bantu keelte C-rühm

:

  • b´angi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38]
    Liik: lg1; Maa: xF : CD, CG; Keelkond: NkBC; Keelekood: bni (3); Kõnelejaid: 119 000
    b´angi, -d et etnonüüm; bobangi keel et van [Ariste1969#]; bobangi, -d et etnonüüm van [MRahv1966:263]; Bangi en [Ethn:2009]; Bobangi en [Ethn:2009#]; банги ru [JaDM1982]; (бо)банги ru [JaDM1982#]; (бу)банги ru [JaDM1982#] ♦ On ka lingala keele põhjaks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • bantu keelte C-rühm et
    Liik: lg2, X; Maa: xF; Keelkond: NkBC
  • b´indža murre et
    Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: ngc (3)
    b´indža, -d et etnonüüm; mabindža keel et van [Ariste1969:38]; Binja en [Ethn:2009]; Binza en [Ethn:2009#]; Libindja en [Ethn:2009#]; Libinja en [Ethn:2009#]; (ли)бинджа ru [JaDM1982]
  • b`ua keel et [Ariste1969:38]
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: OR; Keelkond: NkBC; Keelekood: bww (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 200 000
    b`ua, -d et etnonüüm; baboa keel et van [Ariste1969#]; Bwa en [Ethn:2009]; Boua en [Ethn:2009#]; Kibwa en [Ethn:2009#]; Libenge en [Ethn:2009#]; буа ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´udza keel et
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: bja (3); Kõnelejaid: 226 000
    b´udza, -d et etnonüüm; mbundža keel et van [Ariste1969:38]; Budza en [Ethn:2009]; Embudja en [Ethn:2009#]; Limbudza en [Ethn:2009#]; Mbudja en [Ethn:2009#]; диалект (ли)мбудза ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´uba keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CG; Keelkond: NkBC; Keelekood: kxx (3); Kõnelejaid: 30 000
    k´uba, -d et etnonüüm; bakuba keel et van [Ariste1969#]; Likuba en [Ethn:2009]; Kuba en [Ethn:2009#]; (ли)куба ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • l´ingala keel et [Ariste1969#; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: xF : CD, CG; Keelkond: NkBC; Keelekood: ln (lin); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 000 000
    ng´ala keel et rööpnim [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]; l´ingala, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; bangala keel et van [Ariste1969#]; lingála ln [NET_Wiki]; lokótá ya lingála ln [NET_Frö]; Lingala en [ISO639-2:1998]; Ngala en rööpnim [Ethn:2009#; Katzner1995]; lingala fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; язык линга́ла ru [LES1990]; мангала ru [LES1990#]; нгала ru [LES1990#]; (ба)нгала ru [JaDM1982]; (ли)нгала ru [JaDM1982#]; (ма)нгала ru [JaDM1982#] – Kongo DV rahvuskeeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • lus´engo keel et
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: lse (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 42 000
    lus´engo, -d et etnonüüm; Lusengo en [Ethn:2009]; Losengo en [Ethn:2009#]; лусенго ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † Mitaba keeled et+en
    Liik: lg2; Maa: xF : CD, ZM; Keelkond: NkBC
    mitaba keel et [Ariste1969:38]; bamitaba keel et [Ariste1969#] ♦ Mitaba on jõgi ja mäestik Sambias. Ei ole võimalik kindlaks teha, millist keelt või keeli on mõeldud. Internetis on rahvale (Bomitaba) viiteid, ilma täpsustusteta
  • m´ongo keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: lol; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
    m´ongo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; lomongo keel et van [Ariste1969#]; Mongo-Nkundu en [Ethn:2009]; Mongo en [ISO639-2:1998]; Lomongo en rööpnim; mongo fr [ISO639-2:1998]; mongo-nkundo fr [NET_Laval]; mongu valoda lv [NET_Vestnesis]; (ло)монго ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ng´ombe keel et [Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: ngc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 150 000
    ng´ombe, -d et etnonüüm; Ngombe en [Ethn:2009]; (ли)нгомбе ru [JaDM1982]; нгомбе ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • nk´undu murre et
    Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: lol
    nk´undu, -d et etnonüüm; nkundu keel et van [Ariste1969:38]; lonkundo keel et van [Ariste1969#]; Nkundu en [Ethn:2009]; Nkundo en [Ethn:2009]; (ло)нкундо ru [JaDM1982#]
  • nt´omba keel et
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: BN; Keelkond: NkBC; Keelekood: nto (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
    nt´omba, -d et etnonüüm; ntomba-nzale keel et van [Ariste1969:38]; Ntomba en [Ethn:2009]; Lontomba en [Ethn:2009#]; Luntumba en [Ethn:2009#]; Ntomba-Bolia en [Ethn:2009#]; (ло)нтомба ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´oto murre et
    Liik: lgx; Maa: CD; Adm: EQ; Keelkond: NkBC; Keelekood: lse (3)
    p´oto, -d et etnonüüm; poto keel et van [Ariste1969:38]; Lipoto en [Ethn:2009]; Upoto en [Ethn:2009#]; Ingundji en [Ethn:2009#]; диалект (ли)пото ru [JaDM1982]; (у)пото ru [JaDM1982#]
  • s´akata keel et [Ariste1969:38]
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: BN; Keelkond: NkBC; Keelekood: skt (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 75 000
    s´akata, -d et etnonüüm; basakata keel et van [Ariste1969#]; Sakata en [Ethn:2009]; Kisakata en [Ethn:2009#]; Lesa en [Ethn:2009#]; Odual en [Ethn:2009#]; (ки)саката ru [JaDM1982]; саката ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´etela keel et [Ariste1969:38; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CD; Adm: KE; Keelkond: NkBC; Keelekood: tll (3); Kõnelejaid: 750 000
    t´etela, -d et etnonüüm; batetela keel et van [Ariste1969#]; nkutšu keel et van [Ariste1969#]; Kitetela tll [NET_Wiki]; Tetela en [Ethn:2009]; (о)тетела ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia