Sirje Mäearu
Enamasti on Eesti Keele Instituudi keelenõuandest rääkides jutuks olnud see, kuidas keelenõuande töö on korraldatud, milliseid kanaleid saavad abivajajad kasutada, kes on küsijad ning mida ja kui palju küsitakse. Ent keelenõuande puhul saab rääkida ka sellest, mida saavad keelenõu andmisest vastajad. Keelenõu andes on keelekorraldajad igapäevase keeletarvituse sees ja saavad ühtlasi kasulikku tagasisidet. Esitatud küsimuste põhjal saab hinnata seda, mis on keeletarvitajatele raske ja kuidas keel muutub. Keelenõuande kaudu edastatakse ka arvamusi ühe või teise keelenähtuse kohta ja soove keelenormide muutmiseks. Keelenõuküsimused annavad ainest keelehooldekirjutisteks ja -ettekanneteks ning materjali õigekeelsussõnaraamatu tegijatele. Oma ettekandes keskendungi sellele ainesele, mida on saanud rakendada ÕS 1999 ja eeskätt ÕS 2006 koostamisel.