isoleeritud keeled
:
´ainu keel et [Ariste1967:53; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: JP;
Keelkond: Is; Keelekood: ain;
Kõnelejaid: 15
´ainu, -d et etnonüüm; aynu itak ain [NET_Frö]; ainština cs [NET_Wiki];
Ainu en; ainu fi [Anhava1998]; aïnou fr [ISO639-2];
kourillien fr harv [NET_Laval#];
Ainugo / アイヌ語 ja [NET_Wiki];
Aeinu-ŏ / 애이누어 ko [NET_Wiki];
ainu valoda lv [NET_Vestnesis]; а́йнский язы́к ru [JaDM1982];
айны ru etnonüüm [NarodyM1988];
Ayinu yu / 阿伊努语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† akvit´aani keel et
Liik: lg1; Maa: FR;
Keelkond: Is; Keelekood: xaq (3)
akvit`aan, akvit´aanid et etnonüüm;
akvit`aanlane, -lased et etnonüüm [ENE:1971,3:502];
Aquitanian en [ISO639-3]; akvitaani fi [Anhava1998];
Aquītānī la etnonüüm [la2002s]
– Edela-Gallias I at algupoolel pKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
b´aski keel et [Ariste1967:14; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
Liik: lg1; Maa: xE : ES, FR;
Keelkond: Is; Keelekood: eu (eus);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 000 000
b`ask, b´askid et etnonüüm [ESKT:1998]; euskara eu [NET_Wiki];
vascu ast [NET_Wiki]; baskičtina cs,sk [cs2006n; NET_Wiki];
Basgeg cy [NET_Wiki]; Baskisch de [Motz2007];
vaskikí glóssa / βασκική γλώσσα el [NET_Wiki];
Basque en [ISO639-2:1998]; vasco es [NET_Wiki];
vascuence es [NET_Wiki]; baski fi [Anhava1998];
basque fr [ISO639-2:1998]; Bascais ga [NET_Wiki];
an Bhascais ga [NET_Wiki]; baszk nyelv hu [NET_Wiki];
baskeren / բասկերեն hy [NET_Wiki];
baskneska is [NET_Wiki]; basco it,pt [NET_Wiki];
baskų kalba lt [NET_Wiki]; basku valoda lv [NET_Vestnesis];
Baskisch nl [nl2002n]; baskisk no [Leira2006];
język baskijski pl [NET_Wiki]; ба́скский язы́к ru [JaDM1982];
баски ru etnonüüm [NarodyM1988]; baskiska sv [NET_Wiki];
Baskça tr [NET_Wiki];
Basike yu / 巴斯克语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
buruš´aski keel et [Ariste1967:54; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: PK; Adm: NA;
Keelkond: Is; Keelekood: bsk (3);
Kõnelejaid: 87 000
buruš´aski, -d et etnonüüm; bur´ušo, -d et etnonüüm [Ariste1967:54];
buruš`ask, buruš´askid et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
buriš, -id et etnonüüm van [MRahv1966];
buˈruʃo bsk IPA [JaMiPal1997:204]; Burushaski en [Ethn:2009];
burušaski fi [Anhava1998]; язы́к буруша́ски ru [JaDM1982];
буриши ru etnonüüm [NarodyM1988];
буриш(к)ский язык ru van [JaMiPal1997:204#];
канджутский язык ru van [JaMiPal1997#];
вершикский язык ru van [JaMiPal1997#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
džal`aa keel et
Liik: lg1; Maa: NG; Adm: BA;
Keelkond: Is; Keelekood: cet (3);
Kõnelejaid: 200
džal`aa, -d et etnonüüm;
bàsàrə̀n dà jàlààbè cet [NET_Wiki];
Centúúm en [Ethn:2009]; Jalaa en [NET_Wiki];
jalabe fi [Anhava1998]; jalaa fi [Anhava1998#];
jaabe fi [Anhava1998#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† `eelami keel et [Ariste1967#; ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: xA;
Keelkond: Is; Keelekood: elx;
Kiri: Xsux
elami keel et rööpnim [Ariste1967:80];
`eelamlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Elamite en [ISO639-2:1998];
elami fi [Anhava1998]; élamite fr [ISO639-2:1998];
elamitico it [NET_Wiki]; elamiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
język elamicki pl [NET_Wiki]; эла́мский язы́к ru [JaDM1982];
elamitiska sv [NET_Wiki]
– Eelamis räägitud keel (I at 2. pool eKr); on peetud lähedaseks draviidi
keeltele
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´elsengi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA;
Keelkond: Is; Keelekood: mrf (3);
Kõnelejaid: 300
´elseng, -id et etnonüüm; Elseng en [Ethn:2009]; Janggu en [Ethn:2009#];
Sawa en [Ethn:2009#]; Tabu en [Ethn:2009#];
Morwap en halvustav [Ethn:2009#]; morwap fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† etr´uski keel et [Ariste1967:79]
Liik: lg1; Maa: IT;
Keelkond: Is; Keelekood: ett (3);
Kiri: Ital
etr`usk, etr´uskid et etnonüüm; Etruscan en [ISO639-3];
etruski fi [Anhava1998]; Etrūscī la etnonüüm [la2002s];
Tūscī la etnonüüm [la2002s#]; Tyrrhēnī la etnonüüm [la2002s#];
этру́сский язы́к ru [JaDM1982]; этру́ски ru etnonüüm [BRES2003]
– Kesk- ja Põhja-Itaalias VII saj eKr kuni I saj pKr kõneldud keel;
sugulus teiste keeltega pole tõestatud
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
isol´eeritud k´eeled et
Liik: lgq, X; Maa: xW;
Keelkond: Is
isolierte Sprachen de [NET_Wiki]; isolated languages en;
isolaattikielet fi [NET_Wiki]; isolats linguistiques fr [NET_Wiki];
изолированные языки ru [NET_Wiki]
Lingid: Wikipedia
j´ale keel et
Liik: lg1; Maa: PG; Adm: SAN;
Keelkond: Is; Keelekood: nce (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 600
j´ale, -d et etnonüüm; Yale en [Ethn:2009]; Nagatman en [Ethn:2009#];
Yade en [Ethn:2009#]; nagatman fi [Anhava1998];
язык нагатман ru [JaDM1982]; язык нагатиман ru [JaDM1982#]
♦ Nagatman on ühe külanime moonutis
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kor`ea keel et [Ariste1967:51; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
Liik: lg1; Maa: xA : KR, KP, CN;
Keelkond: Is; Keelekood: ko (kor);
Kiri: Hang; Kõnelejaid: 68 000 000
kor`ealane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
Hanguk-ŏ / 한국어 ko(KR) [NET_Wiki];
Chosŏn-ŏ / 조선어 ko(KP) [NET_Wiki];
korejština cs [cs2006n]; Koreanisch de [Motz2007];
koreatikí glóssa / κορεατική γλώσσα el [NET_Wiki];
Korean en [ISO639-2:1998]; coreano es,it,pt [NET_Wiki];
korea fi [Anhava1998]; coréen fr [ISO639-2:1998];
Cóiréis ga [NET_Wiki];
Koriyāī / कोरियाई hi [NET_Wiki];
koreai nyelv hu [NET_Wiki];
koreeren / կորեերեն hy [NET_Wiki];
kóreska is [NET_Wiki];
Chōsengo / 朝鮮語 ja [NET_Wiki];
phéasa Koré / ភាសាកូរ៉េ km [NET_Wiki];
korėjiečių kalba lt [NET_Wiki];
korejiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
solongos hel / солонгос хэл mn [NET_Wiki]; Koreaans nl [nl2002n];
koreansk no [Leira2006]; język koreański pl [NET_Wiki];
коре́йский язы́к ru [JaDM1982]; корейцы ru etnonüüm [NarodyM1988];
keriej tyla / кэриэй тыла sah [NET_Wiki];
kórejčina sk [NET_Wiki]; koreanska sv [NET_Wiki];
phasa Kaoli / ภาษาเกาหลี th [NET_Wiki];
Korece tr [NET_Wiki]; tiếng Triều Tiên vi [NET_Wiki];
tiếng Hàn Quốc vi [NET_Wiki];
Chaoxian yu / 朝鲜语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
| KNABi tähetabel
| WGRS
kor`ea kiri et
Liik: scr; Maa: xA : KP, KR;
Keelkond: Is; Keelekood: ko (kor);
Kiri: Hang
h`angõl et rööpnim; Hangŭl / 한글 ko [NET_Wiki];
Chosŏngŭl / 조선글 ko rööpnim [NET_Wiki];
Hangul en [ISO15924]; Hangŭl en rööpnim; Hangeul en rööpnim;
hangûl fr [ISO15924]; коре́йское письмо́ ru [BRES2003]
– korea tähestik
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
kor`ea segakiri et
Liik: scr; Maa: KR;
Keelkond: Is; Keelekood: ko (kor);
Kiri: Kore
Korean (Hangul and Han) en [ISO15924~];
coréen (hangûl et han) fr [ISO15924]
– Koreas traditsiooniliselt kasutatud segakiri (korea tähed e hangõl
ja hani logogrammid)
Lingid: ScriptSource
| Wikipedia
kus´unda keel et [Ariste1967:70]
Liik: lg1; Maa: NP;
Keelkond: Is; Keelekood: kgg (3);
Kõnelejaid: 7
kus´unda, -d et etnonüüm; Kusunda en [Ethn:2009]
♦ Ariste arvab Tiibeti-Himaalaja keelte hulka
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† l`emnose keel et
Liik: lg1; Maa: GR;
Keelkond: Is; Keelekood: xle (3)
Lemnian en [ISO639-3]; lemnos fi [Anhava1998]
– Kreekas Lémnose saarel kuni V saj-ni eKr kõneldud keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
m´olofi keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA;
Keelkond: Is; Keelekood: msl (3);
Kõnelejaid: 200
m´olof, -id et etnonüüm; Molof en [Ethn:2009]; Ampas en [Ethn:2009#];
Poule en [Ethn:2009#]; molof fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
mp´uri keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA;
Keelkond: Is; Keelekood: akc (3);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 000
mp´uri, -d et etnonüüm; Mpur en [Ethn:2009]; Amberbaken en [Ethn:2009#];
Dekwambre en [Ethn:2009#]; amberbaken fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
n´ihali keel et
Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MH;
Keelkond: Is; Keelekood: nll (3);
Kõnelejaid: 2 000
n´ihali, -d et etnonüüm; Nihali en [Ethn:2009];
nahali fi eksl [Anhava1998]; язык нахали ru [JaDM1982];
язык нихали ru [JaDM1982#]
♦ Nahali keel on samas kandis, kuulub Indoeuroopa Kesk-India keelte rühma
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
odi`ai keel et
Liik: lg1; Maa: PG; Adm: SAN;
Keelkond: Is; Keelekood: bhf (3);
Kõnelejaid: 240
b´usa keel et rööpnim; odi`ai, -d et etnonüüm; Odiai en [Ethn:2009];
Busa en [Ethn:2009#]; Uriai en [Ethn:2009#]; busa fi [Anhava1998];
язык буса ru [JaDM1982]; язык бусан ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
† s´umeri keel et [Ariste1967:80; ENE:1975,7:310]
Liik: lg1; Maa: IQ;
Keelkond: Is; Keelekood: sux;
Kiri: Xsux
s´umer, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; eme-ĝir sux [NET_Wiki];
eme-gi sux [NET_Wiki#]; sumerština cs [NET_Wiki];
soumeriakí glóssa / σουμεριακή γλώσσα el [NET_Wiki];
Sumerian en [ISO639-2:1998]; sumerio es [NET_Wiki];
sumeri fi [Anhava1998]; sumérien fr [ISO639-2:1998];
sumer nyelv hu [NET_Wiki]; súmerska is [NET_Wiki];
sumero it [NET_Wiki];
šumeruli ena / შუმერული ენა ka [NET_Wiki];
šumerų kalba lt [NET_Wiki]; šumeru valoda lv [NET_Vestnesis];
Sumerisch nl [NET_Wiki]; sumerisk no [NET_Wiki];
język sumeryjski pl [NET_Wiki]; sumério pt [NET_Wiki];
шуме́рский язы́к ru [JaDM1982]; sumerčina sk [NET_Wiki];
sumeriska sv [NET_Wiki]; Sümerce tr [NET_Wiki];
Sumeir yu / 苏美尔语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
´usku keel et
Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (IJ)PA;
Keelkond: Is; Keelekood: ulf (3);
Kõnelejaid: 110
´usku, -d et etnonüüm; Usku en [Ethn:2009]; Afra en [Ethn:2009#];
usku fi [Anhava1998]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
Yasini murre [j`assini] et+en
Liik: lgx; Maa: PK; Adm: NA;
Keelkond: Is; Keelekood: bsk (3)
Yasin en [Ethn:2009]; Werchikwar en [Ethn:2009#];
jasini fi [Anhava1998]; диалект вершиквар ru [JaMiPal1997:204]
♦ Yasin on org Hindukuši mäestikus