bantu keelte A-rühm

:

  • bab´ongi murre et
    Liik: lgx; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: bqz (3)
    bab`ong, bab´ongid et etnonüüm; babongi keel et van [Ariste1969:35]; babungo keel et van [Ariste1969#]; Babong en [Ethn:2009]; Ihobe Mboong en [Ethn:2009#]; диалект бабонг ru [JaDM1982]
  • b´akaka keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: bqz (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 30 000
    b´akaka, -d et etnonüüm; Bakaka en [Ethn:2009]; Central Mbo en [Ethn:2009#]; мбо ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b`ankoni keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: abb (3); Kõnelejaid: 12 000
    b`ankon, -id et etnonüüm; boo keel et van [Ariste1969:35]; abo keel et van [Ariste1969#]; bankomi keel et van [Ariste1969#]; Bankon en [Ethn:2009]; Abaw en [Ethn:2009#]; Abo en [Ethn:2009#]; Bo en [Ethn:2009#]; диалект банкон ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • bantu keelte A-rühm et
    Liik: lg2, X; Maa: xF : CM, GA, GQ; Keelkond: NkBA
  • bas`aa keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: bas; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 230 000
    b´asa keel et rööpnim [ESKT:1998]; bas`aa, -d et etnonüüm; b´asa, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; bassa keel et van [Ariste1969:36]; ɓasaá bas [NET_Wiki]; Basaa en [Ethn:2009]; Basa en [ISO639-2:1998]; basa fr [ISO639-2:1998]; basu valoda lv [NET_Vestnesis]; баса ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • bat´anga keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : CM, GQ; Keelkond: NkBA; Keelekood: bnm (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
    bat´anga, -d et etnonüüm; nohho keel et van [Ariste1969:35]; Batanga en [Ethn:2009]; Banoho en [Ethn:2009#]; Noho en [Ethn:2009#]; Noku en [Ethn:2009#]; (ба)танга ru [JaDM1982]; батанга ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´enga keel et [Ariste1969:36]
    Liik: lg1; Maa: xF : GA, GQ; Keelkond: NkBA; Keelekood: bng (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 100
    b´enga, -d et etnonüüm; Benga en [Ethn:2009]; бенга ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´ube keel et [Ariste1969:36]
    Liik: lg1; Maa: GQ; Keelkond: NkBA; Keelekood: bvb (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 40 000
    bubi keel et [Ariste1969#]; b´ube, -d et etnonüüm; Bube en [Ethn:2009]; Bubi en rööpnim [Katzner1995]; буби ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´ulu keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Adm: SU; Keelkond: NkBA; Keelekood: bum (3); Kõnelejaid: 174 000
    b´ulu, -d et etnonüüm; Bulu en [Ethn:2009]; boulou fr [NET_Laval]; булу ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • d`uala keel et [Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: dua; Kõnelejaid: 88 000
    d`uala, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; duaala keel et van [ENE:1968,1]; Duala en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; douala fr [ISO639-2:1998]; dualu valoda lv [NET_Vestnesis]; дуала ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • ev´ondo keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: ewo; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 578 000
    ja´unde keel et rööpnim [Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]; ev´ondo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; ja´unde, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Ewondo en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Yaundé en rööpnim; éwondo fr [ISO639-2:1998]; evondu valoda lv [NET_Vestnesis]; эвондо ru [JaDM1982]; джавунде ru [JaDM1982#]; яунде ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • f´angi keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:36; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : CM, GA, GQ; Keelkond: NkBA; Keelekood: fan; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 450 000
    f`ang, f´angid et etnonüüm [ESKT:1998]; Fang en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Fãn en rööpnim; fang fr [ISO639-2:1998]; fangu valoda lv [NET_Vestnesis]; фанг ru [JaDM1982] – bulu keelele lähedane keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´isu keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: szv (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 800
    ´isu, -d et etnonüüm; isubu keel et van [Ariste1969:35]; Isu en [Ethn:2009]; Isubu en [Ethn:2009#]; Bimbia en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • l´ondo murre et
    Liik: lgx; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: bdu (3)
    l´ondo keel et [Ariste1969#]; l´ondo, -d et etnonüüm; lundu keel et van [Ariste1969:36]; lunda keel et van [Ariste1969#]; balunda keel et van [Ariste1969#]; Londo en [Ethn:2009]; Balondo en [Ethn:2009#]; лунду ru [JaDM1982]
  • mak`aa keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Adm: ES; Keelkond: NkBA; Keelekood: mcp (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 80 000
    m´aka keel et rööpnim [ENE_EE:1985,1; Ariste1969:36]; mak`aa, -d et etnonüüm; Makaa en [Ethn:2009]; South Mekaa en [Ethn:2009#]; мака ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´oroko keel et
    Liik: lg1; Maa: CM; Keelkond: NkBA; Keelekood: bdu (3); Kõnelejaid: 106 000
    ´oroko, -d et etnonüüm; Oroko en [Ethn:2009]; Bakundu-Balue en [Ethn:2009#]; диалект кунду ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List