bantu keelte J-rühm


:

  • bantu keelte J-rühm et
    Liik: lg2, X; Maa: xF; Keelkond: NkBJ
    Great Lakes Bantu languages en [NET_Wiki]
    Lingid: Wikipedia
  • g´anda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: lg (lug); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 3 000 000
    lug´anda keel et rööpnim [Ariste1969#; ESKT:1998#]; g´anda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; baganda keel et van [Ariste1969#]; baganda, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Luganda lg [NET_Wiki]; LùGáànda lg rööpnim; lugandština cs [cs2006n]; gandština cs [cs2006n#]; Ganda en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Baganda en etnonüüm; ganda fr [ISO639-2:1998]; gandu valoda lv [NET_Vestnesis]; (лу)ганда ru [JaDM1982]; га́нда ru [LES1990]; ганда ru etnonüüm [NarodyM1988]; gandčina sk [NET_Wiki]; Luganda yu / 卢干达语 zh [NET_Wiki] – Uganda tähtsaimaid keeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • g´isu murre et
    Liik: lgx; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: myx (3); Kõnelejaid: 1 000 000
    g´isu, -d et etnonüüm; bagišu, -d et etnonüüm van [MRahv1966:267]; Lugisu myx [NET_Wiki]; Bagisu myx etnonüüm [NET_Wiki]; Gisu en [Katzner1995]; (лу)гису ru [JaDM1982]; гишу ru [JaDM1982#]; гису ru etnonüüm [NarodyM1988] – masaaba keele peamisi murdeid, vahel kasutatakse ka kogu keele nimetusena
  • h`aa keel et [ENE:1968,1]
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: NkBJ; Keelekood: haq (3); Kõnelejaid: 990 000
    h`aa, -d et etnonüüm; baha keel et van [Ariste1969:37]; bahha, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Ha en [Ethn:2009]; Giha en [Ethn:2009#]; Ikiha en [Ethn:2009#]; (ики)ха ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • h´aja keel et
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: NkBJ; Keelekood: hay (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 300 000
    h´aja, -d et etnonüüm; haga keel et van küsitav [Ariste1969:40]; bahaija, -d et etnonüüm van [MRahv1966:267]; Haya en [Ethn:2009]; Kihaya en [Ethn:2009#]; Ruhaya en [Ethn:2009#]; Ziba en [Ethn:2009#]; (эки)хайя ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • h´utu, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xF : BI, RW; Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
    Hutu en etnonüüm [NET_Wiki]; Bahutu en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#] – hõim Burundis ja Rwandas, moodustab neis riikides enamuse
    Lingid: Wikipedia
  • k´onzo keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: koo (3); Kõnelejaid: 609 000
    k´onzo, -d et etnonüüm; kondžo keel et van [Ariste1969:36]; bakondžo keel et van [Ariste1969#]; Konzo en [Ethn:2009]; Konjo en [Ethn:2009#]; Lhukonzo en [Ethn:2009#]; Olukonjo en [Ethn:2009#]; Rukonjo en [Ethn:2009#]; (олу)конзо ru [JaDM1982]; конзо ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • kv´aja keel et
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: NkBJ; Keelekood: kya (3); Kõnelejaid: 115 000
    kv´aja, -d et etnonüüm; kvaia keel et van [Ariste1969:40]; Kwaya en [Ethn:2009]; Kikwaya en [Ethn:2009#]; куайя ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´uhja keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : KE, UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: luy (3); Kõnelejaid: 3 600 000
    l´uhja, -d et etnonüüm; baluhja, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; oluLuhya luy [NET_Wiki]; Muluyia luy etnonüüm [Ethn]; Abaluyia luy etnonüüm mitm [Ethn]; Luyia en [Ethn:2009]; Luhya en [Katzner1995]; (лу)луйя ru [JaDM1982]; лухья ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mas´aaba keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: myx (3); Kõnelejaid: 751 000
    mas´aaba, -d et etnonüüm; masaba keel et van [Ariste1969#]; gišu keel et van [Ariste1969:36]; Lumasaaba myx [NET_Wiki]; Bamasaaba myx etnonüüm [NET_Wiki]; Masaba en [Ethn:2009]; Masaaba en [Ethn:2009#]; Bamasaba en etnonüüm [NET_Wiki]; масаба ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • nj´ankole keel et [ENE:1968,1]
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: nyn; Kõnelejaid: 1 600 000
    nk´ole keel et rööpnim [ESKT:1998]; nj´ankole, -d et etnonüüm; nk´ole, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; ankole keel et van [Ariste1969:36]; banjankole keel et van [Ariste1969#]; banjankole, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Nyankole en [ISO639-2:1998]; Nyankore en [Ethn:2009]; Runyankole en [NET_Wiki]; Nkole en rööpnim [Katzner1995]; Banyankore en etnonüüm [NET_Wiki]; nyankolé fr [ISO639-2:1998]; ņankolu valoda lv [NET_Vestnesis]; (олунья)нколе ru [JaDM1982]; ньянколе ru etnonüüm [NarodyM1988]; хима ru etnonüüm [NarodyM1988#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • nj´oro keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36]
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: nyo; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 495 000
    nj´oro, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; banjoro keel et van [Ariste1969#]; lunjoro keel et van [Ariste1969#]; banjoro, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Runyoro nyo [NET_Wiki]; Banyoro nyo etnonüüm [NET_Wiki]; Nyoro en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; nyoro fr [ISO639-2:1998]; ņoru valoda lv [NET_Vestnesis]; диалект (ору)ньоро ru [JaDM1982]; ньоро ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ru´anda keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : CD, RW; Keelkond: NkBJ; Keelekood: rw (kin); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000 000
    ru´anda, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; banjaruanda keel et van [Ariste1969#]; kinjaruanda keel et van [Ariste1969#]; banjaruanda, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Ikinyarwanda rw [NET_Wiki]; ikinyarwaanda rw; rwandština cs [NET_Wiki]; Rwanda en; Kinyarwanda en rööpnim [ISO639-2:1998]; ruanda fi [Anhava1998]; rwanda fr [ISO639-2:1998]; kiņaruanda lv [NET_Vestnesis]; Rwandees nl [nl2002n]; язы́к руа́нда ru [LES1990]; киньяруанда ru [LES1990#]; руньяруанда ru [LES1990#]; (икинья)руанда ru [JaDM1982]; (окунья)руанда ru [JaDM1982#]; руанда ru etnonüüm [NarodyM1988]; rwandčina sk [NET_Wiki]; Luwangda yu / 卢旺达语 zh [NET_Wiki] – Rwanda riigikeel (inglise ja prantsuse keele kõrval)Peaaegu sama mis rundi keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • r´undi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : BI, CD; Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 000 000
    r´undi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; barundi keel et van [Ariste1969#]; kirundi keel et van [Ariste1969#]; barundi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; Ikirundi rn [NET_Wiki]; ikiruundi rn; Rundi en [ISO639-2:1998]; Kirundi en rööpnim; rundi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; rundu valoda lv [NET_Vestnesis]; Burundees nl [nl2002n]; язы́к ру́нди ru [LES1990]; (ки)рунди ru [JaDM1982]; рунди ru etnonüüm [NarodyM1988]; rundčina sk [NET_Wiki]; Jilongdi yu / 基隆迪语 zh [NET_Wiki] – Burundi riigikeelPeaaegu sama mis ruanda keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • r´uri murre et
    Liik: lgx; Maa: TZ; Keelkond: NkBJ; Keelekood: kya (3)
    r´uri, -d et etnonüüm; rori keel et van [Ariste1969:40]; Ruri en [Ethn:2009]; Ciruri en [Ethn:2009#]; Eciruuri en [Ethn:2009#]; Rori en [Ethn:2009#]; Kirori en [Ethn:2009#]; Kishyola en [Ethn:2009#]
  • s´oga keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36]
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: xog (3); Kõnelejaid: 1 400 000
    s´oga, -d et etnonüüm; basoga keel et van [Ariste1969#]; bassoga, -d et etnonüüm van [MRahv1966:230]; LuSoga xog [NET_Wiki]; Soga en [Ethn:2009]; Basoga en etnonüüm [NET_Wiki]; сога ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´ooro keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: ttj (3); Kõnelejaid: 488 000
    t´oro keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:36]; t´ooro, -d et etnonüüm; batoro keel et van [Ariste1969#]; Rutooro ttj [NET_Wiki]; Tooro en [Ethn:2009]; Toro en rööpnim; (ору)торо ru [JaDM1982]; тооро ru [JaDM1982#]; торо ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tš´iga keel et
    Liik: lg1; Maa: UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: cgg (3); Kõnelejaid: 1 400 000
    tš´iga, -d et etnonüüm; Chiga en [Katzner1995; Ethn:2009]; Rukiga en [NET_Wiki]; Kiga en rööpnim [Katzner1995#]; (олу)чига ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´utsi, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xF : BI, RW; Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
    Tutsi en etnonüüm [NET_Wiki]; Batutsi en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki#] – hõim Burundis ja RwandasVõrreldes hutudega moodustavad vähemuse
    Lingid: Wikipedia
  • tv`aa, -d et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xF : BI, CD, RW, UG; Keelkond: NkBJ; Keelekood: rn (run), rw (kin)
    b`atva, -d et etnonüüm rööpnim [NET_Wiki]; Twa en [NET_Wiki]; Batwa en etnonüüm rööpnim [NET_Wiki] – kääbushõim Burundis, Rwandas, Ugandas jm
    Lingid: Wikipedia