Aime Vettik, Justiitsministeeriumi keeletoimetaja aastatel 1978-1985 ja 1995-2004, Õiguskeele tegevtoimetaja.
Ettekanne käsitleb Eesti õiguskeelega tehtavat tööd, lähtudes peamiselt Justiitsministeeriumi ametniku vaatenurgast.
Õiguskeele arengut mõjutavad objektiivselt nii keele üldine areng kui ka muutused riigi ja ühiskonna toimimises. Katse luua õigusterminoloogiat, toetudes täielikult vaid eesti oma keelevarale, tehti möödunud sajandi alguses, Eesti riigi esimesel iseseisvusperioodil. See jäi tõesti vaid katseks, sest need algatused ei jõudnud ellu rakenduda. Enne tuli sõda.
Nõukogude perioodil sai valitsevaks Nõukogude õigus, aktsepteeriti vaid venekeelset terminisüsteemi ja venepärast väljenduslaadi. Praegu lähtutakse ingliskeelsest Euroopa õigusest ja euroaktide stiilist. Eeskuju on võetud ka saksakeelsetest õigusaktidest.
Olulisel määral sõltub õiguskeele korraldus ka subjektiivsetest asjaoludest, s.o juristide ja lingvistide koostöötahtest ja suhetest, kahjuks ka poliitilistest tõmbetuultest.
Kõigest hoolimata on õiguskeelega töötatud terminoloogiakomisjonides, antud välja hulk sõnastikke ja ametniku keelekäsiraamat, loodud tõlkepõhine terminipank Esterm. Praegu tegeldakse euroaktide terminikasutuse läbitöötamise ja ühtlustamisega. Kavas on üle vaadata ja hinnata tõlkepõhiselt tekkinud terminite sobivus eesti õigusterminite süsteemi.
Toimuvad iga-aastased õiguskeelepäevad ja ilmub bülletään Õiguskeel.