kuši keeled


:

  • ab´abda murre et
    Liik: lgx; Maa: SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej
    ababde keel et [Ariste1969:9]; ab´abda, -d et etnonüüm; Ababda en [NET_Wiki] ♦ Ababdad on bedža hõime
  • ´afari keel et [ENE:1968,1; Ariste1969#]
    Liik: lg1; Maa: xF : DJ, ER, ET; Keelkond: AfC; Keelekood: aa (aar); Kõnelejaid: 1 400 000
    ´afar, -id et etnonüüm [ESKT:1998]; d´anakili keel et van [Ariste1969:10; ESKT:1998#]; d´anakil, -id et etnonüüm van [ESKT:1998]; Qafár af aa [NET_Wiki]; Qafara aa [NET_Wiki:aa]; Afaraf aa [NET_Frö]; Afarinya / አፋርኛ am [NET_Wiki:am]; Afar en [ISO639-2:1998]; afar fr [ISO639-2:1998]; afarų kalba lt [NET_Wiki]; afāru valoda lv [NET_Vestnesis]; język afar pl [NET_Wiki]; афа́р ru [JaDM1982]; данакиль ru rööpnim [JaDM1982]; afarčina sk [NET_Wiki]; Af-Cafari so [NET_Wiki]; Afarca tr [NET_Wiki]; Afar yu / 阿法尔语 zh [NET_Wiki] – keel Djiboutis, ametikeel Etioopia Afari osariigisDanakil on araabia päritoluga nimetus, seda peetakse pejoratiivseks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • ´alaba murre et
    Liik: lgx; Maa: ET; Keelkond: AfC; Keelekood: alw (3)
    ´alaba, -d et etnonüüm; alaba keel et van [ENE_EE:1985,1]; Alaba en [Ethn:2009]; Wanbasana en [Ethn:2009]; алаба ru [JaDM1982]; аллаба ru [JaDM1982#]
  • ´alaba-kab´eena keel et
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: OR, SN; Keelkond: AfC; Keelekood: alw (3); Kõnelejaid: 162 000
    Alaba-K’abeena en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´amarari murre et
    Liik: lgx; Maa: SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej
    ´amarar, -id et etnonüüm; amarari keel et van [Ariste1969:9]; Amarar en [NET_Wiki] ♦ Amarararid on bedža hõime
    Lingid: Wikipedia
  • Banī-‘Āmiri murre et+ar
    Liik: lgx; Maa: SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej
    beni-ameri keel et van [Ariste1969:9]; Beni-Amir en [Ethn:2009]; Бени-Амер ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia
  • b´edža keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:9; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: xF : ER, SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej; Kiri: Arab, Latn; Kõnelejaid: 1 200 000
    bed´auje keel et rööpnim [Ariste1969#; ENE_EE:1985,1#]; b´edža, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; bed´auje, -d et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Badāwīyä bej [NET_Wiki]; Tu Bdhaawi bej [Ethn]; Bedawi en [Ethn:2009]; Beja en [ISO639-2:1998]; Bedawiyet en rööpnim [ISO639-2:2007#]; bedža fi [Anhava1998]; bedja fr [ISO639-2:1998]; bédja fr [NET_Laval]; bedžu valoda lv [NET_Vestnesis]; беда́уйе ru [JaDM1982]; беджа ru rööpnim [JaDM1982] ♦ Mitmeid selle keele murdeid (mh ababda, amarari, Banī-‘Āmiri, bišarini, hadendoa) on Ariste nimetanud keeleks
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia | Wikipedia
  • b´išarini murre et
    Liik: lgx; Maa: SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej
    bišarini keel et [Ariste1969:9]; b´išarin, -id et etnonüüm; Bischarin de [Motz2007]; Bisharin en [Ethn:2009]; Bisariab en [Ethn:2009#]; бишарин ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia
  • bl´emmü, -d et etnonüüm [AntL1985]
    Liik: etn; Maa: EG; Keelkond: AfC
    Blemmyae la etnonüüm [NET_Wiki] – Alam-Nuubia rändrahvasOn samastatud tänapäeva bedžadega
    Lingid: Wikipedia
  • b´urdži keel et
    Liik: lg1; Maa: xF : ET, KE; Keelkond: AfC; Keelekood: bji (3); Kiri: Ethi; Kõnelejaid: 46 100
    b´urdži, -d et etnonüüm; Burji en [Ethn:2009]; Bambala en [Ethn#]; Bembala en [Ethn#]; Daashi en [Ethn#]; бамбала ru [JaDM1982]; бурджи ru [JaDM1982#]; амар ru [LES1990#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • bur´unge keel et
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: AfC; Keelekood: bds (3); Kõnelejaid: 13 000
    bur´unge, -d et etnonüüm; mbulunge keel et van [Ariste1969:10]; Burunge en [Ethn:2009]; Mbulugwe en [Ethn:2009#]; Bulunge en [Ethn:2009#]; бурунге ru [JaDM1982]; мбулунге ru [LES1990#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • d´iraša keel et
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN; Keelkond: AfC; Keelekood: gdl (3); Kõnelejaid: 50 000
    darasa keel et [ENE_EE:1985,1]; d´iraša, -d et etnonüüm; darassa keel et van [Ariste1969:10]; Diraytata gdl [NET_Wiki]; Dirasha en [Ethn:2009]; Gedeo en [LOW2009:488]; Gardulla en van [NET_Wiki]; Gidole en van [Ethn:2009]; дараса ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • g´orova keel et
    Liik: lg1; Maa: TZ; Keelkond: AfC; Keelekood: gow (3); Kõnelejaid: 50 000
    g´orova, -d et etnonüüm; fiomi keel et van [Ariste1969:10]; Gorowa en [Ethn:2009]; Fiome en [Ethn:2009#]; горова ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • hadend`oa murre et
    Liik: lgx; Maa: SD; Keelkond: AfC; Keelekood: bej
    hadendoa keel et [Ariste1969:9]; hadend`oa, -d et etnonüüm; Hadendoa en [Ethn:2009]; Hadendowa en [Ethn:2009#]; хадендоа ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia
  • h´adija keel et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN; Keelkond: AfC; Keelekood: hdy (3); Kõnelejaid: 924 000
    h´adija, -d et etnonüüm; Hadiyanya / ሃዲያኛ am [NET_Wiki:am]; Hadiyya en [Ethn:2009]; хадия ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´iraku keel et [Ariste1969:10; ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg1; Maa: TZ; Adm: 1; Keelkond: AfC; Keelekood: irk (3); Kõnelejaid: 462 000
    ´iraku, -d et etnonüüm; Iraqw en [Ethn:2009]; иракв ru [JaDM1982]; ираку ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • kab´eena murre et
    Liik: lgx; Maa: ET; Adm: OR, SN; Keelkond: AfC; Keelekood: alw (3); Kõnelejaid: 36 000
    kab´eena, -d et etnonüüm; K’abeena en [Ethn:2009]; Qebena en [NET_Wiki#]; кабенна ru [JaDM1982]
  • kamb´aata keel et
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN; Keelkond: AfC; Keelekood: ktb (3); Kiri: Ethi, Latn; Kõnelejaid: 570 000
    kamb´ata keel et [Ariste1969:10]; kamb´aata, -d et etnonüüm; Kembatinya / ከምባትኛ am [NET_Wiki:am]; Kambaata en [Ethn:2009]; Kambata en [Ethn:2009#]; Kembata en [Ethn:2009#]; kambata fi [Anhava1998]; камбатта ru [JaDM1982]; камбата ru etnonüüm [NarodyM1988]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • k´uši keeled et [ENE_EE:1985,1]
    Liik: lg3, X; Maa: xF; Keelkond: AfC; Keelekood: cus
    k´uši rühm et [Ariste1969:9]; kušiidi keeled et van [ENE:1968,1]; kušitské jazyky cs [NET_Wiki]; kuschitische Sprachen de [Motz2007]; kousitikés glósses / κουσιτικές γλώσσες el [NET_Wiki]; Cushitic languages en [ISO639-2:2009]; kuušilaiset kielet fi [Anhava1998]; langues couchitiques fr [ISO639-2:2009]; kušitų kalbos lt [NET_Wiki]; kušītu valodas lv [NET_Vestnesis]; Koesjitische talen nl [NET_Wiki]; języki kuszyckie pl [NET_Wiki]; куши́тские языки́ ru [JaDM1982]; Kuxite yuzu / 库希特语族 zh [NET_Wiki] – Afroaasia keelkonna haru Ida-Aafrikas (Etioopias, Somaalias, Sudaanis jm)Allrühmi: agau ja Omo keeled
    Lingid: Wikipedia
  • l`õuna_k´uši keeled et
    Liik: lg2; Maa: TZ; Keelkond: AfC
    South Cushitic languages en [NET_Wiki]; Rift languages en [NET_Wiki#] – Tansaanias kõneldavad kuši keeled (burunge, gorova, iraku jm)
    Lingid: Wikipedia
  • m´arako keel et
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: SN; Keelkond: AfC; Keelekood: liq (3); Kõnelejaid: 36 600
    m´arako, -d et etnonüüm; Marak’o en [LOW2009:488]; Libido en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´oromo keel et [ENE_EE:1985,1; ESKT:1998]
    Liik: lg10; Maa: ET; Adm: OR; Keelkond: AfC; Keelekood: om (orm); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 25 000 000
    ´oromo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; g´alla keel et van [ENE:1968,1; Ariste1969:9; ENE_EE:1985,1#]; afaan Oromoo om [NET_Wiki]; Oromiffa om rööpnim; Orominya / ኦሮምኛ am [NET_Wiki:am]; Gallinya / ጋልኛ am van; oromština cs [NET_Wiki]; Oromo en [ISO639-2:1998]; Gallinya en van; oromo fi [Anhava1998]; galla fr [ISO639-2:1998]; oromų kalba lt [NET_Wiki]; oromu valoda lv [NET_Vestnesis]; оро́мо ru [JaDM1982]; галла ru van [JaDM1982]; Aoluomo yu / 奥罗莫语 zh [NET_Wiki] – kõige suurema kõnelejaskonnaga kuši keel, ametikeel Etioopia Oromiya osariigisEthn jagab neljaks keeleks (Borana-Arsi-Guji oromo - gax, idaoromo - hae, orma - orc, lääne-keskoromo - gaz)
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • `osmani kiri et
    Liik: scr; Maa: xF : DJ, ET, SO; Keelkond: AfC; Keelekood: so (som); Kiri: Osma
    Cismaanya so; Osmanya en [ISO15924]; osmanais fr [ISO15924] – Osman Yusuf Kenadidi (Cismaan Yuusuf Keenadiid) leiutatud tähtkiri (u 1920-22) somaali keele jaoks
    Lingid: Omniglot | ScriptSource | Wikipedia
  • s´aho keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:10]
    Liik: lg1; Maa: ER; Keelkond: AfC; Keelekood: ssy (3); Kõnelejaid: 203 000
    s´aho, -d et etnonüüm; saho-afari keel et van [ENE_EE:1985,1]; Saho en [Ethn:2009]; сахо́ ru [JaDM1982] ♦ Väga lähedane afari keelele
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • s´idamo keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:10; ESKT:1998]
    Liik: lg1; Maa: ET; Adm: OR, SN; Keelkond: AfC; Keelekood: sid; Kõnelejaid: 1 900 000
    s´idamo, -d et etnonüüm [ESKT:1998]; Sidámo ’afó sid [NET_Frö]; Sidaminya / ሲዳምኛ am [NET_Wiki:am]; Sidamo en [ISO639-2:1998; Ethn:2009]; Sidaama en [LOW2009:273]; sidamo fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; sidamu valoda lv [NET_Vestnesis]; сидамо ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • som´aali keel et [ENE:1968,1; Ariste1969:9]
    Liik: lg1; Maa: xF : DJ, ET, SO; Keelkond: AfC; Keelekood: so (som); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 600 000
    som`aallane, -lased et etnonüüm [ESKT:1998]; som`aal, som´aalid et etnonüüm rööpnim [ESKT:1998]; Af-Soomaali so [NET_Wiki]; Soomaaliga so [NET_Frö]; Somalinya / ሶማሊኛ am [NET_Wiki:am]; aş-Şūmālīyah / الصومالية ar [NET_Wiki]; somálština cs [cs2006n]; somalikí glóssa / σομαλική γλώσσα el [NET_Wiki]; Somali en [ISO639-2:1998]; somalí es [NET_Wiki]; somali fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; szomáli nyelv hu [NET_Wiki]; sómalska is [NET_Wiki]; somalo it [NET_Wiki]; somali᷾ų kalba lt [NET_Wiki]; somāļu valoda lv [NET_Vestnesis]; Somalisch nl [NET_Wiki]; język somalijski pl [NET_Wiki]; язы́к сома́ли ru [JaDM1982; LES1990]; сомалийцы ru etnonüüm [NarodyM1988]; сомали ru etnonüüm [NarodyM1988]; somálčina sk [NET_Wiki]; somaliska sv [NET_Wiki]; Somalice tr [NET_Wiki]; Suomali yu / 索马里语 zh [NET_Wiki] – Somaalia riigikeel, ametikeel Etioopia Somaalia osariigis
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • timb´aaro murre et
    Liik: lgx; Maa: ET; Adm: SN; Keelkond: AfC; Keelekood: ktb (3)
    timb´aaro, -d et etnonüüm; T’imbaaro en [LOW2009]; Timbaro en [Ethn:2009]; тамбаро ru [JaDM1982]