Keelekorralduse ja -hoolde võimalusi kõrgkoolis

Dr Peep Nemvalts (Tallinna Ülikool)

Üleilmastumise ja infoühiskonna kujunemise taustal on eesti keele positsioon nõrgenenud, teaduses ja kõrghariduses laieneb inglise keele kasutus.

Seetõttu on eriti tähtis keelehoiakuid kujundada ja oskuskeelt arendada õpetajakoolituses. Kuigi õpilased veedavad 1/5 kooliajast eesti keele tunnis, suhtlevad nad siiski 4/5 ajast teiste aineõpetajatega, kelle keelepruuk mõjutab oluliselt õpilase kujunevat keeletaju.

Ent mitte üksnes õpetajad, vaid kõigi erialade haritlased vajavad süvemat keelekoolitust (Nemvalts 1999).

Ülikoolis tuleb tagada üliõpilastele laiapõhjaline ja mitmekülgne, vaba ja iseseisvalt mõtlevat inimest väärtustav haridus ning õppejõududele vaimne ruum, kus neil on võimalik oma potentsiaali vabalt arendada ja väljendada. Iseseisev mõtlemine on stambivaba, seega vaba stampkeelendeist. Hea akadeemiline tase tähendab ka ladusat emakeelset ja riigikeelset väljendusoskust.

Ladus eesti keel aitab riigil ja ühiskonnal tõrgeteta toimida, sest üksteist mõistetakse täpsemalt. Kõigile mõistetavalt oma ideid esitav eesti haritlaskond suudab tõhusamalt toetada Eesti jätkusuutlikku arengut.

Niisiis on vaja

1. Arendada kirjakeelset väljendusoskust ülikooli kõikidel erialadel, kujundamaks tulevaste õpetajate ja teiste haritlaste suhtumist ladusa (ema)keele otstarbekusse infoühiskonnas.
2. Vastavalt eesti keele arendamise strateegiale arendada erialase eesti keele õpet, teadvustamaks ja rakendamaks eesti keele võimalusi täpse suhtlus- ning tunnetusvahendina mistahes eri- ja elualal. Infoühiskond on võimalik vaid siis, kui ei uputa infomürasse.

Kuidas seda saavutada? Millele on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata?

Kirjandus

Nemvalts, Peep 1999. Pigem oma kui võõras! ("Muutuv keel"). - Keel ja Kirjandus, Tallinn, lk. 756-763.