Tiibeti-Birma keeled


:

  • `Assami-B´irma keeled et
    Liik: lgq; Maa: xA; Keelkond: StB
    assami-birma haru et van [Ariste1967:71]; Assam-Burmese group of languages enendine jaotis, mis hõlmas bodo-garo, kareni, kuki-tšini, lolo-birma, naga, nungi, Põhja-Assami, tsjangi jm keeli
  • lh´oba, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA : CN, IN; Keelkond: StB
    Lhoba en etnonüüm [NET_Wiki]; Luobazu / 珞巴族 zh etnonüüm [NET_Wiki] – Hiina ametlik vähemusrahvus, mille alla arvatakse eri Kagu-Tiibeti rahvaid, sh adi, idu jt keelte kõnelejaid
    Lingid: Wikipedia
  • n`uu, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: CN; Adm: 53; Keelkond: StB; Keelekood: ayx, nuf, nun, zal (3)
    Nu en [NET_Wiki]; Nuzu / 怒族 zh [NET_Wiki] – Hiina ametlik vähemusrahvus, koosneb mitmeid keeli (nungi, nusu, zauzou) kõnelevatest rahvastest
    Lingid: Wikipedia
  • s´ali keeled et
    Liik: lg2; Maa: xA : BD, IN, MM; Keelkond: StB
    Sal languages en [NET_Wiki]; Brahmaputran languages en [NET_Wiki#] – üks võimalikke Tiibeti-Birma rühmitisiNimetatud sõna sal (san, jan) järgi, mis neis keeltes tähendab päikest. Eri käsitlustes hõlmab bodo-garo, konjaki, katšini, vahel ka muid naga keeli
    Lingid: Wikipedia
  • T´iibeti-B´irma keeled et [ENE_EE:1985,1~]
    Liik: lg3, X; Maa: xA; Keelkond: StB; Keelekood: tbq (5)
    tiibeti-birma rühm et van [Ariste1967:69; ENE:1968,1]; tibeto-birmanischer Zweig de [Motz2007]; Tibeto-Burman languages en; tiibetiläis-burmalaiset kielet fi [Anhava1998]; тибе́то-бирма́нские языки́ ru [JaDM1982]; Zangmian yuzu / 藏缅语族 zh [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • T´iibeti-Him`aalaja keeled et
    Liik: lgq; Maa: xA; Keelkond: StB
    tiibeti-himaalaja haru et van [Ariste1967:69]; tibetisch-himalayische Sprachen de [Motz2007]; Tibeto-Himalayan languages enendine jaotis, kuhu kuulusid Himaalaja keeled jm