KULTUURI- JA KIRJANDUSTEOORIA TÖÖRÜHM
EST / ENG
  Töörühm
  Tutvustus
  Uurimissuunad
  Publikatsioonid  
  Konverentsid
  Liikmed
  Projektid
  Koht ja paik

  Kontakt
 kultuuriteooria
      [ät]gmail.com
MAIE KALDA
Olulisemad teaduspublikatsioonid 1988-2010


Monograafiad
  • Debora ja vennad. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010, 472 lk.

Raamatud
  • Virve Sarapik, Maie Kalda (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005.
  • Mis loom see on?. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm 2004, 389 lk. [Valimik artikleid ja arvustusi.]
  • Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, 368 lk.
  • Mis mees ta on?. Collegium litterarum 12. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2000, 400 lk. [Artiklivalimik.]
  • Maie Kalda, Õnne Kepp (toim), Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litterarum 11. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, 436 lk.

Artiklid
  • Toomas Liiv kirjandusteadlasena. - Looming, nr 5, 2010, lk 705-707.
  • Noor Vahing. Mees, kes hakkas kirjanikuks. - Looming, nr 5, 2008, lk 769–776.
  • Oskar Kruusi apellatsioonid. Kolleegi meenutades. – Looming, nr 4, 2008, lk 604–618.
  • Toimetaja eneseteostus. – Keel ja Kirjandus, nr 1-2, 2008, lk 47–54.
  • Kirjandusteadus. – Piret Kruuspere (toim), Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Collegium litterarum 9. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 715–763.
  • Debora Vaarandi kodumaa. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 2007, lk 638–649.
  • Kui me EKBL-i tegime. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2007, lk 313–317.
  • Romaanid arbitraažis ehk Eesti romaanivõistlused 1940.–1980. aastatel. – Looming, nr 1, 2007, lk 86–102.
  • Debora ja vennad. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2006, lk 777–783.
  • Debora Vaarandi ja Walt Whitman. – Looming, nr 10, 2006, lk 1533–1546.
  • Evald Mänd ja Eugenie Moorberg. – Looming, nr 8, 2006, lk 1249–1264.
  • Kust saada luuda?. – August Eelmäe, Kõned & kirjatööd. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 2. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2006, lk 10–17.
  • Ruudi Rimmel ja "kirjanduselu tegelik parteiline juhtimine". – Looming, nr 9, 2005, lk 1398–1405.
  • Ülemiste vanakesed. – Looming, nr 4, 2005, lk 577–596.
  • Kirjandusloolase ruumist. – Looming, nr 5, 2005, lk 786–790.
  • Raha ja paremad riided. - Looming, nr 12, 2005, lk 1870–1878. [August Kitzberg 150.]
  • Väike-Maarjast postmodernismini. Kommentaare "Loomingu" toimetuse valitud märksõnadele. – Looming, nr 6, 2004, lk 917–926.
  • Teet Kallas's Tallinn. – Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik/Place and Location III. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn: 2003, lk 379–394.
  • Smuuli mütoloogiat. Suur Hall. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 2003, lk 633–647.
  • Teet Kallase Tallinn. – Looming, nr 4, 2003, lk 594–601.
  • Lembitu kuldne karikas. – Looming, nr 12, 2003, lk 1882–1894.
  • Maie Kalda, Aarne Vinkel, Kirjandus. – Heino Kään, Heino Mardiste, Riia Nelis, Olavi Pesti (toim), Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, lk 219–239.
  • Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 55–66.
  • Estonian Literary Slum. – Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets (toim), Koht ja paik/Place and Location II. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn: 2002, lk 389–406.
  • Eesti kirjanduslugu kriitikute risttules. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2001, lk 868–871.
  • Eesti kirjanduslik agul. – Looming, nr 11, 2001, lk 1715–1726.
  • Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks (I). – Kaalu Kirme, Maris Kirme (toim), Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. Humaniora A19. Tallinn 2001, lk 17–25.
  • Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 2001, lk 572–578.
  • Õiglus sööb arvustuse jõu ja mahla. – Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 388–397. [Järelsõna.]
  • Kommentaarid. Kriitika VI. – Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 9. Kriitika V. Kriitika VI. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2001, lk 439–501.
  • Maailma parandamas ja unesid nägemas. – Arvo Valton Vallikivi, Kogutud teosed 3. Novellid III. Tallinn: Virgela, 2000, lk 441–446. [Järelsõna.]
  • Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2000, lk 291–293. [Retsensioon Hirami (Mari Laaniste) romaanile 'Mõru maik'.]
  • Redigeerimine kui steriliseerimine (F. Tuglase näitel). – Ülle Pärli (toim), Kultuuritekst ja traditsioonitekst. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, lk 124–132.
  • "Võhik". – Emakeele Seltsi aastaraamat 44/45. Tartu: 2000, lk 42–49.
  • Milleks ja kellele. – Looming, nr 1, 2000, lk 96–99. [Rubriigis 'Mõttevahetus: 90-ndad'.]
  • Lisandusi Jannseni stiili määratlemiseks. – Maie Kalda, Õnne Kepp (toim), Mis on see ise: tekst, tagapõhi, isikupära. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, lk 225–250.
  • Järelsõna. – Jaak Järv, Vallimäe neitsi. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, lk 203–208.
  • Über makkaronische Dichtungsart in Estland. – Proceedings of the Latvian Academy of Sciences; Section A, nr 4-5, 1996, lk 1–10.
  • Milleks veel "Mana", kui "Tulimuld" olemas?. – Raamatukogu, nr 1, 1995, lk 22–23.
  • Kirjandusteadus. – Piret Kruuspere, Piret Viires (toim), Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Collegium litterarum 7. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1995, lk 7–62, 125–131.
  • Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad. – Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A3 Humaniora. Tallinn, 1995, lk 13–32. [Ilmus ka: Vikerkaar, nr 1–2, 1996, lk 85–104.]
  • Estnischsprachige Übersetzungsanthologien – eine Auswahl. – Jynos Gulya, Norbert Lossau (toim), Anthologie und interkulturelle Rezeption. Opuscula Fenno-Ugrica Gottingensia Bd VI. Frankfurt am Main: 1994, lk 27–36.
  • Tühjale saarele kaasavõtmise raamat. "Meistri ja Margarita" trükiredaktsioonide võrdlus. – Raamatukogu, nr 2, 1993, lk 27–29, resümeed lk 36, 37, 38.
  • Kalju Lepiku proosatekstide luulelikkus. – Väliseesti kirjanduse konverents. Collegium litterarum 4. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1991, lk 31–38. [Ilmus ka: Haridus, nr. 2, 1991, lk 40–43.]
  • Kirjanikkond. Kirjanike Liit. – Maie Kalda (toim), Eesti kirjanduse ajalugu; V köide; 2. raamat; Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 20–31.
  • Kirjandus ja sotsiaal-poliitiline süsteem. – Maie Kalda (toim), Eesti kirjanduse ajalugu; V köide; 2. raamat; Kirjandus Eestis 1950.–1980-ndail aastail. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, lk 8–20. [Ilmus ka: Keel ja Kirjandus, nr 8, 1989, lk 449–457.]
  • Mis keeles kass naeratab?. – Pärt Lias (toim), Karl Ristikivi. 75. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi materjalid I. Tallinn: Eesti NSV Kirjanike Liit, 1988, lk 32–40. [Ilmus ka: Keel ja Kirjandus, nr 8, 1988, lk 460–465.]