Lõuna-Sulawesi keeled


:

  • ar´alle-t´abulahani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: atq (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000
    ar´alle-t´abulahan, ar´alled-t´abulahanid et etnonüüm; Aralle-Tabulahan en [Ethn:2013]; язык аралле ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b`ambami keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: ptu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 22 000
    b`ambam, -id et etnonüüm; Bambam en [Ethn:2013]; Pitu Uluna Salu en [Ethn#]; группа языков и диалектов питу-улунна-салу ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´entongi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: bnu (3); Kõnelejaid: 25 000
    b´entong, -id et etnonüüm; Bentong en [Ethn:2013]; Dentong en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • b´ugi keel et [Ariste1967:64; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: bug; Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 3 500 000
    b´ugi, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; basa ugi bug [NET_Wiki]; Buginese en [ISO639-2:1998]; Bugis en [Ethn:2009]; bugi fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; bouguinais fr [NET_Laval]; bugu valoda lv [NET_Vestnesis]; буги́йский язы́к ru [JaDM1982]; буги ru etnonüüm [NarodyM1988]; buginesiska sv [NET_Wiki]; Buji yu / 布吉语 zh [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • b´ugi kiri et
    Liik: scr; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: bug; Kiri: Bugi
    bugi silpkiri et [Ariste1967:64]; Buginese en [ISO15924]; Lontara en [NET_Wiki]; bouguis fr [ISO15924]; бугийско-макасарское письмо ru [LES1990:181] – täht-silpkiri, milles on kirjutatud bugi keelt jm keeli
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia | KNABi tähetabel
  • d´uri keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: mvp (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 127 000
    d´uri, -d et etnonüüm; Duri en [Ethn:2013]; Masenrempulu en [Ethn#]; язык дури ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´embalohi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWU; Keelekood: emb (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 000
    ´embaloh, -id et etnonüüm; Embaloh en [Ethn:2013]; Maloh en [Ethn#]; Palin en [Ethn#]; Sanggau en [Ethn#]; язык малох ru [JaDM1982:60]; эмбалох ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´enrek´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: ptt (3); Kõnelejaid: 50 000
    ´enrek`ang, ´enrek´angid et etnonüüm; Enrekang en [Ethn:2013]; Endekan Timur en [Ethn#]; язык эндекан ru [JaDM1982]; энреканг ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´alump´angi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: kli (3); Kõnelejaid: 20 000
    k´alump`ang, k´alump´angid et etnonüüm; Kalumpang en [Ethn:2013]; Maki en [Ethn#]; Mangkir en [Ethn#]; диалект макки ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • k´ondžo keel et
    Liik: lg10; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: kjc, kjk (3)
    k´ondžo, -d et etnonüüm; Konjo en [NET_Wiki]; диалект конджо ru [JaDM1982] ♦ Ethn jagab kaheks: mäekondžo (kjk) ja rannikukondžo (kjc)
    Lingid: Wikipedia
  • L`õuna-Sulaw´esi keeled et+id
    Liik: lg2, X; Maa: ID; Adm: (SL); Keelkond: AnWU
    lõuna-sulavesi rühm et [Ariste1967:64]; South Sulawesi languages en [Ethn:2009]; южносулавеси́йские языки́ ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia
  • m´aiva keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: wmm (3); Kõnelejaid: 50 000
    m´aiva, -d et etnonüüm; Maiwa en [Ethn:2013]; Masenrempulu en [Ethn#]; язык маиван ru [JaDM1982]; язык маива ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • mak`assari keel et [Ariste1967:64; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: mak; Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 2 100 000
    mak`assar, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; makassaar, -id et etnonüüm van [MRahv1966:258]; basa Mangkasara’ mak [NET_Wiki]; Makasar en [ISO639-2:1998]; makassar fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; bahasa Makassar id [NET_Wiki]; makasaru valoda lv [NET_Vestnesis]; макаса́рский язы́к ru [JaDM1982]; макассарский язык ru [JaDM1982#]; макасар ru etnonüüm [NarodyM1988]; makassariska sv [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • mak`assari kiri et
    Liik: scrx; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: mak; Kiri: Bugi
    Makassar script en; Makasarese script en [Coulmas1999:313] – täht-silpkiri, milles kirjutatakse makassari keelt, bugi kirja teisend
    Lingid: Omniglot
  • m´alimp´ungi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: mli (3); Kõnelejaid: 5 000
    m´alimp`ung, m´alimp´ungid et etnonüüm; Malimpung en [Ethn:2013]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´amasa keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: mqj (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 100 000
    m´amasa, -d et etnonüüm; Mamasa en [Ethn:2013]; Mamasa Toraja en [Ethn#]; диалект мамаса ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m´amudžu keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: mqx (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 60 000
    m´amudžu, -d et etnonüüm; Mamuju en [Ethn:2013]; Mamoedjoesch en [Ethn#]; Udai en [Ethn#]; язык мамуджу ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • m`andari keel et [ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: mdr; Kiri: Bugi, Latn; Kõnelejaid: 475 000
    m`andar, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; Andian en [Ethn#]; Mandar en [ISO639-2:1998]; mandar fr [ISO639-2:1998]; mandaru valoda lv [NET_Vestnesis]; мандарский язык ru [JaDM1982]; мандар ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • m`äe_k´ondžo keel et
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: kjk (3); Kõnelejaid: 150 000
    Highland Konjo en [Ethn:2013]; Konjo Pegunungan en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p`ann`ei keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: pnc (3); Kõnelejaid: 9 000
    p`ann`ei, -d et etnonüüm; Pannei en [Ethn:2013]; Tapango en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • r´anniku_k´ondžo keel et
    Liik: lg0; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: kjc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 125 000
    Coastal Konjo en [Ethn:2013]; Tiro en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • s´eko-p´adangi keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: skx (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 000
    s´eko-p´adang, -id et etnonüüm; Sua Tu Padang skx [NET_Wiki]; Seko Padang en [Ethn:2013]; Wono en [Ethn#]; язык секо ru [JaDM1982]; диалект пада ru lisa [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´elajari keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: sly (3); Kõnelejaid: 128 000
    s´elajar, -id et etnonüüm; Selayar en [Ethn:2013]; Salajar en [Ethn#]; Siladja en [Ethn#]; салаярский диалект ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t`ae keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: rob (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 340 000
    t`ae, -d et etnonüüm; Tae’ en [Ethn:2013]; East Toraja en [Ethn#]; Luwu-Rongkong en [Ethn#]; Toware en [Ethn#]; Toala en halvustav [Ethn#]; саданский язык ru [JaDM1982]; язык таэ ru [JaDM1982#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´amani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (KA)KB; Keelkond: AnWU; Keelekood: tmn (3); Kõnelejaid: 30 000
    t´aman, -id et etnonüüm; Taman en [Ethn:2013]; Dayak Taman en [Ethn#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tor´adža keeled et [ENE:1968,1]
    Liik: lg2; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU
    tor´adža rühm et [Ariste1967:65]; tor´adža, -d et etnonüüm; toradja keeled et van [ENE_EE:1985,1]; Toraja languages en; тора́джские языки́ ru [JaDM1982; LES1990#]; языки́ каи́ли-памо́на ru [LES1990]; тораджи ru etnonüüm [NarodyM1988] ♦ Toradžad on Indoneesias Sulawesi saare mägises lõunaosas elav rahvarühm (piirkonda nimetatakse ka Tana Torajaks, st toradžade maaks). Kõnelevad kalumpangi, mamasa, tae, toradža-sadani jm keeli
    Lingid: Wikipedia
  • t´oradža-s´adani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SN; Keelkond: AnWU; Keelekood: sda (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 750 000
    t´oradža-s´adan, -id et etnonüüm; Toraja-Sa’dan en [Ethn:2013]; Sadang en [Ethn#]; South Toraja en [Ethn#]; Taeq en [Ethn#]; диалект то-сада ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tšampal´agi˛ani keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: cml (3); Kõnelejaid: 30 000
    tšampal´agi˛an, -id et etnonüüm; Campalagian en [Ethn:2013]; Tallumpanuae en [Ethn#]; Tasing en [Ethn#]; диалект чампалагиан ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´ulumanda keel et
    Liik: lg1; Maa: ID; Adm: (SL)SR; Keelkond: AnWU; Keelekood: ulm (3); Kõnelejaid: 30 000
    ´ulumanda, -d et etnonüüm; Ulumanda’ en [Ethn:2013]; Awo-Sumakuyu en [Ethn#]; Botteng-Tappalang en [Ethn#]; Tubbi en [Ethn#]; язык туби ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List