muud turgi keeled


:

  • bulg´aari keel et [Ariste1967:41; ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: RU; Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
    bulg`aar, bulg´aarid et etnonüüm; V´olga bulg`aar, bulg´aarid et etnonüüm [Ariste196741]; V´olga bolg`aar, bolg´aarid et etnonüüm van [Ariste1967#]; pălhar čölhi / пӑлхар чӗлхи cv [NET_Wiki]; Wolgabulgarisch de [Motz2007]; Volga-Bolgarian en [ISO639-3]; Volga Bulgar en [LOW2009:1110]; volganbolgaari fi [Anhava1998]; bulğar tili / бұлғар тілі kk [NET_Wiki]; бу́лгарский язы́к ru [JaDM1982]; волжско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47#]; древнебулгарский язык ru [JaMiTju1997#]; среднебулгарский язык ru [JaMiTju1997#]; гунно-булгарский язык ru [JaMiTju1997#]; bulg‘or tili uz [NET_Wiki] ♦ XIII saj pKr
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • D`oon`au bulg´aari keel et
    Liik: lgv; Maa: xE; Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
    Danube Bulgar en [NET_Wiki]; tonavanbolgaari fi [Anhava1998]; дунайско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47] ♦ Mälestisi säilinud üksnes vürstide nimestiku näol
  • h´unni keel et
    Liik: lg1; Maa: HU; Keelkond: AlTX; Keelekood: xhc (3)
    h`unʲn, h´unnid et etnonüüm; Hunnic en [ISO639-3]; hunni fi [Anhava1998]; ğun tili / ғұн тілі kk [NET_Wiki]; Hunnī la etnonüüm [la2002s]; язык гуннов ru [JaDM1982]; гу́нны ru etnonüüm [BRES2003]; Xiongnu yu / 匈奴语 zh [NET_Wiki] ♦ IV saj pKr. Kuuluvus turgi keelte alla on oletuslik
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kas´aari keel et [Ariste1967:41; ENE:1976,8:181]
    Liik: lg1; Maa: xE, xA; Keelkond: AlTX; Keelekood: zkz (3)
    kas`aar, kas´aarid et etnonüüm; has`aar, has´aarid et etnonüüm harv [MIAL2001:112]; Khazar en [ISO639-3]; Khazarian en rööpnim [NET_Wiki]; kasaari fi [Anhava1998]; qazar tili / қазар тілі kk [NET_Wiki]; хаза́рский язы́к ru [JaDM1982]; хаза́ры ru etnonüüm [BRES2003]; Hazarca tr [NET_Wiki] – VI-XII saj pKr prg Lõuna-Venemaal räägitud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • K´ubani bulg´aari keel et+ruR
    Liik: lgv; Maa: RU; Keelkond: AlTX; Keelekood: xbo (3)
    кубанско-булгарский язык ru [JaMiTju1997:47] ♦ Säilinud mitmes Põhja-Kaukaasia ruunikirjamälestises, on andnud laene ungari keelde
  • tšuv´aši keel et [Ariste1967:41; ENE:1970,2; ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: RU; Adm: CU; Keelkond: AlTX; Keelekood: cv (chv); Kiri: Cyrl; Kõnelejaid: 1 500 000
    tšuv`ašš, tšuv´ašid et etnonüüm [ESKT:1998]; čăvaš čölhi / чӑваш чӗлхи cv [NET_Wiki]; čăvašla / чӑвашла cv [NET_Frö]; sıwaş tele / сыуаш теле ba [NET_Wiki]; čavaaš helen / чавааш хэлэн bua [NET_Wiki]; čuvaš jylme / чуваш йылме chm [NET_Wiki]; čuvaština cs,sk [cs2006n; NET_Wiki]; Tschuwaschisch de [Motz2007]; tsouvasikí glóssa / τσουβασική γλώσσα el [NET_Wiki]; Chuvash en [ISO639-2:1998]; chuvasio es [NET_Wiki]; tšuvassi fi [Anhava1998]; tchouvache fr [ISO639-2:1998]; csuvas nyelv hu [NET_Wiki]; ciuvascio it [NET_Wiki]; şwaş tili / шуаш тілі kk [NET_Wiki]; čiuvašų kalba lt [NET_Wiki]; čuvašu valoda lv [NET_Vestnesis]; čuvaženj kälj / чуважень кяль mdf [NET_Wiki]; suaslamary jÿlmÿ / суасламары йӹлмӹ mrj [NET_Wiki]; vetjkenj kelj / ветькень кель myv [NET_Wiki]; Tsjoevasjisch nl [NET_Wiki]; tsjuvasjisk no [Leira2006]; język czuwaski pl [NET_Wiki]; чува́шский язы́к ru [JaDM1982]; чуваши ru etnonüüm [NarodyM1988]; tjuvasjiska sv [NET_Wiki]; Çuvaşça tr [NET_Wiki]; çuaş tele / чуаш теле tt [NET_Wiki]; Chuwashi yu / 楚瓦什语 zh [NET_Wiki] – Venemaa Tšuvaši Vabariigi riigikeeli (vene keele kõrval)Kirjakeele algus XVIII saj. 1870. aastatest nn Jakovlevi tähestik, 1938. a-st vene tähestikule maksimaalselt lähendatud tähestik
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia | KNABi tähetabel