et etnonüüm; Kadu en [Ethn:2009]; Asak en [Ethn#];
Gemaan en [Ethn#]; Woni en [Ethn#];
Kadu / ကတူ my [my1976s]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
k´arbi keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AR, AS;
Keelkond: StBX; Keelekood: mjw (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 492 000
k´arbi, -d et etnonüüm; mikiri keel et van [Ariste1967:72];
Karbi en [Ethn:2009]; Nihang en [Ethn:2009#]; Puta en [Ethn:2009#];
Mikir en halvustav [Ethn:2009#]; микиры ru etnonüüm mitm [NarodyM1988]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
k`atšini keel et [Ariste1967:72; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : MM, CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: kac;
Kiri: Latn
ts´inpo keel et rööpnim [ESKT:1998#]; k`atšin, -id et etnonüüm [ESKT:1998];
ts´inpo, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
tšinbo keel et van [Ariste1967#];
katšiin, -id et etnonüüm van [MRahv1966:257];
Jinghpaw /IPA:tɕiŋ˧˩pʰɔʔ˧˩/ kac [NET_Wiki];
Kachin en [ISO639-2:1998]; Jingpho en rööpnim [ISO639-2:2006#];
Chingpaw en rööpnim [Katzner1995#]; džingpho fi [Anhava1998];
kachin fr [ISO639-2:1998];
Kachin / ကချင် my [my1976s];
Gyinbaw / ဂျင်းဖော my rööpnim [my1976s];
качинский язык ru [JaDM1982]; качины ru etnonüüm mitm [NarodyM1988];
цзинпо ru etnonüüm mitm [NarodyM1988];
Hkāng / ၶၢင် shn [shn1995s:43];
Jingpoyu / 景颇语 zh [NET_Wiki] ♦
Vt ka tsaiva keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
k`esk‿b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bca (3);
Kõnelejaid: 800 000
Central Bai en [Ethn:2009] ♦
Loode-Yunnanis (Jianchuan, Heqing, Lanping)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
l`ui keel et
Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 17;
Keelkond: StBX; Keelekood: lba (3);
Kõnelejaid: 200
l`ui, -d et etnonüüm; Lui en [Ethn:2009]; Loi en [Ethn:2009#];
lui fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
l`õuna‿b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bfs (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
Southern Bai en [Ethn:2009] ♦
Loode-Yunnanis (Dali, Xiangyun)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
l`õuna‿th´utsja keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tjs (3);
Kõnelejaid: 1 500
Southern Tujia en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
m´anipuri keel et [Ariste1967:72; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBX; Keelekood: mni;
Kiri: Beng, Mtei; Kõnelejaid: 1 260 000
meith`ei keel et rööpnim [Ariste1967#];
m´anipuri, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Maṇipūri mni [NET_Wiki];
Manipurī mni; Maitailon mni [NET_Frö];
Meitei-lon mni rööpnim [NET_Wiki]; Manipuri en [ISO639-2:1998; ISO639-3];
Meitei en [Ethn:2009]; Meithei en rööpnim [Katzner1995];
meitei fi [Anhava1998]; manipuri fr [ISO639-2:1998];
Mete / မေ့ထေး my [NET_Wiki];
Kathe / ကသည်း my [my1976s];
язык манипури ru [JaDM1982]; манипу́рский язы́к ru [LES1990];
мейтейрон ru [LES1990#]; манипури ru etnonüüm mitm [NarodyM1988];
мейтхеи ru etnonüüm mitm [NarodyM1988#];
Mān Ka-hse / မၢၼ်ႈၵသေး shn [shn1995s] ♦
Lähedane tšini keelele. Ariste samastabki (küsivalt) tšini keelega
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
† meit`ei kiri et
Liik: scr; Maa: IN; Adm: MN;
Keelkond: StBX; Keelekood: mni;
Kiri: Mtei
Meitei Mayek en [ISO15924]; Meithei en rööpnim; Meetei en rööpnim;
meitei mayek fr [ISO15924]; манипурская письменность ru [LES1990:284] –
manipuride täht-silpkiri, mida kasutati XVIII saj-ni (prg bengali
kiri)
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
p´õhja‿b`ai keel et
Liik: lg1; Maa: CN; Adm: 53;
Keelkond: StBX; Keelekood: bfc (3);
Kõnelejaid: 40 000
Northern Bai en [Ethn:2009] ♦
Loode-Yunnanis (Nujiang, Lanping)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
p´õhja‿th´utsja keel et
Liik: lg0; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tji (3);
Kõnelejaid: 70 000
Northern Tujia en [Ethn:2009]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
† tang´uudi keel et
Liik: lg1; Maa: CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: txg (3)
tang`uut, tang´uudid et etnonüüm [ENE:1971,3:19];
Tangutisch de [Motz2007]; Tangut en [ISO639-3];
tanguutti fi [Anhava1998]; тангу́тский язы́к ru [LES1990];
тангутские языки ru [JaDM1982]; Xixia / 西夏 zh –
Põhja-Hiinas endises Tanguudi riigis kõneldud keel (XI-XVI saj)
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† tang´uudi kiri et
Liik: scrx; Maa: CN;
Keelkond: StBX; Keelekood: txg (3);
Kiri: Hani
Tangut en; тангутское письмо ru [LES1990:227];
Xixiawen / 西夏文 zh [NET_Wiki] –
hiina kirjale lähedane logograafiline kiri tanguudi keele kirjutamiseks
Lingid: Omniglot
| Wikipedia
th´utsja keel et
Liik: lg10; Maa: CN; Adm: 43;
Keelkond: StBX; Keelekood: tji, tjs (3)
th´utsja, -d et etnonüüm; Tujia en [Ethn:2009]; Tuchia en [Ethn:2009#];
tudžia fi [Anhava1998]; туцзя ru etnonüüm mitm [NarodyM1988];
Tujiayu / 土家语 zh [NET_Wiki]
Lingid: Omniglot
| Wikipedia