muud Ida-Sudaani keeled


:

  • ´aka keel et
    Liik: lg1; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: soh (3); Kõnelejaid: 300
    ´aka, -d et etnonüüm; silloki keel et van [Ariste1969:29]; Aka en [Ethn:2009]; Jebel Silak en [Ethn:2009#]; Sillok en [Ethn:2009#]; силлок ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´ama keel et
    Liik: lg1; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: nyi (3); Kõnelejaid: 70 000
    njimangi keel et [Ariste1969:29]; ´ama, -d et etnonüüm; Ama en [Ethn:2009]; Nyimang en [Ethn:2009#]; Inyimang en [Ethn:2009#]; Nyuwing en [Ethn:2009#]; ньиманг ru [JaDM1982]; ньима ru [JaDM1982#]; язык ньимант ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • d´ago keel et [ENE:1968,1]
    Liik: lg10; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: daj, dau, djc (3)
    dagu keel et [Ariste1969#]; d´ago, -d et etnonüüm; tagu keel et van [Ariste1969:29]; dadžu keel et van [Ariste1969#]; fininga keel et van [Ariste1969#]; Dadschu-Sprachen de [Motz2007]; Daju en [Ethn:2009]; Dago en rööpnim [NET_WikiNET]; даджу ru [LES1990#]; дагу ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Ethn jagab mitmeks, sh Dārfūri (daj), Dar Daju (djc) ja Dar Sila (dau) dago keel. 1968. a ENE järgi Kordofani rühmas
    Lingid: Wikipedia
  • Dar Daju d´ago keel [d`aar d´ažu] et+fr
    Liik: lg0; Maa: TD; Adm: GR; Keelkond: NsEX; Keelekood: djc (3); Kõnelejaid: 34 000
    Saaronge djc [Ethn]; Dar Daju Daju en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Dārfūri d´ago keel [da(a)rf´uuri] et+ar
    Liik: lg0; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: daj (3); Kõnelejaid: 143 000
    Dar Fur Daju en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Dar Sila d´ago keel [d`aar s´ila] et+fr
    Liik: lg0; Maa: TD; Adm: OD; Keelkond: NsEX; Keelekood: dau (3); Kõnelejaid: 63 000
    Bokoruge dau [Ethn]; Dar Sila Daju en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • g´aami keel et
    Liik: lg1; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: tbi (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 67 200
    g`aam, g´aamid et etnonüüm; tabi keel et van [Ariste1969:29]; naga keel et van [Ariste1969#]; kamedži keel et van lisa küsitav [Ariste1969:29]; Gaam en [Ethn:2009]; Tabi en [Ethn:2009#]; Ingassana en [Ethn:2009#]; Muntabi en [Ethn:2009#]; Mamedja en [Ethn:2009#]; Kamanidi en [Ethn:2009#]; таби ru [JaDM1982]; ингассана ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´iki keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NsEX; Keelekood: ikx (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
    `ikk, ´ikid et etnonüüm; Icetot ikx [Ethn:2009]; Ik en [Ethn:2009]; Ngulak en [Ethn:2009#]; Teuso en [Ethn:2009#]; ik fi [Anhava1998]; теусо ru [JaDM1982]; ик ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´arar´iti keel et [Ariste1969#]
    Liik: lg1; Maa: TD; Keelkond: NsEX; Keelekood: mgb (3); Kõnelejaid: 42 400
    m´arar`it, m´arar´itid et etnonüüm; merariti keel et van [Ariste1969:28]; Mararit en [Ethn:2009]; Merarit en [Ethn:2009#]; Abiri en [Ethn:2009#]; Ebiri en [Ethn:2009#]; марарит ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • n´ara keel et
    Liik: lg1; Maa: ER; Keelkond: NsEX; Keelekood: nrb (3); Kõnelejaid: 81 400
    n´ara, -d et etnonüüm; nare keel et van [Ariste1969#]; barea keel et van [Ariste1969:29]; mogorebi keel et van [Ariste1969#]; marda keel et van [Ariste1969#]; kolkota keel et van [Ariste1969#]; Nara en [Ethn:2009]; Mogareb en [Ethn:2009#]; Santora en [Ethn:2009#]; Barea en halvustav [Ethn:2009#]; нера ru [LES1990]; барса ru [LES1990#]; бареа ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • nj´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NsEX; Keelekood: nyp (3)
    nj´angi, -d et etnonüüm; Nyang’i en [Ethn:2009]; Gyangiya en [Ethn:2009#]; Ngangea en [Ethn:2009#]; Niporen en [Ethn:2009#]; njangi fi [Anhava1998]; ньянгийя ru [JaDM1982]; ньянгейя ru [JaDM1982#]; нгангеа ru [LES1990]; ньянгия ru [LES1990#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s`oo keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NsEX; Keelekood: teu (3); Kõnelejaid: 5 000
    t´epes, -ed et etnonüüm; Soo en [Ethn:2009]; Tepes en etnonüüm [Ethn:2009]; tepes fi [Anhava1998]; тепес ru [JaDM1982]; со ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´ama keel et [Ariste1969:28]
    Liik: lg1; Maa: xF : SD, TD; Keelkond: NsEX; Keelekood: tma (3); Kõnelejaid: 67 900
    t´ama, -d et etnonüüm; Tama en [Ethn:2009]; Tamok en [Ethn:2009#]; тама ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tem´eini keel et [Ariste1969:29]
    Liik: lg1; Maa: SD; Keelkond: NsEX; Keelekood: teq (3); Kõnelejaid: 13 000
    tem`ein, tem´einid et etnonüüm; temaini keel et van [Ariste1969#]; ronge keel et van lisa [Ariste1969:30]; Temein en [Ethn:2009]; Ronge en [Ethn:2009#]; темеин ru [JaDM1982]; язык темейн ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia