Kesk-India keeled


:

  • bh´ili keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MH, MP; Keelkond: IeI1; Keelekood: bhb (3); Kõnelejaid: 1 300 000
    bh´ili, -d et etnonüüm; bhiili murderühm et van [Ariste1967:31]; Bhilī bhb [NET_Frö]; Bhili en [Ethn:2009]; bhili fi [Anhava1998]; диалект бхили ru [JaDM1982]; бхилы ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Lähedane gudžarati keelele
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • br´adži keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: HR, RJ, UP; Keelkond: IeI1; Keelekood: bra; Kõnelejaid: 44 000
    bradži murre et [Ariste1967:32]; br`adž, br´adžid et etnonüüm [ESKT:1998]; bradž-bhakha murre et van [Ariste1967#]; anterbedi murre et van [Ariste1967#]; Braj Bhasha en [Ethn:2009]; Braj en [ISO639-2:1998]; bradž fi [Anhava1998]; braj fr [ISO639-2:1998]; Braj bhāṣhā / ब्रज भाषा hi [NET_Wiki]; bradžiešu valoda lv [NET_Vestnesis] – läänehindi murdeid, hindi luulekeeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´undeli keel et
    Liik: lg0; Maa: IN; Adm: MP, UP; Keelkond: IeI1; Keelekood: bns (3); Kõnelejaid: 644 000
    b´undeli, -d et etnonüüm; bundeli murre et van [Ariste1967:32]; Bundelī bns [NET_Wiki]; Buṁdelī bns [NET_Wiki]; Bundeli en [Ethn:2009]; Bundelkhandi en [Ethn:2009#] – pms Madhya Pradeshis Bundelkhandis kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • Deccani murre [d`ekkani] et+en
    Liik: lgx; Maa: IN; Keelkond: IeI1; Keelekood: ur (urd)
    dakhni et van [Ariste1967:32]; Dakkhinī / دکھنى ur [NET_Wiki]; Dakhni en [NET_Wiki]; Dakkhani en [NET_Wiki#]; Deccani en [NET_Wiki#] – urdu keele murre Deccanis Indias
    Lingid: Wikipedia
  • g´udžar´ati keel et [Ariste1967:31; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: GJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: gu (guj); Kiri: Gujr; Kõnelejaid: 45 000 000
    gudžar`at, gudžar´atid et etnonüüm [ESKT:1998]; gudžar`atlane, -lased et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Gujarātī bhāṣhā / ગુજરાતી ભાષા gu [NET_Wiki]; gudžarátština cs [cs2006n]; Gujarati en [ISO639-2:1998]; guyaratí es [NET_Wiki]; gudžarati fi [Anhava1998]; goudjrati fr [ISO639-2:1998]; goudjarati fr [NET_Laval]; Gujrātī / गुजराती hi [NET_Wiki]; gudzsaráti nyelv hu [NET_Wiki]; Gujarāti / ಗುಜರಾತಿ kn [NET_Wiki]; gudžaratų kalba lt [NET_Wiki]; gudžaratu valoda lv [NET_Vestnesis]; Gujaṟātti / ഗുജറാത്തി ml [NET_Wiki]; Gugyarati / ဂူဂျာရတီ my [my1976s]; язы́к гуджара́ти ru [JaDM1982]; гуджаратский язык ru [LES1990#]; гуджаратцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; Kujarātti / குஜராத்தி ta [NET_Wiki]; phasa Khucharat / ภาษาคุชราต th [NET_Wiki]; Gujilate yu / 古吉拉特语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • g´udžar´ati kiri et
    Liik: scr; Maa: IN; Adm: GJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: gu (guj); Kiri: Gujr
    Gujarātī lipi / ગુજરાતી લિપિ gu [NET_Wiki]; Gujarati en [ISO15924]; goudjarâtî fr [ISO15924]; gujrâtî fr rööpnim [NET_Wiki]; гуджаратское письмо ru [LES1990:180] – täht-silpkiri gudžarati keele kirjutamiseks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • g´urmukhi kiri et
    Liik: scr; Maa: IN; Adm: PB; Keelkond: IeI1; Keelekood: pa (pan); Kiri: Guru
    Gurmukhī / ਗੁਰਮੁਖੀ pa [NET_Wiki]; Gurmukhi en [ISO15924]; gourmoukhî fr [ISO15924]; письмо гурмукхи ru [LES1990:180] – täht-silpkiri pandžabi keele kirjutamiseks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • harj´aanvi keel et
    Liik: lg0; Maa: IN; Adm: HR, RJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: bgc (3); Kõnelejaid: 13 000 000
    harj´aanvi, -d et etnonüüm; hariani murre et van [Ariste1967#]; baangaru murre et van [Ariste1967:32]; džaatu murre et van [Ariste1967#]; Haryanvi en [Ethn:2009]; Hariyāṇvī / हरियाणवी hi [NET_Wiki]; Haryāṇvī / हरयाणवी hi [NET_Wiki] ♦ Loetakse ka hindi keele põhjamurdeks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • h´indi keel et [Ariste1967:32; ENE:1971,3:156]
    Liik: lg1; Maa: IN; Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 275 000 000
    h´indu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Hindī / हिन्दी hi [NET_Wiki]; Hindi bhāṣhā / হিন্দি ভাষা bn [NET_Wiki]; Gyagargai / རྒྱ་གར་སྐད bo [NET_Wiki]; hindština cs [cs2006n]; Hindhee / ހިންދީ dv [NET_Wiki]; chínti / χίντι el [NET_Wiki]; Hindi en [ISO639-2:1998]; hindu fi [Anhava1998]; hindi fr [ISO639-2:1998]; Hińdī bhāṣhā / હિંદી ભાષા gu [NET_Wiki]; hindi nyelv hu [NET_Wiki]; hindí is [NET_Wiki]; Hindiigo / ヒンディー語 ja [NET_Wiki]; phéasa Hĕndu / ភាសាហិណ្ឌូ km [NET_Wiki]; Hindi / ಹಿನ್ದಿ kn [NET_Wiki]; Hindi-ŏ / 힌디어 ko [NET_Wiki]; Hindi / ഹിന്ദി ml [NET_Wiki]; Hińḍī / हिंडी mr [NET_Wiki]; Hindi / ဟင်ဒီ my [my1976s]; Hindī / ହିନ୍ଦୀ or [NET_Wiki]; Hińdī / ਹਿੰਦੀ pa [NET_Wiki]; язы́к хи́нди ru [JaDM1982]; Hindi bhāṣhāva / හින්දි භාෂාව si [NET_Wiki]; hindčina sk [NET_Wiki]; Inti / இந்தி ta [NET_Wiki]; Hińdī bhāṣha / హిందీ భాష te [NET_Wiki]; phasa Hindi / ภาษาฮินดี th [NET_Wiki]; Hintçe tr [NET_Wiki]; hind tele / һинд теле tt [NET_Wiki]; Yindi yu / 印地语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • h´industani keel et [Ariste1967:32; ENE:1968,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, PK; Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin), ur (urd)
    hindu-urdu keel et [ENE_EE:1985,1]; dakhni et ajal [Ariste1967:32]; hindustaanlane, -lased et etnonüüm van [MRahv1966]; Hindustānī / हिन्दुस्तानी hi [NET_Wiki]; Hindustānī / ہندستانى ur [NET_Wiki]; hindustani fi [Anhava1998]; хиндустанцы ru etnonüüm [NarodyM1988] – hindi ja urdu keele varasem koondnimetusLingvistiliselt peetakse vahel üheks keeleks ka praegu
    Lingid: Wikipedia
  • kann´audži keel et
    Liik: lg0; Maa: IN; Adm: UP; Keelkond: IeI1; Keelekood: bjj (3); Kõnelejaid: 9 500 000
    kann´audži, -d et etnonüüm; kanaudži murre et van [Ariste1967:32]; Kannaujī bjj [NET_Wiki]; Kanauji en [Ethn:2009]; Kannauji en [NET_Wiki]; kannaudži fi [Anhava1998] – Indias Kannauji linna ümbruses kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • K`esk-`Indi˛a keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA; Keelkond: IeI1
    Central zone of Indo-Aryan languages en [Ethn:2009]; keskiset indoarjalaiset kielet fi [Anhava1998]; центральная группа ru [LES1990]
  • kh´aandeši keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: MH; Keelkond: IeI1; Keelekood: khn (3); Kõnelejaid: 1 500 000
    kh´andeši keel et [ENE:1971,3:156]; kh´aandeši, -d et etnonüüm; khaandesi murderühm et van [Ariste1967:31]; Khandesi en [Ethn:2009]; Khandeshi en [NET_Wiki]; Khāndeshī / खानदेशी hi [NET_Wiki]; диалект кхандеши ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kh´ariboli murre et [Ariste1967:31]
    Liik: lgx; Maa: IN; Adm: DL; Keelkond: IeI1; Keelekood: hi (hin)
    kh´ariboli, -d et etnonüüm; Khaṙī bolī / खड़ी बोली hi [NET_Wiki]; Kauravī / कौरवी hi [NET_Wiki]; Khariboli en [NET_Wiki]; Khadiboli en van [NET_Wiki]; khariboli fi [Anhava1998] – hindi keele Delhi ümbruses kõneldav murre, mis on kirjakeele aluseks
    Lingid: Wikipedia
  • l´anda kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : IN, PK; Keelkond: IeI1; Kiri: (Zzzz)
    Landa en; Lańḍā / ਲੰਡਾ pa [NET_Wiki] – n-ö sabata kiri, mida kasutatakse pms ärimärkmete kirjapanekuks PandžabisÕieti on tegu kirjade perega, kuhu kuuluvad veel hodžki, hudavadi, mahaadžani ja Multani kiri
    Lingid: Unicode'i kavand | Wikipedia
  • m´aalvi keel et
    Liik: lg0; Maa: IN; Adm: MP, RJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: mup (3); Kõnelejaid: 10 400 000
    m´aalvi, -d et etnonüüm; maalvi murre et van [Ariste1967:31]; Malvi en [Ethn:2009]; Malwi en [NET_Wiki#]; Mālvī / मालवी hi [NET_Wiki] – Indias Mālwas kõneldav keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m`aarvari keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: RJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: mwr; Kõnelejaid: 13 000 000
    m´arvari keel et [ESKT:1998]; m`aarvari, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; maarvari murre et van [Ariste1967:31]; Mārwāṙī mwr [NET_Wiki]; Marwari en [ISO639-2:1998]; marwari fi [Anhava1998]; marvari fr [ISO639-2:1998]; Mārvāṙī / मारवाड़ी hi [NET_Wiki]; márvári nyelv hu [NET_Wiki]; marvaru valoda lv [NET_Vestnesis]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • mah´aadžani kiri et
    Liik: scr; Maa: IN; Keelkond: IeI1; Keelekood: mwr, pa (pan); Kiri: Mahj
    Mahajani en; mahâjanî fr [ISO15924:2012]; Mahājanī / महाजनी hiKirja kood kinnitati 2012
    Lingid: Unicode'i kavand | Wikipedia
  • m´evari keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: RJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: mtr (3); Kiri: Deva; Kõnelejaid: 2 000 000
    Mewari en [Ethn:2009]; Mewadi en [Ethn:2009#]; mewari fi [Anhava1998]; Mevārī / मेवारी hi [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • p`andžabi keel et [Ariste1967:31; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xA : IN, PK; Keelkond: IeI1; Keelekood: pa (pan); Kiri: Arab, Guru; Kõnelejaid: 105 000 000
    p`andžab, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; pandžaabi keel et van [Ariste1967#; ENE:1968,1]; ida-pandžabi keel et van [Ariste1967#]; pandžaab, -id et etnonüüm van [MRahv1966]; Pańjābī / ਪੰਜਾਬੀ pa [NET_Wiki]; pəncab dili az [NET_Wiki]; Pāñjābi bhāṣhā / পাঞ্জাবি ভাষা bn [NET_Wiki]; paňdžábština cs [cs2006n]; pantzámpi / παντζάμπι el [NET_Wiki]; Punjabi en; Eastern Panjabi en [Ethn:2009]; Panjabi en rööpnim [ISO639-2:1998]; panyabí es [NET_Wiki]; pandžabi fi [Anhava1998]; pendjabi fr [ISO639-2:1998]; Puinseáibis ga [NET_Wiki]; Pańjābī bhāṣhā / પંજાબી ભાષા gu [NET_Wiki]; Pańjābī / पंजाबी hi [NET_Wiki]; pandzsábi nyelv hu [NET_Wiki]; Pańjābi / ಪಂಜಾಬಿ kn [NET_Wiki]; pendžabų kalba lt [NET_Wiki]; pandžabu valoda lv [NET_Vestnesis]; Pangyabi / ပန်ချာပီ my [my1976s]; język pendżabski pl [NET_Wiki]; язы́к панджа́би ru [JaDM1982]; панджабский язык ru [LES1990#]; пенджабский язык ru [LES1990#]; панджабцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; pandžábčina sk [NET_Wiki]; Pañchāpi / பஞ்சாபி ta [NET_Wiki]; phasa Panchap / ภาษาปัญจาบ th [NET_Wiki]; Pencapça tr [NET_Wiki]; Pangzhepu yu / 旁遮普语 zh [NET_Wiki] ♦ Indias kasutatakse gurmukhi, Pakistanis araabia kirja
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon
  • p´arja keel et
    Liik: lg1; Maa: xA : AF, TJ, UZ; Keelkond: IeI1; Keelekood: paq (3); Kõnelejaid: 4 300
    p´arja, -d et etnonüüm; paraa keel et van [Ariste1967:35]; Parya en [Ethn:2009]; диалект парья ru [JaDM1982] ♦ On mustlaskeele lähimaid sugulaskeeli
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • r´adžastani keel et [Ariste1967:31; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg10; Maa: IN; Adm: RJ; Keelkond: IeI1; Keelekood: raj
    r´adžastanlane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; Rājasthānī raj; Rajasthani en [ISO639-2:1998]; radžastani fi [Anhava1998]; rajasthani fr [ISO639-2:1998]; Rājasthānī / राजस्थानी hi [NET_Wiki]; rádzsasztháni nyelv hu [NET_Wiki]; radžastāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; раджастхани ru [JaDM1982]; раджастханцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; Lajiasitan yu / 拉贾斯坦语 zh [NET_Wiki] – murdeliselt kirju keel, mida kõneldakse Indias RājasthānisVõib jagada mitmeks keeleks, sh maalvi, maarvari, mevari
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • saur`aštra keel et
    Liik: lg1; Maa: IN; Adm: TN; Keelkond: IeI1; Keelekood: saz (3); Kiri: Latn, Saur, Taml; Kõnelejaid: 310 000
    Saurashtra en [Ethn:2009]; Saurāṣhṭra / सौराष्ट्र hi [NET_Wiki] – gudžarati keelele lähedane keel Indias Tamil Nadus jm; tänap rohkem tamili kirjas
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • saur`aštra kiri et
    Liik: scr; Maa: IN; Adm: TN; Keelkond: IeI1; Keelekood: saz (3); Kiri: Saur
    Saurashtra en [ISO15924]; Sourashtra en; saurachtra fr [ISO15924] – täht-silpkiri sauraštra keele kirjutamiseks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • ´urdu keel et [Ariste1967:32; ENE:1971,3:156]
    Liik: lg1; Maa: xA : PK, IN; Keelkond: IeI1; Keelekood: ur (urd); Kiri: Arab; Kõnelejaid: 60 000 000
    ´urdu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; rehta et ajal [Ariste1967:32]; Urdū / اردو ur [NET_Wiki]; Reḳhtā / ريختا ur ajal [NET_Wiki] (’segatud’); Urdu bhāṣhā / উর্দু ভাষা bn [NET_Wiki]; urdština cs [cs2006n]; ourntoú / ουρντού el [NET_Wiki]; Urdu en [ISO639-2:1998]; Rekhta en ajal [NET_Wiki]; urdu fi [Anhava1998]; ourdou fr [ISO639-2:1998]; Urdu bhāṣhā / ઉર્દુ ભાષા gu [NET_Wiki]; Urdū / उर्दू hi [NET_Wiki]; úrdú is [NET_Wiki]; Urdowūgo / ウルドゥー語 ja [NET_Wiki]; Urdū / ಉರ್ದೂ kn [NET_Wiki]; Ulŭdu-ŏ / 우르두어 ko [NET_Wiki]; urdu kalba lt [NET_Wiki]; Urdu / ഉർദു ml [NET_Wiki]; Urdū / ਉਰਦੂ pa [NET_Wiki]; язы́к урду́ ru [JaDM1982]; Urutu / உருது ta [NET_Wiki]; phasa Undu / ภาษาอูรดู th [NET_Wiki]; Urduca tr [NET_Wiki]; Wuerdou yu / 乌尔都语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel | ÜRO latinisatsioon