bantu keelte S-rühm


:

  • bantu keelte S-rühm et
    Liik: lg2, X; Maa: xF; Keelkond: NkBS
  • dž´ena murrak et
    Liik: lgxx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    dž´ena, -d et etnonüüm; dženga murre et van [Ariste1969:43]; Jena en [Ethn:2009]; поддиалект джена ru [JaDM1982] – kuulub karanga murde alla
  • d´uma murrak et
    Liik: lgxx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    duma murre et [Ariste1969:43]; d´uma, -d et etnonüüm; Duma en [Ethn:2009]; поддиалект дума ru [JaDM1982] – kuulub karanga murde alla
  • g´overa murrak et
    Liik: lgxx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    govera murre et [Ariste1969:43]; g´overa, -d et etnonüüm; segovera murre et van [Ariste1969#]; Govera en [Ethn:2009]; поддиалект говера ru [JaDM1982] – kuulub karanga murde alla
  • kal´anga keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : BW, ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: kck (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 850 000
    kal´anga, -d et etnonüüm; kalanja murre et van [Ariste1969:43]; sekalanja murre et van [Ariste1969#]; Kalanga en [Ethn:2009]; Chikalanga en [Ethn:2009#]; Sekalaña en [Ethn:2009#]; Tjikalanga en [Ethn:2009#]; Western Shona en [Ethn:2009#]; Ikalanga en [NET_Wiki]; (чи)каланга ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kar´anga murre et [Ariste1969:43]
    Liik: lgx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    kar´anga, -d et etnonüüm; tšikaranga murre et van [Ariste1969#]; Karanga en [Ethn:2009]; Chikaranga en [Ethn:2009#]; диалект (чи)каранга ru [JaDM1982]
  • kh´atla murre et
    Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
    kh´atla, -d et etnonüüm; hatla murre et van [Ariste1969#]; katla murre et van [Ariste1969:42]; Kgatla en [Ethn:2009]; диалект кхатла ru [JaDM1982]
  • k´orekore murre et [Ariste1969:43]
    Liik: lgx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    k´orekore, -d et etnonüüm; Korekore en [Ethn:2009]; Goba en [Ethn:2009#]; Shangwe en [Ethn:2009#]; Northern Shona en [Ethn:2009#]; диалект корекоре ru [JaDM1982]
  • kv´ena murre et
    Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
    kv´ena, -d et etnonüüm; kvena keel et van [Ariste1969:42]; Kwena en [Ethn:2009]; диалект куена ru [JaDM1982]
  • l´ozi keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : ZM, ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: loz; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 570 000
    l´ozi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; rotse keel et van [Ariste1969:39]; barotse keel et van [Ariste1969#]; balosi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:266]; losi keel et lisa [Ariste1969:45]; balosi keel et lisa [Ariste1969#]; soli keel et lisa [Ariste1969#]; kololo keel et van lisa [Ariste1969:42]; Silozi loz [NET_Wiki]; Sikololo loz; Lozi en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Rotse en [Ethn:2009#]; Kololo en [Ethn:2009#]; Rozi en rööpnim [NET_Wiki#]; Barotse en rööpnim; lozi fr [ISO639-2:1998]; lozu valoda lv [NET_Vestnesis]; (си)лози ru [JaDM1982]; ротсе ru [JaDM1982#]; кололо ru [JaDM1982#]; лози ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Aristel esitatud kolme keelena: rotse e barotse, kololo, losi e balosi e soli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l`õuna_nd´ebele keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: nr (nbl); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 587 000
    l`õuna_nd´ebele, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; ndebeele keel et van [Ariste1969:42]; isiNdebele nr [NET_Wiki]; Nrebele nr rööpnim [NET_Wiki]; amaNdebele nr etnonüüm [NET_Wiki]; South Ndebele en [ISO639-2:1998]; ndébélé du Sud fr [ISO639-2:1998]; dienvidndebelu valoda lv [NET_Vestnesis]; диалект нребеле ru [JaDM1982]; sydndebele sv [NET_Wiki] – üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • m´anjika keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: mxc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000 000
    m´anjika, -d et etnonüüm; manjika murre et van [Ariste1969:43]; Manyika en [Ethn:2009]; Chimanyika en [Ethn:2009#]; Bamanyeka en [Ethn:2009#]; Wamanyika en [Ethn:2009#]; диалект (чи)маньика ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • nd`au keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: ndc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 400 000
    nd`au, -d et etnonüüm; ndau murre et van [Ariste1969:43]; tsindau murre et van [Ariste1969#]; Ndau en [Ethn:2009]; Chindau en [Ethn:2009#]; Ndzawu en [Ethn:2009#]; Sofala en [Ethn:2009#]; Southeast Shona en [Ethn:2009#]; диалект (чи)ндау ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p´edi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:42; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: nso; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 700 000
    p´õhja_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#]; p´edi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; p´õhja_s´otho, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; peli keel et van [Ariste1969#]; sepedi keel et van [Ariste1969#]; Sepedi nso; Sesotho sa Leboa nso rööpnim; Northern Sotho en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Pedi en [ISO639-2:2004]; pohjoissotho fi [Anhava1998]; sotho du Nord fr [ISO639-2:1998]; ziemeļsotu valoda lv [NET_Vestnesis]; (се)педи ru [JaDM1982]; сото северный ru [JaDM1982#]; педи ru etnonüüm [NarodyM1988]; северные суто ru etnonüüm [NarodyM1988#]; nordsotho sv [NET_Wiki] – üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelestPedi märgib kitsamat hõimu, seetõttu ei peeta seda nimetust alati sobivaks [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • rol´ongi murre et [Ariste1969:42]
    Liik: lgx; Maa: xF : BW, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn)
    rol`ong, rol´ongid et etnonüüm; roloni murre et van [Ariste1969#]; Rolong en [Ethn:2009]; диалект ролонг ru [JaDM1982]
  • r´onga keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: rng (3); Kõnelejaid: 728 000
    r´onga murre et [Ariste1969:43]; r´onga, -d et etnonüüm; šironga murre et van [Ariste1969#]; XiRonga rng [NET_Wiki]; Ronga en [Ethn:2009]; (ши)ронга ru [JaDM1982]; язы́к ро́нга ru [LES1990]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´otho keel et [ENE:1968,1#; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : LS, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: st (sot); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000 000
    l`õuna_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#]; s´uuto keel et rööpnim [ENE:1968,1; ESKT:1998]; s´otho, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; s´uuto, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; soto keel et van [Ariste1969:42]; sooto keel et van [Ariste1969#]; sutu keel et van [Ariste1969#]; basuto keel et van [Ariste1969#]; sesoto keel et van [Ariste1969#]; basuuto, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Sesotho st [NET_Wiki]; sothština cs [cs2006n]; Southern Sotho en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Sotho en; Basuto en van; eteläsotho fi [Anhava1998]; sotho du Sud fr [ISO639-2:1998]; sesoto kalba lt [NET_Wiki]; dienvidsotu valoda lv [NET_Vestnesis]; (се)сото южный ru [JaDM1982]; язы́к со́то ю́жный ru [LES1990]; суто ru etnonüüm [NarodyM1988]; Saisuotuo yu / 塞索托语 zh [NET_Wiki] – Lesotho riigikeel, üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • š´ona keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:43; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 8 000 000
    š´ona, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; mašona keel et van [Ariste1969#]; sešona keel et van [Ariste1969#]; mašoona, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; chiShona sn [NET_Wiki]; Shona en [ISO639-2:1998]; šona fi [Anhava1998]; shona fr [ISO639-2:1998]; šonų kalba lt [NET_Wiki]; šonu valoda lv [NET_Vestnesis]; шона ru [JaDM1982]; шона ru etnonüüm [NarodyM1988]; šončina sk [NET_Wiki] – Zimbabwe tähtsaimaid keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • z´ezuru murre et
    Liik: lgx; Maa: ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: sn (sna)
    z´ezuru, -d et etnonüüm; sesura murre et van [Ariste1969:43]; Zezuru en [Ethn:2009]; Chizezuru en [Ethn:2009#]; Bazezuru en [Ethn:2009#]; Wazezuru en [Ethn:2009#]; диалект зезуру ru [JaDM1982]
  • t´onga keel et [Ariste1969:43]
    Liik: lg1; Maa: MZ; Keelkond: NkBS; Keelekood: toh (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 375 000
    t´onga, -d et etnonüüm; gitonga keel et van [Ariste1969#]; Tonga en [Ethn:2009]; Bitonga en [Ethn:2009#]; Shengwe en [Ethn:2009#]; Tonga-Inhambane en [Ethn:2009#]; (ги)тонга ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ts´onga keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:43; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: ts (tso); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 200 000
    ts´onga, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; šitsonga keel et van [Ariste1969#]; thonga keel et van [Ariste1969#]; šithonga keel et van [Ariste1969#]; šangaani keel et van [Ariste1969#]; Xitsonga ts [NET_Wiki]; Xichangana ts osaliselt [NET_Wiki]; Tsonga en [ISO639-2:1998]; Thonga en rööpnim; Shangaan en etnonüüm osaliselt [NET_Wiki]; tsonga fr [ISO639-2:1998]; tsongų kalba lt [NET_Wiki]; congu valoda lv [NET_Vestnesis]; (ши)тсонга ru [JaDM1982] – üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelestŠangaanid on tähtsaim tsongade hõim (nime saanud pealiku järgi)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • tsv`aa keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: tsc (3); Kõnelejaid: 1 200 000
    tsv`aa, -d et etnonüüm; tšvaa murre et van [Ariste1969:43]; tsvaa murre et van [Ariste1969#]; Tswa en [Ethn:2009]; Kitshwa en [Ethn:2009#]; Shitshwa en [Ethn:2009#]; Xitshwa en [Ethn:2009#]; (ши)тсва ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tsv´ana keel et [Ariste1969#; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xF : BW, ZA; Keelkond: NkBS; Keelekood: tn (tsn); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 400 000
    l´ääne_s´otho keel et rööpnim [ESKT:1998#]; tsv´ana, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tšvana keel et van [Ariste1969:42]; setšvana keel et van [Ariste1969#]; setsvana keel et van [Ariste1969#]; betšuani keel et van [Ariste1969#]; tsvaana keel et van [ENE:1968,1]; tšuaana keel et van [ENE:1968,1#]; betšuaan, -id et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Setswana tn [NET_Wiki]; tswanština cs [cs2006n]; čvanština cs [cs2006n#]; Tswana en [ISO639-2:1998]; Bechuana en van; tswana fr [ISO639-2:1998]; tsvanų kalba lt [NET_Wiki]; cvanu valoda lv [NET_Vestnesis]; язы́к тсва́на ru [LES1990]; чвана ru [LES1990#]; (се)тсвана ru [JaDM1982]; tswančina sk [NET_Wiki]; Ciwana yu / 茨瓦纳语 zh [NET_Wiki] – Botswana riigikeel, üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • tš´opi keel et [Ariste1969:43]
    Liik: lg1; Maa: MZ; Keelkond: NkBS; Keelekood: cce (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 760 000
    tš´opi, -d et etnonüüm; Chopi en [Ethn:2009]; Cicopi en [Ethn:2009#]; Shichopi en [Ethn:2009#]; Txitxopi en [Ethn:2009#]; (ши)чопи ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • v´enda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:42; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : ZA, ZW; Keelkond: NkBS; Keelekood: ve (ven); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 960 000
    v´enda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; bavenda keel et van [Ariste1969#]; sevenda keel et van [Ariste1969#]; tshiVenḓa ve [NET_Wiki]; Venda en [ISO639-2:1998]; Chivenda en rööpnim; venda fr [ISO639-2:1998]; vendu valoda lv [NET_Vestnesis]; (чи)венда ru [JaDM1982]; венда ru etnonüüm [NarodyM1988]; Wenda yu / 文达语 zh [NET_Wiki] – üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 riigikeelest
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia