kuki-tšini keeled


:

  • ´anali keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN; Keelkond: StBC; Keelekood: anm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 13 900
    ´anal, -id et etnonüüm; Anal en [Ethn:2009]; Namfau en [Ethn:2009#] ♦ Anal ja Namfau on külad, kus seda keelt kõneldakse
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´anu-kh´ongso keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 14; Keelkond: StBC; Keelekood: anl (3); Kõnelejaid: 4 000
    ´anu-kh´ongso, ´anud-kh´ongsod et etnonüüm; Anu-Hkongso Chin en [Ethn:2013]; Anu en rööpnim [Ethn:2009; -2011]; anu fi [Anhava1998]; Anu / အနူး my [NET_Wiki] ♦ Koosneb kahest rühmast: anud ja khongsod; ei ole muude tšini keeltega lähedalt seotud (Ethn järgi pigem mruu keelega)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ašo keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM; Keelkond: StBC; Keelekood: csh (3); Kõnelejaid: 12 300
    ´ašo, -d et etnonüüm; khangi keel et van [Ariste1967:72]; šoo keel et van [Ariste1967#]; Asho Chin en [Ethn:2009]; Khyang en [Ethn:2009#]; Sho en [Ethn:2009#]; Asho / အရှို my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´oomi keel et
    Liik: lg1; Maa: BD; Keelkond: StBC; Keelekood: bgr (3); Kõnelejaid: 21 500
    b`oom, b´oomid et etnonüüm; Bam bhāṣhā / বম ভাষা bn [NET_Wiki]; Bawm Chin en [Ethn:2013]; Banjogi en [NET_Wiki#]; Bom en [Ethn#] ♦ Nime hääldus on ilmselt [bɔm], sest ka bengalikeelset nime hääldatakse teg o-ga
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Falami tš´ini keel et+en
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14; Keelkond: StBC; Keelekood: flm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 125 000
    hallami keel et [Ariste1967:72]; Laiţawng flm [NET_Wiki]; Falam Chin en [Ethn:2009]; Halam Chin en rööpnim(IN) [Ethn:2009]; falam-tsin fi [Anhava1998]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • H´akha tš´ini keel et+en
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14; Keelkond: StBC; Keelekood: cnh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 446 000
    l`ai keel et rööpnim [Ariste1967:72]; Laiholh cnh [NET_Wiki]; Halkha holh cnh rööpnim [NET_Wiki]; Haka Chin en [Ethn:2009]; Baungshe en [Ethn:2009#]; Lai en [Ethn:2009#] – levinuimaid tšini keeli, käibib Birma Tšini osariigis üldise suhtluskeelena
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • hm´ari keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN, MZ; Keelkond: StBC; Keelekood: hmr (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 50 000
    hm´ari, -d et etnonüüm; mhari keel et van [Ariste1967#]; Hmar en [Ethn:2009]; Mhar en [Ethn:2009#]; Mhār / म्हार hi küsitav [NET_Wiki] ♦ Sarnase endanimetusega on ka mara keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • hr`angkholi keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Keelkond: StBC; Keelekood: hra (3); Kõnelejaid: 26 800
    hr`angkhol, -id et etnonüüm; Hrangkhol en [Ethn:2009]; Rangkhol en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kh´umi keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : BD, MM; Keelkond: StBC; Keelekood: cnk (3); Kõnelejaid: 62 000
    kh´umi, -d et etnonüüm; khami keel et van [Ariste1967:72]; kumi keel et van [Ariste1967#]; Khumi Chin en [Ethn:2009]; Khami en [Ethn:2009#]; Khweymi en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´omi keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN; Keelkond: StBC; Keelekood: kmm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 500
    k´omi, -d et etnonüüm; koomi keel et van [Ariste1967:72]; Kom en [Ethn:2009]; Kom Rem en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´uki-tš´ini keeled et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg2, X; Maa: xA : IN, MM; Keelkond: StBC
    kuki-tšini alarühm et [Ariste1967:72]; Kuki-Chin-Sprachen de [Motz2007]; Kukish languages en [NET_Wiki]; Kuki-Chin languages en rööpnim; группа куки-чин ru [JaDM1982] ♦ Neid rahvaid tuntakse Assamis kukidena, Birmas tšinidena; tegemist on sünonüümidega
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia
  • l`ai keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : MM, IN; Keelkond: StBC
    Lai languages en [NET_Wiki]; Pawi en [NET_Wiki#]; Pavāī / पवाई hi [NET_Wiki] – kuki-tšini keelte keskne rühmitis, mh Hakha ja Falami tšini keel"Lai" on paljude tšini rahvaste endanimetus. Kitsas mõistes tähistatakse selle nimetusega Mizorami Lai piirkonnas elavat rahvarühma
    Lingid: Wikipedia | Wikipedia
  • lamk´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: MN; Keelkond: StBC; Keelekood: lmk (3); Kiri: Latn, Mymr; Kõnelejaid: 10 000
    lamk`ang, lamk´angid et etnonüüm; lamgangi keel et van [Ariste1967:72]; Lamkang en [Ethn:2009]; Lamkaang en [Ethn:2009#]; Hiroi-Lamgang en halvustav [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´ara keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MZ; Keelkond: StBC; Keelekood: mrh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 55 000
    m´ara, -d et etnonüüm; m̥ara mrh IPA [NET_Wiki]; Mara Chin en [Ethn:2013]; Lakher en [NET_Wiki#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´izo keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MZ; Keelkond: StBC; Keelekood: lus; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 540 000
    luš`ei keel et rööpnim [Ariste1967:72; ESKT:1998]; m´izo, -d et etnonüüm; luš`ei, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Mizo Ţawng lus [NET_Wiki]; Mizo en [Ethn:2009]; Lushai en [ISO639-2:1998; ISO639-3]; Lushei en rööpnim [Katzner1995]; lushai fr [ISO639-2:1998]; Lushāī / लुशाई hi [NET_Wiki]; lušeju valoda lv [NET_Vestnesis]; Kalingaw / ကလင်ကော my [NET_Wiki]; Lushe / လူရှေ my [NET_Wiki#]; мизо ru etnonüüm [NarodyM1988]; лушеи ru etnonüüm [NarodyM1988#] – India Mizorami osariigi ametikeel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mr`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 16; Keelkond: StBC; Keelekood: cmr (3); Kõnelejaid: 138 000
    mr`oo, -d et etnonüüm; Mro Chin en [Ethn:2009]; Myo / မြို my [my1976s]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´aite keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: AS, MN, MZ; Keelkond: StBC; Keelekood: pck (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 91 800
    p´aite, -d et etnonüüm; Paite Chin en [Ethn:2009]; Haithe en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • r´alte keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: MZ; Keelkond: StBC; Keelekood: ral (3); Kõnelejaid: 25 700
    r´alte, -d et etnonüüm; Ralte en [Ethn:2009]; Rālte / राल्ते hi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • senth´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: MM; Adm: 14; Keelkond: StBC; Keelekood: sez (3); Kõnelejaid: 33 000
    senth`ang, senth´angid et etnonüüm; Senthang Chin en [Ethn:2013]; Hsemtang en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t`aisuni murre et
    Liik: lgx; Maa: xA : IN, MM; Keelkond: StBC; Keelekood: flm (3)
    t`aisun, -id et etnonüüm; šunkla keel et van [Ariste1967:72]; tašooni keel et van [Ariste1967#]; Taisun en [Ethn:2009]; Tashon en [Ethn:2009#]; Shunkla en [Ethn:2009#]
  • th´ado keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: AS, MN; Keelkond: StBC; Keelekood: tcz (3); Kõnelejaid: 231 200
    th´ado, -d et etnonüüm; thada keel et van [Ariste1967:72]; Thado Chin en [Ethn:2009]; Kuki-Thado en [Ethn:2009#]; Thadou en [Ethn:2009#]; тхадо ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Tiddimi tšini keel et+en
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, MM; Adm: 14; Keelkond: StBC; Keelekood: ctd (3); Kõnelejaid: 344 000
    Tedim Chin en [Ethn:2009]; Hai-Dim en(MM) [NET_Wiki#]; tiddim-tsin fi [Anhava1998]; Tidein / တီးတိန် my [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´ini keel et [Ariste1967:72; ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: xA : IN, MM; Keelkond: StBC; Keelekood: cnh, ctd, flm (3)
    tš´ini, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tšiin, -id et etnonüüm van [MRahv1966:257]; Chin en; Kuki en(IN) [NET_Wiki]; pũe Chaw pho / ပုၤခၠဝ္ဖိ ksw etnonüüm [NET_SEAlang]; Chin / ချင်း my [my1976s]; чин ru etnonüüm [NarodyM1988]; Chāng / ၶျၢင်း shn [shn1995s:70] ♦ Täpsemas jaotuses Falami (flm), Hakha (cnh) ja Tiddimi (ctd) tšini keel. Lähedane manipuri keelele; laiemas mõttes arvatakse tšinide alla ka kukid Assamis ja Manipuris, mizod Mizoramis jt. Vt ka lai keeled
    Lingid: Wikipedia
  • tš´iru keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN; Keelkond: StBC; Keelekood: cdf (3); Kiri: Beng, Latn; Kõnelejaid: 7 000
    tš´iru, -d et etnonüüm; Chiru en [Ethn:2009]; Chhori en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • vaiph`ei keel et [Ariste1967:72]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MN; Keelkond: StBC; Keelekood: vap (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 27 800
    vaiph`ei, -d et etnonüüm; Vaiphei en [Ethn:2009]; Bhaipei en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia