Põhja-Araabia keeled


:

  • ar`aabi˛a keel et [Ariste1967:75; ENE:1968,1; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xA, xF; Keelkond: AfS1; Keelekood: ar (ara); Kiri: Arab; Kõnelejaid: 215 000 000
    ar`aablane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; al-‘Arabīyah / العربية ar [NET_Wiki]; arapţwi byzšwa / араҧтәи бызшәа ab [NET_Wiki]; Ārabi bhāṣhā / আরবি ভাষা bn [NET_Wiki]; Arabgai / ཨ་རབ་སྐད bo [NET_Wiki]; àrab ca [NET_Wiki]; jarboyn̡ mott / Іарбойн мотт ce [NET_Wiki]; järbiyn̡ mott / Іаьрбийн мотт ce [NET_Wiki]; arabština cs [cs2006n]; Arabeg cy [NET_Wiki]; Arabisch de [Motz2007]; ‘Arabi / ޢަރަބި dv [NET_Wiki]; aravikí glóssa / αραβική γλώσσα el [NET_Wiki]; Arabic en [ISO639-2:1998]; árabe es,pt [NET_Wiki]; arabia fi [Anhava1998]; arabe fr [ISO639-2:1998]; Araibis ga [NET_Wiki]; áraveñe’ẽ gn [NET_Wiki]; ‘ōlelo ‘Alapia haw [NET_Wiki]; Arabī / अरबी hi [NET_Wiki]; arab nyelv hu [NET_Wiki]; araberen / արաբերեն hy [NET_Wiki]; arabíska is [NET_Wiki]; arabo it [NET_Wiki]; Arabiago / アラビア語 ja [NET_Wiki]; arabuli ena / არაბული ენა ka [NET_Wiki]; herypybze / хьэрыпыбзэ kbd [NET_Wiki]; arab tili / араб тілі kk,ky [NET_Wiki]; phéasa Aráp / ភាសាអារ៉ាប់ km [NET_Wiki]; Arabbī / ಅರಬ್ಬೀ kn [NET_Wiki]; Alap-ŏ / 아랍어 ko [NET_Wiki]; zimanê erebî ku [NET_Wiki]; Arabes la etnonüüm [la2002s]; arabų kalba lt [NET_Wiki]; arābu valoda lv [NET_Vestnesis]; Aṟabi / അറബി ml [NET_Wiki]; Arabisch nl [nl2002n]; arabisk no [Leira2006]; język arabski pl [NET_Wiki]; ара́бский язы́к ru [JaDM1982]; арабы ru etnonüüm [NarodyM1988]; arabčina sk [NET_Wiki]; Carabi so [NET_Wiki]; arabiska sv [NET_Wiki]; Kiarabu sw [NET_Wiki]; Arapu / அரபு ta [NET_Wiki]; Arabbī bhāṣha / అరబ్బీ భాష te [NET_Wiki]; phasa Arap / ภาษาอาหรับ th [NET_Wiki]; arap dili tk [NET_Wiki]; Arapça tr [NET_Wiki]; ğäräp tele / гарәп теле tt [NET_Wiki]; tiếng Ả Rập vi [NET_Wiki]; Alabo yu / 阿拉伯语 zh [zh2003s]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | KNABi tähetabel | araabia sõnad eesti tekstis | ÜRO latinisatsioon
  • bedu`iin, bedu´iinid et etnonüüm
    Liik: etn; Maa: xA, xF; Keelkond: AfS1; Keelekood: ar (ara)
    Badawī / بدوي ar etnonüüm [NET_Wiki]; Bedouin en etnonüüm [NET_Wiki]; Bédouins fr etnonüüm [NET_Wiki] – araablastest kõrbeelanikud Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrbetesVahel on selle nimetusega tähistatud ka teisi rändhõime
    Lingid: Wikipedia
  • j´uudi_ar`aabi˛a keel et [ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: xA, xF; Keelkond: AfS1; Keelekood: jrb; Kiri: Hebr
    Judeo-Arabic en [ISO639-2:1998]; judéo-arabe fr [ISO639-2:1998]; jūdarābu valoda lv [NET_Vestnesis] – araablaste seas elavate juutide keeledVahel käib nimetus ka heebrea kirjas kirjutatud klassikalise araabia keele kohta.| Ethn jagab viieks keeleks (Iraagi j - yhd, Maroko j - aju, Tripolitaania j - yud, Tuneesia j - ajt, Jeemeni j - jye)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • m´alta keel et [ENE_EE:1987,2]
    Liik: lg1; Maa: MT; Keelkond: AfS1; Keelekood: mt (mlt); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 400 000
    m´altalane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; malta murre et van [Ariste1967:77]; araabia (malta murre) et van [ENE:1970,2]; il-Malti mt [NET_Wiki]; lingwa Maltija mt [NET_Wiki]; lughat Mālţīyah / لغة مالطية ar [NET_Wiki]; maltština cs [cs2006n]; Maltesisch de [Motz2007]; maltezikí glóssa / μαλτεζική γλώσσα el [NET_Wiki]; Maltese en [ISO639-2:1998]; maltés es [NET_Wiki]; malta fi [Anhava1998]; maltais fr [ISO639-2:1998]; máltai nyelv hu [NET_Wiki]; maltneska is [NET_Wiki]; maltese it [NET_Wiki]; maltiečių kalba lt [NET_Wiki]; maltiešu valoda lv [NET_Vestnesis]; Maltees nl [nl2002n]; maltesisk no [Leira2006]; język maltański pl [NET_Wiki]; maltês pt [NET_Wiki]; мальти́йский язы́к ru [JaDM1982]; мальтийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; maltčina sk [NET_Wiki]; maltesiska sv [NET_Wiki]; Maltaca tr [NET_Wiki]; Maerta yu / 马耳他语 zh [NET_Wiki] – Malta riigikeel (kõrvuti inglise keelega)Tähestik ja hääldus: Aa [ɐ], Bb, Ċċ [tʃ], Dd, Ee [ɛ], Ff, Ġġ [dʒ], Gg, Għ għ [ˤː, ħː¹], Hh [-], Ħħ [ħ], Ii [ɪ], Ie ie [iɛ, iː], Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo [ɔ], Pp, Qq [ʔ], Rr, Ss, Tt, Uu [ʊ], Vv, Ww, Xx [ʃ, ʒ], Zz [ts, dz], Żż [z, s²].| 1 - sõna lõpus v h ees, 2 - sõna lõpus.
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • P´õhja-Ar`aabi˛a keeled et
    Liik: lg2, X; Maa: xA; Keelkond: AfS1
    North Arabic languages en
  • P´õhja-Ar`aabi˛a kiri et
    Liik: scr; Maa: xA : IQ, JO, SA, SY; Keelkond: AfS1; Kiri: Narb
    Old North Arabian en [ISO15924:2010]; Ancient North Arabian en [ISO15924#]; nord-arabique fr [ISO15924:2010] – kirjakatked VI saj eKr kuni VI saj pKr Põhja-Araabia murretes
    Lingid: ScriptSource | Unicode'i kavand | Wikipedia
  • sarats`een, sarats´eenid et etnonüüm [AntL1985]
    Liik: etn; Maa: xA, xF : EG, JO, SA; Keelkond: AfS1
    Saracen en etnonüüm [NET_Wiki]; Sarakenoi / Σαρακενοί grc etnonüüm [NET_Wiki] – antiikajal araabia beduiinihõim, kes elas Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes; nimetust kasutati keskajal ka araablaste kohta üldiselt
    Lingid: Wikipedia