bantu keelte P-rühm


:

  • bantu keelte P-rühm et
    Liik: lg2, X; Maa: xF; Keelkond: NkBP
  • j`ao keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:41; ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xF : MW, MZ, TZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: yao; Kõnelejaid: 1 900 000
    j`ao, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; vajao keel et van [Ariste1969#]; vajao, -d et etnonüüm van [MRahv1966:266]; Chiyao yao [NET_Wiki]; waYao yao etnonüüm [NET_Wiki]; Yao en [ISO639-2:1998]; yao fr [ISO639-2:1998]; jao valoda lv [NET_Vestnesis]; (чи)яо ru [JaDM1982]; яо ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l´omve keel et [Ariste1969:41]
    Liik: lg1; Maa: MZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: ngl (3); Kiri: Latn
    l´omve, -d et etnonüüm; Lomwe en [Katzner1995; Ethn:2009]; Ngulu en [Ethn:2009#]; диалект (и)ломуе ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mak´onde keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#]
    Liik: lg1; Maa: xF : MZ, TZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: kde (3); Kõnelejaid: 1 300 000
    mak´onde, -d et etnonüüm; konde keel et van [Ariste1969:41]; ChiMakonde kde [NET_Wiki]; Makonde en [Ethn:2009]; (чи)маконде ru [JaDM1982]; маконде ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m´aku˛a keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: MZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: vmw (3); Kõnelejaid: 2 500 000
    m´aku˛a, -d et etnonüüm; kua keel et van [Ariste1969:41]; Makhuwa en [Ethn:2009]; Makua en rööpnim; makoua fr [NET_Laval]; (и)макуа ru [JaDM1982]; макуа ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Lisaks eristab Ethn veel nelja lähedast keelt, mille nimetuses Makhuwa
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • mat´umbi keel et [Ariste1969:40]
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: mgw (3); Kõnelejaid: 72 000
    mat´umbi, -d et etnonüüm; Matumbi en [Ethn:2009]; Kimatumbi en [Ethn:2009#]; (ки)матуби ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mv´era keel et [Ariste1969:41]
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: mwe (3); Kõnelejaid: 469 000
    mv´era, -d et etnonüüm; Mwera en [Ethn:2009]; Chimwera en [Ethn:2009#]; Mwela en [Ethn:2009#] ♦ Pangva keelel on samanimeline murre (Kimwela)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´uvabu keel et
    Liik: lg1; Maa: MZ; Keelkond: NkBP; Keelekood: chw (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 947 000
    tš´uvabu, -d et etnonüüm; vambo keel et van [Ariste1969:41]; tšivambo keel et van [Ariste1969#]; tšvabo keel et van [Ariste1969#]; Chuwabu en [Ethn:2009]; Chichwabo en [Ethn:2009#]; Chwabo en [Ethn:2009#]; Echuwabo en [Ethn:2009#]; (чи)чуабо ru [JaDM1982]; чуамбо ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List