Melaneesia keeled
:
h´irimotu keel et [ESKT:1998#]
Liik: lg1; Maa: PG;
Keelkond: AnEE, cr; Keelekood: ho (hmo)
hirimotu ho; Hiri Motu en [ISO639-2:1998];
Police Motu en van [Katzner1995]; hiri-motu fi [Anhava1998];
hiri motu fr [ISO639-2:1998]; hirimotu valoda lv [NET_Vestnesis];
хири-моту ru [JaDM1982]
– Paapua Uus-Guinea ametikeel, mis arenenud pms motu keele lihtsustumisel
(kreoolkeel)
♦ Esimese keelena rääkijaid vähe, teise keelena u 120 000 [Ethn]
Lingid: ISO 639
| Ethnologue
| Glottolog
| Linguist List
| Wikipedia
kan`akk, kan´akid et etnonüüm
Liik: etn; Maa: NC;
Keelkond: AnEE
Kanak en,fr [NET_Wiki]
– Uus-Kaledoonia melaneeslastest põliselanike üldnimetus
Lingid: Wikipedia
L´ääne-Oke`aani˛a keeled et
Liik: lg2; Maa: xO;
Keelkond: AnEE
Western Oceanic languages en [NET_Wiki]
– Okeaania keelte haru, traditsioonilises mõttes Melaneesia keelte osa
♦ Jagunevad Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja Põhja-Uus-Guinea keelteks
Lingid: Wikipedia
Melan`eesi˛a keeled et
Liik: lgq, X; Maa: xO;
Keelkond: AnEE
melaneesia keeled et van [ENE:1973,5:125];
melanesische Sprachen de [Motz2007]; Melanesian languages en;
langues mélanésiennes fr [NET_Laval];
меланези́йские языки́ ru [JaDM1982]
♦ Õieti ei ole tegu geneetiliselt ühtse rühmaga, vaid geograafilise
piirkonnaga, kus kõneldakse paljusid keeli, mis pole kõik omavahel
lähedalt seotud. Nüüdses käsituses hõlmab see Lääne-Okeaania keeli
(täpsemalt Mesomelaneesia, Paapua poolsaare ja
Põhja-Uus-Guinea keeli) ning Kesk-Ida-Okeaania keelte harusid
(Kagu-Saalomoni saarte, Lõuna-Vanuatu, osaliselt Kaug-Okeaania).
Kaug-Okeaaniast kuuluvad siia Põhja- ja Kesk-Vanuatu, Loyauté saarte,
ning Uus-Kaledoonia keeled (Mikroneesia keeled ning Polüneesia keeled
laias mõttes kuuluvad samuti Kaug-Okeaania keelte alla). Omaette Okeaania
keelte harud moodustavad ka Temotu keeled Saalomoni saartel ning
Admiraliteedisaarte keeled ja Saint Matthiase saarte keeled Paapua
Uus-Guineas
Lingid: Wikipedia