KNABi kohanimeobjektid Maa-ameti kaardiserveris

Alates maist 2008 saab Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi (KNAB) kohanimeobjekte vaadelda ka Maa-ameti kaardiserveris (X-GIS). Serveris kajastuvad vaid need objektid, millele on KNABis lisatud koordinaadid. Võimalik on vaadelda objekte otse kaardiserveris, minna siinsest päringuvormist valitud objekti asukohta kaardiserveris või tulla Maa-ameti kaardiserverist lingi abil tagasi siinsesse päringuvormi.

Objektide vaatlemine Maa-ameti kaardiserveris

Selleks tuleb avada Maa-ameti avaleht ning valida vasakpoolsest menüüst "Kaardiserver (X-GIS)", uue lehe avanemisel aga valida "Aadressiandmete rakendus". Kaardi kuvamiseks peab olema installeeritud Macromedia Flash Player v7.0 (või uuem). Eesti kaardipildi ilmumisel tuleks suumi (+) abil minna vajaliku maa-ala peale ning suurendada kaardi mõõtkava umbes 1 : 100 000-ni. Kaardipildi kohal olevast menüüst tuleks valida vasakpoolseim ikoon (kaardikihtide valik ja legend), millele klõpsates avaneb uus menüü vasakul. Sealt tuleb valida kiht "Mitteametlikud aadressiobjektid" ja järgnevalt "KNABi kohanimed", misjärel ilmuvad kaardipildile KNABi objektid. Legendi menüü võib nüüd sulgeda. Edasine navigeerimine kaardil on standardne (tutvuge kasutusjuhendiga). Teatud tasandist alates ilmuvad nähtavale ka aadressiobjektid; vajaduse korral võib nad legendi menüü kaudu välja lülitada.

Objekti kohta saab kaardiserveris ka esmast infot. Selleks klõpsake i-nuppu kaardipildi kohal olevas menüüs (parempoolseim ikoon). Paremal ilmuvad seejärel nähtavale objekti andmed. Kui samal ajal on sisse lülitatud ka aadressiobjektide kiht, ilmub paremal kõigepealt nähtavale aadressiobjekti info, kuid ülemisest rippmenüüst saate välja valida "KNABi kohanimed".

Link KNABi päringuvormist Maa-ameti kaardiserverisse

Neil objektidel, millele on lisatud koordinaadid, lisandub pärast päringutulemuste ilmumist koordinaatide järele link pealkirjaga "Maa-amet". Lingile klõpsates avaneb Maa-ameti kaardiserver vastavast piirkonnast ning pildi keskele ilmub marker (sinine lipp). Kui soovite edaspidi vaadelda ka kõiki teisi sama piirkonna kohanimeobjekte, valige legendi menüüst jällegi välja KNABi kohanimed (juhised eelmises alajaotises). Markeri saate kaardipildilt eemaldada pildi kohal oleva vastava ikooni ("Puhasta kaart markeritest") abil.

Kui KNABis on objekti kohta antud kaks koordinaati (joonobjektidel alguse ja lõpu koordinaadid, pindalaobjektidel edela- ja kirdepoolseima ristkülikunurga koordinaadid), siis tuleb Maa-ameti kaardiserveri aknasse korraga kaks markerit. Nimede kihis on kahe koordinaadipunktiga objektid tähistatud nime järele lisatud numbritega, näiteks Saaremaa [1] ja Saaremaa [2]. (Sel juhul tuleb teada, et näidatud punktid ei asu objekti keskel, vaid alguses ja lõpus või edela- ja kirdeservas.)

Link Maa-ameti kaardiserverist KNABi päringuvormi

Kui vaatlete Maa-ameti kaardiserveris objekti infot, siis ilmub andmete järele viimases reas "EKI link". Lingile klõpsates avaneb KNABi päringuvorm, millel esitatakse selle objekti kohanimeandmed (iga nimevariant eraldi real; vastab sellele, kui päringuvormis endas klõpsata linki "Näita kõiki variante eraldi".)

Võimalikud tõrked

Kaardiserveri ja KNABi päringuvormi omavahelised seosed on tagatud KNABi unikaalkoodi (ID) abil. See eeldab, et nii EKI serveris kui ka Maa-ameti kaardirakenduses oleksid sünkroniseeritud andmed. 11.06.2008 uuendati andmeid mõlemas serveris.

Miks ei ole kaardirakenduses punkt alati täpselt objekti kohal?

Selleks võib olla mitu põhjust:

  1. KNABis on asukoht fikseeritud pikkus- või laiuskraadi sekundi täpsusega. See tähendab maastikus vahemaad kuni 30 m (põhja-lõunasuunal) või 15 m (ida-läänesuunal). Niisugune kõrvalekalle on paratamatu, kuid vähemalt majade-talude märkimiseks siiski piisav.
  2. Vanemad asukohamäärangud olid tehtud ebatäpse kaardialuse peal, kraadi täpsusega. Niisuguseid ebatäpsusi võib esineda eeskätt jõgede ja soode puhul, samuti Setumaa objektide puhul; teisi on hiljem täpsustatud.
  3. Joonobjektidel (jõed, tänavad) ja pindalaobjektidel (suured maa-alad, nt sood) on antud kaks koordinaadipunkti, mis paiknevad objekti otstes. Pindalaobjektide puhul antakse vähima piirneva ristküliku edela- ja kirdenurga koordinaadid. See tähendab, et kui nendest otspunktidest lähtuvalt joonistada ristkülik, siis peaks objekt mahtuma ristküliku sisse nii, et tema välispiir ühtib ristküliku sisepiiriga. Paljude sopiliste objektide puhul tähendab see aga, et otspunktid ise ei pruugi objekti ennast üldse riivata. Uuemal ajal on neid punkte hakatud nihutama objekti enda piiride suunas, seega tähistades objekti enda edela- ja kagupoolseimat nurka.
  4. Varasemast ajast võib olla jäänud ka vigu koordinaatide määramisel, sest need sisestati käsitsi paberkaardi põhjal.

P. P., 11.06.2008