Margus Kolga
Eesti keele sõjandusterminoloogia on arenenud hüplikult ja tihti kantuna poliitilisest olukorrast ning sellest tingitud eelistustest. Kui klassikaline sõjandusterminoloogia sai kahe maailmasõja vahelisel perioodil üldjoontes korrastatud, siis Teise ilmasõja järgne ja moodne terminoloogia on suuresti arenenud isevooluteed ning saanud mõjutusi teistest keeltest. Samas tuleb märkida, et sõjandus ise on sellel perioodil võrrelduna eelmistega teinu läbi hüppelise arengu, millel loomulikult oma mõjud ka terminoloogiale. Viimane pool sajandit on toonud sõjanduskeelde suurel hulgal uusi termineid.
Nõukogude okupatsiooni perioodil avaldusid sõjandusterminoloogias vene keele mõjud. Probleemiks oli ka sõjandusterminoloogia kasutamine igapäevases suhtlus- ja asjaajamiskeeles. Kuna sõjandus oli täielikult keskvõimu juhtimise ja kontrolli all, siis leidsid ka kaasaegset sõjandust käsitlevad probleemid vähem avalikus meedias kajastamist ja sõjanduse teemadel arutleti tavainimese tasandil küllaltki harva. Kuna üpriski suur osa meeskodanikke oli teeninud Nõukogude sõjaväes, võeti paljud terminid meelevaldselt üle vene sõjaväe keelest ja hakati nii ka kasutama.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel riikluse ja sõjaväe taastamisega seonduvalt tekkis vajadus sõjandusterminoloogia korrastamise ja puuduva välja töötamise järele. Ühtne terminoloogia oli vajalik seadusloomes, ametkondlikus halduses, sõjaväe igapäevaelus ja sõjalises haridus- ja väljaõppeprotsessis. Lisaks tõi keelekasutusse uusi termineid ka intensiivsem suhtlemine välismaailmaga ja eesmärk ühineda NATOga. Varasem vene keele mõju hakkas asenduma inglise keele mõjuga. Ametkonna igapäeva keelde tuli termineid, mille otsetõlge tundus kohmakas, mistõttu kasutati pigem inglise keelset terminit.
Hoolimata mitmetest erinevatest algatustest muutus sõjandusterminoloogiaga tegelemine järjepidevamaks alles 2002. aastal, kui kaitseministeerium alustas ühisprojekti Õiguskeelekeskusega sõjandusterminoloogia korrastamiseks. Keskuses loodi struktuuriüksus, mis hakkas oma põhiülesandena tegelema sõjandusterminoloogiaga. 2003. aastal lõi kaitseminister oma käskkirjaga terminoloogia komisjoni, mille ülesandeks sai Õiguskeelekeskuses ettevalmistatud terminite ja nende definitsioonide ülevaatamine ja kooskõlastamine. Komisjoni kuuluvad sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tegelevate ametkondade esindajad ning keeleinimesed Eesti Keele Instituudist ja kaitseväe haridusasutustest. 2005. aastal, seoses keskuse sulgemisega, võeti sõjandusterminoloogiaga tegelev grupp Eesti Keele Instituudi struktuuri. Terminoloogiagruppi ja komisjoni rahastab kaitseministeerium.
Töötataks NATO sõnastiku AAP-6 alusel, kuid vastavate taotluste olemasolul antakse nõu ka tõlkijatele, riigiameteile, kaitseväele ning asja vastu huvitundvatele isikutele. Komisjon käib koos kaks korda kuus. Iga tööaasta lõpus esitab komisjon kaitseministrile aruande.
Ajavahemikus 2004-2006 on läbi vaadatud palju termineid. Terminid koos definitsioonide ning inglise, saksa ja venekeelsete vastetega sisestatakse andmebaasi. Andmebaas on avalikkusele avatud ja reaalajas kasutatav.
Senini on komisjoni jaoks olnud peamiseks probleemiks terminiandmebaasi vähene kasutatavus ning väärkeelendite või mitmete erinevate terminivariantide jätkuv kasutamine nii ametkondlikus ja avalikus keelekasutuses kui ka tavakeeles. Vähene kasutatavus võib tuleneda nii andmebaasi ebatäiuslikkusest (sisestatakse vaid komisjoni poolt läbi vaadatud terminid, mille arv on üldmahuga võrreldes suhteliselt väike) kui ka mõnedest kasutajasõbralikkusega seotud asjaoludest. Lisaks ei sisaldab töö aluseks olev AAP-6 peamiselt sõjandusega seonduvaid, mitte aga kaitsepoliitilisis ning NATO kui organisatsiooniga seonduvaid termineid. Samas on viimased need, mida vajavad välisministeerium, kaitseministeerium ja sõjaväe kõrgemad juhtimisorganid oma igapäevases töös. Olukorda on püütud parandada tõlkides NATO ametlikke dokumente, kuid selle töö süstemaatiliseks tegemiseks jääb hetkel töötavast töögrupist väheseks.