aravaki keelkond

:

  • † apol´ista keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: AeEA
    apol´ista, -d et etnonüüm; Apolista en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; Lapachu en [Ethn:2009#]; аполиста ru [JaDM1982] ♦ Mainitud üksnes Ethn bibliograafias, hääbus XVIII saj alguses
  • ´apurinani keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: AM; Keelkond: AeEA; Keelekood: apu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
    ipurina keel et rööpnim [ENE:1972,4]; ´apurinan, -id et etnonüüm; Apurinã en [Ethn:2009]; Ipurinãn en [Ethn:2009]; Ipurina en; apurina fi [Anhava1998]; ипурина ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´arav´aki keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: xS : GF, GY, SR, VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: arw; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2 500
    l´okono keel et rööpnim; ´arav`ak, ´arav´akid et etnonüüm; Arawak en [Ethn:2009]; Lokono en [Ethn:2009#]; Aruaco en [ENE_EE:1990,5]; Locono en lisa [ENE_EE:1990,5]; arawak fi,fr [Anhava1998; ISO639-2:1998]; aravaku valoda lv [NET_Vestnesis]; аравак ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´arav´aki keelkond et [ENE_EE:1994,7; ENE_EE:1990,5]
    Liik: lg4, X; Maa: xN, xS; Keelkond: AeEA; Keelekood: awd (5)
    aravaki keeled et rööpnim [ENE:1974,6]; arovaki keelkond et van [MRahv1966:234]; Aruak-Sprachen de [Motz2007]; Arawakisch de [Motz2007#]; Arawakan languages en [Ethn:2009]; Maipuran languages en osaliselt [NET_Wiki]; arawakilaiset kielet fi [Anhava1998]; famille arawak fr [NET_Laval]; арава́кские языки́ ru [JaDM1982] – Lõuna-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna keelkond ♦ Maipura nimetus käib tavaliselt kitsama rühma kohta, mille omavaheline sugulus on tõestatud
    Lingid: Wikipedia
  • aš´aninka keel et
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cni (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 26 100
    aš´aninka, -d et etnonüüm; Asháninka en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • aš´eninka keel et
    Liik: lg10; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cjo, cni, cpc, cpb, cpu, cpy, prq (3)
    aš´eninka, -d et etnonüüm; kampa keel et van [ENE:1972,4]; Ashéninka en [Ethn:2009]; Asháninka en [Ethn:2009]; Campa en; Atiri en rööpnim; языки ашанинка ru [JaDM1982] ♦ Ethn jagab ašaninka (cni), ašininka (cpc), Lõuna-Ucayali ašeninka (cpy), Pajonali ašeninka (cjo), Perené ašeninka (prq), Pichise ašeninka (cpu) ja Ucayali-Yuruá ašeninka (cpb) keeleks
    Lingid: Wikipedia
  • aš´ininka keel et
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cpc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
    Apurucayali ašininka keel et+es rööpnim; aš´ininka, -d et etnonüüm; Ajyíninka Apurucayali en [Ethn:2009]; Axininca en [NET_Wiki]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • ´ator`ai keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY; Keelkond: AeEA; Keelekood: aox (3); Kõnelejaid: ?
    ´ator`ai, -d et etnonüüm; Atorada en [Ethn:2009]; Atorai en [ENE_EE:1990,5]; атораи ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´atšag`ua keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: AeEA; Keelekood: aca (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 250
    ´atšag`ua, -d et etnonüüm; Achagua en [Ethn:2009]; Achawa en rööpnim [NET_Wiki#]; ачагуа ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † b´aniva keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: bvv (3)
    b´aniva, -d et etnonüüm; Baniva en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; банива ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • b´aure keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: AeEA; Keelekood: brg (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 13
    b´aure, -d et etnonüüm; Baure en [Ethn:2009]; Bauré en; бауре ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • g´arifuna keel et
    Liik: lg1; Maa: xN : BZ, GT, HN; Keelkond: AeEA; Keelekood: cab (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 196 000
    musta kariibi keel et harv [ENE:1974,6]; g´arifuna, -d et etnonüüm; m`ust kar`iib, m´ustad kar´iibid et etnonüüm rööpnim; Garifuna en [Ethn:2009]; Black Carib en [Ethn:2009#]; mustakaribi fi [Anhava1998]; гарифы ru etnonüüm [NarodyM1988]; чёрные карибы ru etnonüüm [NarodyM1988#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † g`uajupe keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: AeEA
    g`uajupe, -d et etnonüüm; Guayupe es [NET_Wiki]; гуаюпе ru [JaDM1982]
  • † g´u˛ana keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: AeEA; Keelekood: gqn (3)
    g´u˛ana, -d et etnonüüm; Guana en [Ethn:2009]; Guaná en
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • Içana b´aniva keel [iss´aana] et+pt
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE; Adm: AM; Keelkond: AeEA; Keelekood: bwi (3); Kõnelejaid: 6 000
    Baniwa en [Ethn:2009]; Baniua do Içana en [Ethn:2009#]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • ´injapari keel et
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: inp (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4
    ´injapari, -d et etnonüüm; Iñapari en [Ethn:2009]; Inamari en [NET_Wiki#]; Inapari en [ENE_EE:1990,5]; инапари ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j´aneša keel et
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: ame (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 9 800
    j´aneša, -d et etnonüüm; Yanešač̣ ame [NET_Wiki]; Yanesha’ en [Ethn:2009]; Amuexa en [ENE_EE:1990,5]; амуеша ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j´avalapiti keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: AeEA; Keelekood: yaw (3); Kõnelejaid: 7
    j´avalapiti, -d et etnonüüm; Yawalapití en [Ethn:2009]; Yaulapiti en [ENE_EE:1990,5]; жаулапити ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † j´avitero keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: yvt (3)
    j´avitero, -d et etnonüüm; Yavitero en [Ethn:2009]; Yavietero en [ENE_EE:1990,5]; явитеро ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • j´ine keel et
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: pib (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 4 000
    p´iro keel et rööpnim; j´ine, -d et etnonüüm; Yine en [Ethn:2009]; Chontaquiro en [Ethn:2009#]; Piro en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; чонтакиро ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • j´ukuna keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: AeEA; Keelekood: ycn (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 800
    j´ukuna, -d et etnonüüm; Yucuna en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; юкуна ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † j´umana keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    j´umana, -d et etnonüüm; Jumana en [NET_Wiki]; Yumana en [ENE_EE:1990,5]; жумана ru [JaDM1982]
    Lingid: Wikipedia
  • k´abijari keel et
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: AeEA; Keelekood: cbb (3); Kõnelejaid: 310
    k´abijari, -d et etnonüüm; Cabiyarí en [Ethn:2009]; Cauyarí en [Ethn:2009#]; Canyarí en vig [ENE_EE:1990,5]; кауяри ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † kaket`io keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: xS : AN, AW; Keelkond: AeEA
    Caquetio en; какетио ru [JaDM1982] ♦ Asusid Arubal, Curaçaol ja Bonairel, keel hääbus XIX saj teiseks pooleks
  • † k´anamari keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    Canamari en [ENE_EE:1990,5]; Kanamaré en [NET_Wiki]; канамари ru [JaDM1982]
  • † k´onibo keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    Conibo en; Cunibo en rööpnim [ENE_EE:1990,5]; Conibos en etnonüüm [NET_Wiki]; куниба ru [JaDM1982]
  • L`õuna-Ucayali aš´eninka keel [ukaj´aali] et+es
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cpy (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 13 000
    South Ucayali Ashéninka en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † man`ao keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    Manao en [ENE_EE:1990,5]; Manaós en etnonüüm [NET_Wiki]; манао ru [JaDM1982] ♦ Seostub ka Manause linna nimega
  • † m´ara˛oni keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    m´ara˛on, -id et etnonüüm; Maráon en; Maraon en [ENE_EE:1990,5]; мараон ru [JaDM1982]
  • † m´arava keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    m´arava, -d et etnonüüm; maraua keel et van [ENE:1972,4]; Marawá en [NET_Wiki]; Maraua en; марауа ru [JaDM1982]
  • matšig´enga keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: mcb (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 10 100
    matšig´enga, -d et etnonüüm; Machiguenga en [Ethn:2009]; matšigenga fi [Anhava1998]; мачигенга ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • mehin´aku keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: AeEA; Keelekood: mmh (3); Kõnelejaid: 200
    mehin´aku, -d et etnonüüm; Mehináku en [Ethn:2009]; Mehinacú en; мехинаку ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † m´otiloni keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: AeEA
    Motilon en [ENE_EE:1990,5]; мотилон ru [JaDM1982] ♦ ENE:1972,4-l on motiloni keeled üks loodekariibi keelerühm.| Näib olevat bari keele (tšibtša) sünonüüm, sest osa autoreid paigutab ta aravaki keelte alla
  • Pajonali aš´eninka keel [pahhon´aali] et+es
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cjo (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 000
    Pajonal Ashéninka en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • p´alikuri keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GF; Keelkond: AeEA; Keelekood: plu (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 400
    p´alikur, -id et etnonüüm; Palikúr en [Ethn:2009]; Palicur en [ENE_EE:1990,5]; palikour fr [NET_Laval]; паликур ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † p´arauhano keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: pbg (3)
    p´arauhano, -d et etnonüüm; Paraujano en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; параухано ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • par´essi keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: AeEA; Keelekood: pab (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 1 300
    par´essi, -d et etnonüüm; Parecís en [Ethn:2009]; Paressí en; паресси ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † p´ase keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    Pasé en [ENE_EE:1990,5; NET_Wiki]; пассе ru [JaDM1982]
  • Perené aš´eninka keel [peren`ee] et+es
    Liik: lg0; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: prq (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 500
    Perené Ashéninka en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • piap´oko keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: pio (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 6 400
    piap´oko, -d et etnonüüm; Piapoco en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; пиапоко ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • † s´aare_kar´iibi keel et
    Liik: lg1; Maa: xN : DM, VC; Keelkond: AeEA; Keelekood: crb (3)
    Island Carib en [ISO639-3]; Kalhíphona en [NET_Wiki]; Iñeri en rööpnim; saarikaribi fi [Anhava1998]; кариб (островной) ru [JaDM1982] – Antillidel varem kõneldud keel
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † s´araveka keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: AeEA; Keelekood: sar (3)
    s´araveka, -d et etnonüüm; Saraveca en [Ethn:2009]; саравека ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † š´ebaje keel et
    Liik: lg1; Maa: VE; Keelkond: AeEA
    š´ebaje, -d et etnonüüm; Shebaye en [NET_Wiki]; Shebayo en [ENE_EE:1990,5]; шебайо ru [JaDM1982]
  • † t´aino keel et [ENE:1974,6]
    Liik: lg1; Maa: BS; Keelkond: AeEA; Keelekood: tnq (3)
    t´aino, -d et etnonüüm; Taino en [Ethn:2009]; таино ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • t´ari˛ana keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, CO; Keelkond: AeEA; Keelekood: tae (3); Kõnelejaid: 430
    t´ari˛ana, -d et etnonüüm; Tariana en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009]; тариана ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • t´erena keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MS; Keelkond: AeEA; Keelekood: ter; Kiri: Latn; Kõnelejaid: 15 000
    t´ereno keel et rööpnim [ENE:1972,4; ESKT:1998]; t´erena, -d et etnonüüm; Terêna en [Ethn:2009]; Tereno en [ISO639-2:1998]; tereno fr [ISO639-2:1998]; tereno valoda lv [NET_Vestnesis]; терено ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • tr´initari˛o keel et
    Liik: lg1; Maa: BO; Keelkond: AeEA; Keelekood: trn (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 5 500
    m´oho keel et rööpnim; tr´initari˛o, -d et etnonüüm; Trinitario en [Ethn:2009]; Mojos en [Ethn:2009#]; Moxos en [Ethn:2009#]; Mojo en [ENE_EE:1990,5]; мохо ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • tš´amikuro keel et
    Liik: lg1; Maa: PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: ccc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 2
    tš´amikuro, -d et etnonüüm; Chamicuro en [Ethn:2009]; Chamicura en [ENE_EE:1990,5]; чамикуро ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † tš´ane keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: AR; Keelkond: AeEA; Keelekood: caj (3)
    tš´ane, -d et etnonüüm; Chané en [ISO639-3]; чане ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † tš´ukuna keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: CO; Keelkond: AeEA
    Chucuna en; чукуна ru [JaDM1982] ♦ Muud allikad näivad selle samastavat kuna keelega
  • Ucayali-Yurúa aš´eninka keel [ukaj´aali-jur`ua] et+es
    Liik: lg0; Maa: xS : BR, PE; Keelkond: AeEA; Keelekood: cpb (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 7 900
    Ucayali-Yurúa Ashéninka en [Ethn:2009]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • vaj`uu keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : CO, VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: guc (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 305 000
    vaj`uu, -d et etnonüüm; goahiro keel et van [ENE:1972,4]; wayuunaiki guc [NET_Wiki]; Wayuu en [Ethn:2009]; Guajiro en [Ethn:2009#]; Goajiro en [Ethn:2009#]; guahiro fi [Anhava1998]; гоахиро ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Omniglot | Wikipedia
  • v´apišana keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, GY; Keelkond: AeEA; Keelekood: wap (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 12 500
    v´apišana, -d et etnonüüm; Wapishana en [Ethn:2009]; Wapishaná en [ENE_EE:1990,5]; вапишана ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia
  • † var´aiku keel et
    Liik: lg1; Maa: BR; Keelkond: AeEA
    var´aiku, -d et etnonüüm; Waraikú en [NET_Wiki]; Uaraicu en [ENE_EE:1990,5]; вараику ru [JaDM1982]
  • v´arekena keel et
    Liik: lg1; Maa: xS : BR, VE; Keelkond: AeEA; Keelekood: gae (3); Kõnelejaid: 500
    v´arekena, -d et etnonüüm; Guarequena en [Ethn:2009]; Arequena en [ENE_EE:1990,5; Ethn:2009#]; Warekena en [Ethn:2009#]; арекена ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List
  • v´aura keel et [ENE:1972,4]
    Liik: lg1; Maa: BR; Adm: MT; Keelkond: AeEA; Keelekood: wau (3); Kiri: Latn; Kõnelejaid: 330
    v´aura, -d et etnonüüm; Waurá en [Ethn:2009]; Uaurá en; Waura en rööpnim; ваура ru [JaDM1982]
    Lingid: ISO 639 | Ethnologue | Glottolog | Linguist List | Wikipedia