Polüneesia keeled
:
´aniva keel et
Liik: lg1; Maa: VU;
Keelkond: AnEP; Keelekood: fut (3);
Kõnelejaid: 600
´aniva, -d et etnonüüm; Futuna-Aniwa en [Ethn:2009]; Aniwa en;
язык футуна-анива ru [JaDM1982];
язык футуноанива ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
f´idži keel et [ENE:1973,5:125]
Liik: lg1; Maa: FJ;
Keelkond: AnEP; Keelekood: fj (fij);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 334 000
f´idžilane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
na vosa vaka-Viti fj [NET_Wiki]; fiti fj rööpnim;
fidžijština cs [NET_Wiki]; Fidschi de [Motz2007];
Fijian en [ISO639-2:1998]; Bauan Fijian en rööpnim;
fidži fi [Anhava1998]; fidjien fr [ISO639-2:1998];
fidzsi nyelv hu [NET_Wiki]; fidjíeyska is [NET_Wiki];
figiano it [NET_Wiki]; fidžių kalba lt [NET_Wiki];
fidžiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; fijiano pt [NET_Wiki];
язык фиджи ru [JaDM1982]; язык вити ru [JaDM1982#];
fijianska sv [NET_Wiki]; fidjianska sv [NET_Wiki#];
Feijiyu / 斐济语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
f´utuna keel et
Liik: lg1; Maa: WF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: fud (3);
Kõnelejaid: 6 600
f´utuna, -d et etnonüüm; Fakafutuna fud [NET_Wiki];
East Futuna en [Ethn:2009]; futunien fr [NET_Laval];
футуна восточный язык ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
hav`ai keel et [ENE:1974,6:169]
Liik: lg1; Maa: US; Adm: HI;
Keelkond: AnEP; Keelekood: haw;
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
hav`ailane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
‘ōlelo Hawai‘i haw [NET_Wiki]; Hawaiisch de [Motz2007];
Hawaiian en [ISO639-2:1998]; havaiji fi [Anhava1998];
hawaïen fr [ISO639-2:1998]; hawaiiano it [NET_Wiki];
havajiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Hawaïaans nl [NET_Wiki];
hawaiisk no [Leira2006]; język hawajski pl [NET_Wiki];
гава́йский язы́к ru [JaDM1982]; язык хаваии ru [JaDM1982#];
гавайцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; havajčina sk [NET_Wiki];
hawaiiska sv [NET_Wiki];
Xiaweiyiyu / 夏威夷语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
l`õuna_mark`ii keel et
Liik: lg0; Maa: PF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: mqm (3);
Kõnelejaid: 2 100
‘E‘o ‘Enana mqm [NET_Wiki]; South Marquesan en [Ethn:2009];
южномаркизский диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
ma´oori keel et [ENE:1974,6:169]
Liik: lg1; Maa: NZ;
Keelkond: AnEP; Keelekood: mi (mri);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 70 000
ma´oori, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; reo Māori mi [NET_Wiki];
maorština cs [cs2006n]; maorí / μαορί el [NET_Wiki];
Maori en [ISO639-2:1998]; maori fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
maori nyelv hu [NET_Wiki]; maorių kalba lt [NET_Wiki];
maoru valoda lv [NET_Vestnesis]; język maori pl [NET_Wiki];
język maoryski pl [NET_Wiki#]; язы́к ма́ори ru [JaDM1982];
маорийский язык ru [JaDM1982#]; maorijčina sk [NET_Wiki];
Maorice tr [NET_Wiki];
Maoliyu / 毛利语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
mark`ii keel et
Liik: lg10; Maa: PF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: mqm, mrq (3)
mark`iilane, -lased et etnonüüm; Marquesisch de [Motz2007];
Marquesan en [Ethn]; marquisien fr [NET_Laval];
маркизский язык ru [JaDM1982]; маркезский язык ru [JaDM1982#];
маркизанский язык ru [JaDM1982#]; маркизцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
♦ Ethn jagab lõuna- (mqm) ja põhjamarkii (mrq) keeleks
Lingid: Wikipedia
n´iu˛e keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: NU;
Keelkond: AnEP; Keelekood: niu;
Kõnelejaid: 2 000
n´iu˛e, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; vagahau Niuē niu [NET_Frö];
Niuean en [ISO639-2:1998]; Niue en [Ethn:2009];
niué fr [ISO639-2:1998]; niuéen fr [NET_Laval];
niuāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; язык ниуэ ru [JaDM1982];
Niuaiyu / 纽埃语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
n´uku˛oro keel et
Liik: lg1; Maa: FM;
Keelkond: AnEP; Keelekood: nkr (3);
Kõnelejaid: 860
n´uku˛oro, -d et etnonüüm; Nukuoro en [Ethn:2009];
нукуоро, язык ru [JaDM1982]; нукуорский язык ru [JaDM1982#]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
Polün`eesi˛a keeled et
Liik: lg3, X; Maa: xO;
Keelkond: AnEP
polüneesia keeled et van [ENE:1974,6:169];
polynesische Sprachen de [Motz2007]; Polynesian languages en;
langues polynésiennes fr [NET_Laval];
полинези́йские языки́ ru [JaDM1982]
Lingid: Wikipedia
p´õhja_mark`ii keel et
Liik: lg0; Maa: PF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: mrq (3);
Kõnelejaid: 3 400
‘E‘o ‘Kenata mrq [NET_Wiki]; North Marquesan en [Ethn:2009];
северномаркизский диалект ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
rapan`ui keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: CL;
Keelkond: AnEP; Keelekood: rap;
Kõnelejaid: 3 400
rapan`ui, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Rapa Nui en [Ethn:2009];
Rapanui en [ISO639-2:1998];
rapanui fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998];
rapanuju valoda lv [NET_Vestnesis]; язы́к рапану́и ru [JaDM1982];
рапануйский язык ru [JaDM1982#]; рапануйцы ru etnonüüm [NarodyM1988]
– Lihavõttesaarel kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
rarot´onga keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: CK;
Keelkond: AnEP; Keelekood: rar;
Kõnelejaid: 43 000
Cooki maoori keel [k´uki] et+en rööpnim;
rarot´onga, -d et etnonüüm [ESKT:1998];
Cooki ma´oori, -d et+en etnonüüm rööpnim [ESKT:1998];
Rarotongan en [ISO639-2:1998; Ethn:2009];
Cook Islands Maori en rööpnim [ISO639-2:2006#];
rarotonga fr [ISO639-2:1998];
maori des îles Cook fr rööpnim [ISO639-2:2006#];
rarotongiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
язык маори островов Кука ru [JaDM1982];
диалект раротонга ru lisa [JaDM1982]; lea fakakuki to [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
† rongor´ongo kiri et
Liik: scr; Maa: CL;
Keelkond: AnEP; Keelekood: rap;
Kiri: Roro
Rongorongo en [ISO15924]; Easter Island script en [Coulmas1999:137];
rongorongo fr [ISO15924]; письмо ронго-ронго ru [LES1990:408]
– Lihavõttesaarel kasutatud kiri, mida ei osata veel täielikult
dešifreerida
Lingid: Omniglot
| ScriptSource
| Wikipedia
sam`oa keel et [ENE:1974,6:169]
Liik: lg1; Maa: xO : WS, AS;
Keelkond: AnEP; Keelekood: sm (smo);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 370 000
sam`oalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998];
gagana fa’a Sāmoa sm [NET_Wiki]; samojština cs [NET_Wiki];
Samoanisch de [Motz2007]; Samoan en [ISO639-2:1998];
samoa fi [Anhava1998]; samoan fr [ISO639-2:1998];
szamoai nyelv hu [NET_Wiki]; samoano it [NET_Wiki];
samojiečių kalba lt [NET_Wiki];
samoāņu valoda lv [NET_Vestnesis]; Samoaans nl [nl2002n];
samoansk no [Leira2006]; język samoański pl [NET_Wiki];
язы́к само́а ru [JaDM1982]; самоанский язык ru [JaDM1982#];
samojčina sk [NET_Wiki]; samoanska sv [NET_Wiki];
lea fakaha‘amoa to [NET_Wiki];
Samoyayu / 萨摩亚语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tah´iti keel et [ENE:1974,6:169]
Liik: lg1; Maa: PF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: ty (tah);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 124 000
tah´itilane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; reo Tahiti ty [NET_Wiki];
reo Mā’ohi ty rööpnim [NET_Wiki]; tahitština cs [cs2006n];
Tahitisch de [Motz2007]; Tahitian en [ISO639-2:1998];
tahiti fi [Anhava1998]; tahitien fr [ISO639-2:1998];
‘ōlelo Kahiki haw [NET_Wiki]; tahitiano it [NET_Wiki];
taitiečių kalba lt [NET_Wiki]; taitiešu valoda lv [NET_Vestnesis];
tahitisk no [Leira2006]; язы́к таи́ти ru [JaDM1982];
язык тахити ru [JaDM1982#]; таитяне ru etnonüüm [NarodyM1988];
tahitiska sv [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tokel`au keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: TK;
Keelkond: AnEP; Keelekood: tkl;
Kõnelejaid: 3 000
tokel`au, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; tokelauština cs [NET_Wiki];
Tokelauan en [Ethn:2009]; Tokelau en [ISO639-2:1998];
tokelau fr [ISO639-2:1998]; tokelauien fr [NET_Laval];
tokelauano it [NET_Wiki]; tokelaviešu valoda lv [NET_Vestnesis];
язык токелау ru [JaDM1982]; gagana To’elau sm [NET_Wiki];
tokelauanska sv [NET_Wiki];
Tuokelaoyu / 托克劳语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
t´onga keel et [ENE:1974,6:169]
Liik: lg1; Maa: TO;
Keelkond: AnEP; Keelekood: to (ton);
Kiri: Latn; Kõnelejaid: 105 000
t´ongalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; lea fakatonga to [NET_Wiki];
tongánština cs [NET_Wiki]; Tonga de [Motz2007];
Tonganisch de [Motz2007#]; Tongan en;
Tonga (Tonga Islands) en [ISO639-2:1998]; tongano es,it [NET_Wiki];
tonga fi [Anhava1998]; tongan (Îles Tonga) fr [ISO639-2:1998];
tonguien fr [NET_Laval]; tongų kalba lt [NET_Wiki];
tongiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Tongaans nl [nl2002n];
язы́к то́нга ru [JaDM1982]; тонганский язык ru [JaDM1982#];
tongčina sk [NET_Wiki]; gagana Toga sm [NET_Wiki];
tonganska sv [NET_Wiki];
Tangjiayu / 汤加语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
tuam´otu keel et
Liik: lg1; Maa: PF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: pmt (3);
Kõnelejaid: 14 400
tuam´otu, -d et etnonüüm; Tuamotuan en [Ethn:2009]; Tuamotu en;
язык туамоту ru [JaDM1982]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia
t´uvalu keel et [ESKT:1998]
Liik: lg1; Maa: TV;
Keelkond: AnEP; Keelekood: tvl;
Kõnelejaid: 13 000
t´uvalu, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; ‘gana Tuvalu tvl [NET_Frö];
tuvalština cs [NET_Wiki]; Tuvaluan en [Ethn:2009];
Tuvalu en [ISO639-2:1998]; Ellice en van;
tuvaluano es,it [NET_Wiki]; tuvalu fr [ISO639-2:1998];
tuvalien fr [NET_Laval]; tuvaliešu valoda lv [NET_Vestnesis];
Tuvaluaans nl [nl2002n]; язы́к тува́лу ru [JaDM1982];
tuvaluanska sv [NET_Wiki];
Tuwaluyu / 图瓦卢语 zh [NET_Wiki]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Omniglot
| Wikipedia
´uve˛a keel et
Liik: lg1; Maa: WF;
Keelkond: AnEP; Keelekood: wls (3);
Kõnelejaid: 30 000
´uve˛a, -d et etnonüüm; Fakaʻuvea wls [NET_Wiki];
Wallisian en [Ethn:2009]; Uvean en [Ethn:2009#];
East Uvean en [Ethn:2009#]; wallisien fr [NET_Laval];
язык увеа ru [JaDM1982]
– Wallise (kohalikus pruugis ‘Uvea) saarel kõneldav keel
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Linguist List
| Wikipedia