Tartu Ülikool

Eesti keele testkorpus

Eesti Informaatikakeskuse leping

nr 915/2404/R2-2 / LMTAT 03499

Lõpparuanne

(mai – 30. november 1999)

Tartu 1999

Sisukord

1. Sissejuhatus

• Täitmine

2. Morfoloogilise ühestamise juhend

• 0. Üldpõhimõtted
• 1. Sisend
• 2. Märgendid
• 3. Ühestamine
• 3.1. Nimisõna (substantiiv)
• 3.2. Omadussõna (adjektiiv)
• 3.3. Asesõna (pronoomen)
• 3.4. Kaassõna (adpositsioon)
• 3.5. Verb
• 3.6. Määrsõnad ja sidesõnad
• 3.7. Arvsõna
• 4. Tüvevariandid
• 5. Lühendid
• 6. Trükiviga
• Viited

3. Süntaktilise analüüsi juhend

• Süntaktilised märgendid
• 1. Öeldis
• 1.1 Finiitne öeldis
• 1.2 Infiniitne öeldis
• 2. Alus
• 2.1 Nimi- ja asesõna alusena
• 2.2 Kvantor alusena
• 2.3 Infinitiiv alusena
• 2.4 Kaassõnafraas alusena
• 3. Sihitis
• 3.1 Nimi- või asesõnaline sihitis
• 3.2 Kvantor sihitisena
• 3.3 Infinitiiv sihitisena
• 4. Öeldistäide
• 4.1 Nimi- ja omadussõna öeldistäitena
• 4.2 Da-infinitiiv öeldistäitena
• 4.3 Partitsiibid öeldistäitena
• 5. Määrus
• 5.1 Lauselaiendid
• 5.2 Äramärkimist väärivad nimi- ja asesõnalised määrused
• 5.3 Omadussõna määrusena
• 5.4 Verb määrusena
• 5.5 Erandlikud määrsõnalised määrused
• 6. Kvantori laiendid
• 7. Kaassõna laiendid
• 8. Täiend
• 8.1 Omadussõnaline täiend
• 8.2 Nimisõnaline täiend
• 8.3 Kaassõnaline täiend
• 8.4 Infiniitne täiend
• 8.5 Määrsõnaline täiend
• 9. Muu
• Käsitsi märgendamise juhend
• Vahetöötlusel lisatud märgendid
• Lühendid

Lisa. Morfoloogilised märgendid

1. Sissejuhatus

Sajaprotsendilise täpsuse ja korrektsusega ühestatud testkorpuse loomine on korralikult töötava eesti keele automaatse süntaksianalüsaatori väljatöötamise seisukohalt hädavajalik. Meie poolt väljatöötatav süntaksianalüsaator põhineb kitsenduste grammatika formalismil ja kasutab ühestamiseks inimese poolt koostatud reegleid, nn kitsendusi. Algselt võis materjali kitsenduste väljatöötamiseks saada eksisteerivatest grammatikakirjeldustest (põhiliselt EKG-st), oli olemas ka väike käsitsi süntaktiliselt analüüsitud testkorpus, mida kasutati reeglite testimiseks ja programmi töö hindamiseks. Kuid oli selge, et programmi tööd pole enam võimalik oluliselt parandada ilma suurema ja mitmekülgsema testkorpuseta. Grammatikakirjeldused olid ennast uute reeglite allikana ammendanud, oli vaja tegelikku keelematerjali, suuremat tekstihulka, millele juba olemasolevaid reegleid rakendades saaks leida need tüüpjuhud, mille süntaksianalüsaator jätab mitteüheseks või analüüsib valesti. Juba olemasoleva väikese testkorpuse puuduseks oli ka see, et ta koosnes ainult ilukirjandustekstidest. Suurema testkorpuse koostamisel võeti sinna lisaks ilukirjandusele nii ajalehetekste, juriidilisi tekste (seadused) kui ka tekste Eesti keele baaskorpuse tekstiklassidest "Hobid ja harrastused" ja "Entsüklopeediad".

Sellist sajaprotsendilise täpsuse ja korrektsusega analüüsitud testkorpust on võimalik süntaktiliselt ühestada ainult käsitsi.

Testkorpuse suurendamine ja tekstide temaatika laiendamine võimaldavad kontrollida olemasolevate ühestamisreeglite paikapidavust ja töötada välja uusi reegleid. On võimalik ka selliste reeglite väljatöötamine, mis "lülitataks sisse" ainult teatud tüüpi tekstide analüüsimisel. Tõenäoliselt on selliseid reegleid otstarbekas rakendada juriidiliste tekstide kui teistest nii sõnavaraliselt kui lauseehituslikult selgelt erineva tekstitüübi analüüsimisel. Peab ütlema, et ka oma praeguses mahus ei ole testkorpus veel piisav, seda tuleks suurendada vähemalt 100 000 sõnani.

Käesoleva teadusprojekti eesmärgiks on koostada morfoloogiliselt ja (eesti keele kitsenduste grammatika formalismi alusel) süntaktiliselt analüüsitud ja ühestatud eestikeelsete tekstide testkorpus mahuga 45000 sõnavormi ning ühtlasi välja töötada morfoloogilise ja süntaktilise analüüsimise juhendid, et võimaldada testkorpuse laiendamist tulevikus. Koostatav süntaktiliselt analüüsitud korpus saab edaspidi olla eesti keele puude panga aluseks, kui minna praegu kasutatavalt kitsenduste grammatikalt üle selle edasiarendamise tulemusel saadud sõltuvusgrammatikale.

Täitmine

Teadustöö kalenderplaani kohaselt oli ette nähtud II etapil (15. juuni – 30. november 1999)

• morfoloogilise ühestamise ja süntaksianalüüsi juhendite täiendamine;
• 30000-sõnalise korpuse morfoloogiline analüüs ja ühestamine ning süntaktiline analüüs.

Töö käigus selgus, et ka kaks eesti filoloogi haridusega inimest võivad sama lauset analüüsida erinevalt. Selle põhjuseks on ühelt poolt EKG süntaksikirjelduse mõningane üldsõnalisus, ka inimlikud vead, aga teiselt poolt asjaolu, et nii mõnedki laused ongi oma süntaktiliselt struktuurilt ambivalentsed, neid ongi võimalik analüüsida mitmel viisil. Seetõttu otsustasimegi, et testkorpuse loomisel tuleb kõiki tekste analüüsida kahe erineva lingvisti poolt, seejärel tuvastada erinevused tulemuses ja arutada need läbi kogu grupiga.

Sellest tulenevalt moodustab valminud morfoloogiliselt analüüsitud ja ühestatud ning süntaktiliselt analüüsitud testkorpuse maht ainult poole esialgu planeeritust, s.t 23 000 sõnavormi 45 000 asemel. Testkorpusesse kuuluvad järgmised tekstid:

1. 1995. a ajalehtede korpus (10 000 sõnavormi),
2. väljavõtt Tartu Ülikooli eesti kirjakeele korpusest: ilukirjandus, hobid ja harrastused (6 500 sõnavormi),
3. juriidilised tekstid (6 000 sõnavormi).

Testkorpuse loomise käigus on koostatud juhendid morfoloogiliseks ühestamiseks ja süntaktiliseks analüüsiks.

2. Morfoloogilise ühestamise juhend

0. Üldpõhimõtted

Morfoloogilisel ühestamisel on teoreetiliseks aluseks võetud Eesti keele teaduslik grammatika, edaspidi EKG I ja EKG II (EKG 1993 ja EKG 1995; nii EKG I kui EKG II läheb teil ühestamisel kindlasti vaja.) Vahel on abi ka Eesti keele käsiraamatust (Erelt, Erelt, Ross 1997), sõnaliikide kohta on lk 132–161. (M1 ja järgnevad)

Erinevalt EKG-st lähtub morfoloogiline analüsaator traditsioonilisest 9 sõnaliigist (substantiiv, adjektiiv, pronoomen ja numeraal kui käändsõnad, verb kui pöördsõna ning adverb, pre- ja postpositsioon, konjunktsioon ning interjektsioon kui muutumatud sõnad). Arvesse pole võetud eesti keele teadusliku grammatika jaotust 12ks sõnaliigiks, kus adverbi alt on iseseisvate sõnaliikidena välja toodud modaal-, afiksaal- ja proadverbid (vt EKG 1995).

1. Sisend

Käsitsi ühestamise sisendiks on morfoloogilise analüsaatori väljund, mis näeb välja selline:

Oli
    ole+i //_V_ main indic impf
    ps3 sg ps af //
ole+i //_V_ aux indic impf
    ps3 sg ps af //
külm
    külm+0 //_A_ pos sg nom //
    külm+0 //_S_ com sg nom //
selge
    selge+0 //_A_ pos sg gen //
    selge+0 //_A_ pos sg nom //
aprillipäev
    aprilli_päev+0 //_S_ com sg nom //
,
    , //_Z_ Com //
kellad
    kell+d //_S_ com pl nom //
    kella+d //_V_ main indic pres ps2 sg ps af //
lõid
    loo+id //_V_ main indic impf ps2 sg ps af //
    loo+id //_V_ main indic impf ps3 pl ps af //
    löö+id //_V_ main indic impf ps2 sg ps af //
    löö+id //_V_ main indic impf ps3 pl ps af //
parajasti
    parajasti+0 //_D_ //
kolmteist
    kolm_teist+0 //_N_ card sg nom l //
.
    . //_Z_ Fst //

Tekst on loetav ülevalt alla, vasakus ääres on sõnad sellisel kujul, nagu nad esinevad tekstis ja 4 tühiku kaugusel vasakust äärest on selle sõna kõik võimaliku analüüsid.

Õige variant tuleb märkida kriipsukesega (-). Kui tundub, et te ei oska antud variantide hulgast valida või teie meelest õiget analüüsi polegi lisatud, siis lisage sõnale kolm küsimärki (???) ja tingimata kirjutage tekkinud probleem üles.

Kui tekib vajadus õige analüüs lisada, siis pange lisatud analüüsi ette plussmärk +.

NB! Ärge kirjutage + ja – otse sõna ette vaid ühe tühiku võrra vasakule.

2. Märgendid

Täielik märgendite loetelu vt Lisa

Seletus: 1. kohal on vormi nimetus, 2. kohal on morfoloogilisel ühestamisel kasutatav lühend ja kõige lõpus on näide.

Kui morfoloogiaanalüsaator ei ole suutnud sõnavormile mingit analüüsi anda, on ta sõna märgendanud kui tundmatu sõna (_T_). Kui tegu on kõne- või murdekeelse sõnavormiga, siis jätkegi _T_, kui aga tegu on pärisnimega, mida analüsaator pole ära tundnud, siis lisage õige analüüs (_S_ prop jne)

3. Ühestamine

3.1. Nimisõna (substantiiv)

Nimisõna võib olla apellatiiv (üldnimi) või prooprium (pärisnimi). Nimisõnadel märgendatakse käänet ja arvu. Märgend _S_ com ? tähistab teadmata käändes nimisõna, kasutatakse tavaliselt korduva 2. osaga liitsõnade puhul (nt. üld- (_S_ com) ja pärisnimi (_S_ com sg nom).)

Võrreldes üldiselt kasutatavate käändenimetustega on meie süsteemis kasutusel veel eraldi märgend ainsuse lühikese sisseütleva ehk aditiivi kohta, nt sohu saab analüüsi soo+0 //_S_ com sg adit //

On mõned sõnad, millel esineb ka mitmuse aditiiv (jalgadesse e jalgu, rindu). Mitmuse aditiivi vorm tuleb märgendada määrsõnaks _D_ .

Nimisõna ja kaassõna piirjuhtude kohta vt. 3.4

Nimisõna ja määrsõna piirjuhtude kohta vt 3.6

Nimisõna ja omadussõna piirjuhtude kohta vt 3.2.

3.2. Omadussõna (adjektiiv)

Omadussõnade puhul eristatakse lisaks käändele ja arvule ka võrdlusastmeid (algvõrre: _A_pos sg nom, keskvõrre: _A_comp sg nom ja ülivõrre: _A_pos super nom) Teadmata (so selle sõna põhjal ei saa käändekategooria üle otsustada) käändes omadussõna märgendatakse _A_ pos ? .

Vaegomadussõnad e käändumatud omadussõnad märgendatakse lihtsalt _A_ pos.

Vaegomadussõnade kohta vt lähemalt EKG I lk 21.

Vargomadussõnad e käändumatud omadussõnad on nt valmis, täis, väärt, paganama, eht, ekstra, lokkis, isemoodi, ka naeruväärt, laiduväärt, stardivalmis jne. Need sõnad tuleb ühestada omadussõnadeks, kui nad on lauses täiendiks või öeldistäiteks ja määrsõnaks, kui nad on lauses määruseks.

Enamikku omadussõnu saab lauses kasutada nimisõna funktsioonis. Kuid morf. analüsaator annab nimisõna tõlgenduse ainult teatud väikesele hulgale omadussõnadele. Ülejäänud omadussõnad tuleb ka nimisõna funktsioonis esinedes ikkagi ühestada omadussõnadeks, kuigi nad võivad olla nt aluse funktsioonis.

Partitsiip omadussõnana vt 3.5.2

Nii nagu omadussõnu võib nimisõna funktsioonis kasutada ka partitsiipe. Ka partitsiipide puhul lisab morfoloogiline analüsaator osadele (vähestele) partitsiipidele lisaks adjektiivi tõlgendusele (_A_ pos ja _A_ pos käändes) ka nimisõna tõlgenduse, nt sõnavormi surnud võimalikud analüüsid on:

    surnud+0 //_A_ pos //
    surnud+0 //_A_ pos sg nom //
    surnud+d //_A_ pos pl nom //
    surnu+d //_S_ com pl nom //
    sure+nud //_V_ main partic past ps //
    sure=nud+0 //_A_ pos //
    sure+nud //_V_ main indic impf ps neg //

Et analüüsi _A_ pos kaks korda esineb, see on morf analüsaatori iseärasus, kumma nendest märgite õige variandina, pole oluline.

Kui analüsaator ei anna nimisõna funktsioonis (nt alusena) kasutatud partitsiibile nimisõna tõlgendust (aga annab alati nii käändumatu kui käänduva omadussõma tõlgenduse), siis nagu tavalisegi omadussõna puhul, tuleb valida omadussõna tõlgendus.

3.3. Asesõna (pronoomen)

EKG eristab pronoomenite hulgas prosubstantiive, proadjektiive ja pronumeraale (EKG I lk 27). Morf. analüsaator neid pronoomenite alaliike erinevalt ei märgenda.

Eristatakse personaal-, demonstratiiv-, possessiiv, indefiniit-, possessiiv, interrogatiiv-, relatiiv-, retsiprooksed ja determinatiivpronioomeneid. Selle jaotuse kohta vt EKG I lk 27-31.

Probleemsed juhud

Enim küsitavusi tekitab pronoomen oma, mis esineb tüüpiliselt possessiivpronoomenina, viidates sama lause elus subjektile ja väljendades sisulist kuulumist tegevuse subjektile, näit. Võttis oma tassi; see jätab igaveseks oma jälje, Lühidalt: enamus oma kasutusjuhtudest on //_P_ pos sg gen //.

Samas võib oma esineda verbi käänduva laiendina refleksiivpronoomeni funktsioonis, olles sisuliselt asendatav pronoomenitega enese ja enda, näit ta võttis juhtimise oma kätte või keskkiht, kes võidab oma poole ka alamkihi. Oma võib esineda ka noomeni käänduva laiendina determinatiivpronoomeni funktsioonis, olles sel juhul sisuliselt asendatav pronoomeniga ise, näit.ka tema oma mees. Lisaks pronoomenile võib aga oma olla sekundaarselt kasutusel adjektiivina tähenduses ‘tuttav, omane; iseloomulik; isiklik’, näit. ühendites omal kombel, omal ajal, omal moel, omal jõul, omal ajal, omaks võtma. Viimati nimetatud ühendi puhul võiks sisuliselt kõne alla tulla ka substantiivne tõlgendus (vt Viks 1972: 131), ent praegusel juhul on jäädud siiski adjektiivi juurde. Teatud kontekstis võib oma olla kasutusel ka substantiivina tähenduses ‘lähedased (inimesed)’, näit. kui sellega saavad hakkama omad, ja mitte vaenlased või oli omadega läbi. Oma tuleks ühestada nimisõnaks ka sellistes konstruktsioonides nagu nt ta oli kuulnud nende nime varem kui Suure Venna oma. NB!! Juhendi eelmises versioonis oli siin rumal viga!!

Mõnes kontekstuaalses ümbruses võib oma esineda isegi adverbina, sõna funktsiooniks on sellisel juhul ligikaudse hulga väljendamine, näit. oma tosin korda, oma kolmkümmend teenijat, oma sada aastat vana.

Teine praktilise määramise seisukohalt keerukas pronoomen on ise-enese ja käändevormides eelmisega osaliselt kattuv enese-enda. Esimene neist esineb tüüpkasutuses determinatiiv- ja teine refleksiivpronoomenina. Määratlev ise esineb koos nimi- ja asesõnadega rõhutavas, võimendavas tähenduses, näit. õigem oli end ise tappa, kõik sõltub teist endast, meie enda hüvanguks, ainult tema enda värisemine. Pronoomen enese/enda on üldjuhul refleksiivpronoomen, laiendades verbi ja viidates tegevuse subjektile, näit. ta ei saanud endast võitu; mida nad endast kujutavad. Sama pronoomen võib lauses harvemini täita ka possessiivset funktsiooni, esinedes genitiivatribuudina pronoomeni oma asemel, näit. me toome ta enda leeri, partei ei hoia võimu enda käes.

Ise on rõhutavana (mina ise teen seda) determinatiivpronoomen (_P_det,) mitte refleksiivpronoomen (_P_refl, mida on nt võtsin endale)

Sõnad üks ja teine võivad sõltuvalt kontekstist olla kas numeraalid või esineda ka indefiniitpronoomenitena tähenduses ‘mingi, muu’, nt üks teine mürsk kukkus tühermaale. Teatud kontekstis võib üks esineda tähenduses ‘sama’, olles sellisel juhul kasutusel demonstratiivpronoomenitena, näit. oli ta ühel meelel, kõik ühe hooga, oli temaga ühes leeris. Sõna teine determinatiivne kasutus võiks kõne alla tulla näitelauses Vehib teine isegi lõuna ajal tööd teha.

Samas tuleb öelda, et numeraalse ja pronominaalse kasutuse vahel on paiguti väga raske vahet teha, näit. fraasis seal oli üks foto võib sõna üks tõlgendada nii arvulisena, st et fotosid oli üks, ent teisalt on mõeldav ka tähendus ‘mingi’.Üldine põhimõte on selline, et kui arvuline väljendus oli mõeldav, tuleb otsustada numeraali kasuks.

Mis ja kes käänetes võivad hoolimata ainsuslikust vormist tähendada ka mitmust, nt toimuvad piirialadel, mille täpset asupaika…

Küsimus on selles, et kuigi vormiliselt on neil olemas mitmuse paradigma, ei kasutata seda tegelikkuses peaaegu üldse. NB! Juhendi eelmises versioonis paluti vajadusel mitmuse analüüs ise lisada. Nüüd on meil uus morf analüsaatori versioon, mis ise sellised analüüsivariandid välja pakub.

3.4. Kaassõna (adpositsioon)

Kaassõnade hulgas eristatakse ees- ja tagasõnu (_K_ pre ja _K_post).

Kaassõna saab kuuluda ainult nimisõna või selle funktsioonis kasutatva omadussõna või partitsiibi juurde. Probleemne on mõne sõnavormi analüüsimine kaassõnaks või nimisõna käändevormiks.

Raskusi tekitab nt sõnarühm kätte, käes, käest, kus tuleb arvesse võtta ennekõike sõnadevahelisi süntaktilis-semantilisi seoseid ning kaaluda tähenduse ülekandelisuse astet. Näidetes tal olid kindad käes; riik käis käest kätte; võttis Winston lusika kätte on kätte, käes, käest iseseisva tähendusega nimisõnad; fraasides ega karju valu käes; on jäänud väikese privilegeeritud kasti kätte on aga nii sisu kui ka vormi põhjal tegemist juba kaassõnadega. Lihtsustatult: kui subjektil võiksid käed olemas olla, on käes, kätte, käest nimisõnad (hoolimata sellest, et nt fraas kindaid kätte tõmbama tähendab tegelikult kinnaste käe peale tõmbamist). Kui tegu on selgelt ülekantud tähendusega, siis on kätte, käes, käest kaassõnad või määrsõnad (määrsõna nt sai selle kätte)

Mõnevõrra sarnane oli probleem ka sõnadega pähe, peas, peast ning koju, kodus, kodust, ent kuna nende puhul oli kontekstiline seos täistähendusega tihedam, otsustati need lugeda alati substantiivideks (va muidugi kasutus koer lasti hundi pähe maha , kus pähe on tagasõna _K_ post.

Probleemsed on ka sõnad kombel, moel, viisil, kujul, mis võivad teatud kontekstis esineda nimisõna käändevormidena, teisel juhul aga juba kaassõnadena, kuna sisuline seos nimisõna leksikaalse tähendusega on kadunud või tuhmumas. Praegusel juhul tuleks koos genitiivis noomeniga ühestada need sõnad kaassõnadeks, näit. teenri kombel, ilmus hundi kujul, muude käänetega (põhiliselt adessiiviga) seoses aga nimisõnadeks, näit. mingil kombel, imelikul kombel, keerukamal moel, müstilisel viisil, esialgsel kujul.

poole, pool, poolt. Tüüpiliselt esinevad poole, pool, poolt postpositsioonidena koos genitiivis noomeniga, ent noomen võib olla ka kohakäändes, näit. igale poole, teisel pool, kahelt poolt tänavat. Lisaks sellele võib pool esineda numeraalina, näit. pool miljonit vangi, pool sigaretti ning harva ka substantiivina, tähistades üht partnerit mingis toimingus, näit. ükskõik, kumb pool võidab, või kaheks jaotatava eseme üht osa, näit. lehekülje ülemine pool, see oli nagu parooli kaks poolt.

Poole, pool, poolt tuleb ühestada kaassõnaks siis, kui ta esineb koos genitiivis või partitiivis noomeniga + ka noomeniga alalütlevas sellistes väljendites nagu igal pool, ühel pool, kahel pool, teisel pool, mõnel pool, mitmel pool

Kaassõnadeks tuleb lugeda ka mõned poole, pool, poolt-põhisõnaga liitsõnad, mis on ühenduses partitiivis noomeniga. Näit. tuleks panna sissepoole sulgusid, seespool koljut, väljaspool ajalugu, teispool seina.

Kuid nt sulgudest seespool so seostudes nimisõnaga seestütlevas on -poolt, -poole, -pool-lõpulised liitsõnad määrsõnad.

Üldse tuleks kaassõna-nimisõna-määrsõna kahtluse puhul kaaluda vabade laiendite paigutamise võimalust noomeni ja võimaliku adpositsiooni vahele ning tugineda teadmisele, et postpositsioonil ei saa olla adjektiivatribuuti.

Konkreetselt:

Vastavalt sellele ja sellele vastavalt on kaassõnad.

Hoolimata sellest ja sellest hoolimata on kaassõnad

Vaatamata sellele ja sellele vaatamata on kaassõnad

Põlvkond edasi ja 7 aastat tagasi on kaassõnad so konstruktsioonis kvantor või kvantorfraas nominatiivis + edasi, tagasi tuleb edasi ja tagasi ühestada tagasõnadeks _K_ post. Nt ka nihkus paar sammu edasi _K_ post; kuid astus bussipeatusest edasi on edasi määrsõna _D_.

3.5. Verb

EKG on lisanud traditsioonilisele neljale kõneviisile (indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv ja kvotatiiv) viienda – jussiivi. Praegusel morf ühestamisel käsitletakse imperatiivi ja jussiivi siiski ühe kõneviisi – imperatiivina.

Kvotatiivi vormidena on märgendatud ka vat-infinitiivi vormid (näit. mis öeldi olevat arve, ta paistis rõõmustavat), need saavad analüüsi //_V_ main quot pres ps af //.

Verbil on võimalikud põhi-, abi- ja modaalverbi märgendid.

Abiverbi (_V_ aux) analüüsi saavad:

1. Verbi olema vormid verbi täis- ja ennemineviku aegade koosseisus,
nt: ma olen (_V_ aux indic pres ps1 sg ps af) teinud
ma olin (_V_ aux indic impf ps1 sg ps af) teinud

2. kui olema-verb moodustab öeldise koos da-infinitiiviga
see on (//_V_ aux indic pres ps3 sg ps af // ) mulle teada.

NB! Da-infinitiivil võib lauses täita ka mitmeid teisi süntaktilisi funktsioone. Mis tingimustel moodustab da-inf+olema öeldise vt EKG II lk 246-247. Kui da-infinitiiv täidab lauses teisi funktsioone, on olema vorm põhiverb (_V_ main), muidugi, kui ei ole tegemist liitaegadega.

NB! EKG järgi moodustab öeldise ka olema + mas-vorm teatud juhtudel, aga ESTKG järgi on mas-vorm sellises konstruktsioonis alati määrus ja järelikult tuleb mas-vormiga seoses esinev olema ühestada alati põhiverbiks (_V_ main)

3. Modaalverbid (_V_ mod) on saama, võima, tohtima kui lauses on põhiverbiks da-infinitiiv, pidama kui lauses on põhiverbiks ma-infinitiiv ning näima, paistma, tunduma + vat-vorm. Kui osalauses põhiverbi ei ole, tuleb saama, võima, tohtima, pidama, näima, paistma, tunduma märgendada põhiverbiks (_V_ main), kuigi eriti näima, paistma, tunduma võivad sisult olla modaalsed, nt konstruktsioonid näib, et; paistab, et; tundub, et.

Saama-tuleviku korral, mida esineb veel harva, tuleb nii saama kui ka põhiverb ise märgendada kui põhiverbid, nt: Kirjutamine ise saab (saa+b //_V_ main indic pres ps3 sg ps af //) olema (ole+ma //_V_ main sup ps ill //) kerge.

Eitus (ei öeldise osana) saab märgendi _V_ aux neg

Eitava öeldise osana saavad märgendi neg:

1. isikulise ja umbisikulise tegumoe oleviku eitavad vormid: (nii põhi- kui abiverbina), näiteks

ei (_V_ aux neg ) loeta (_V_ main indic pres ps neg )

ei (_V_ aux neg) loeta (_V_ main indic pres imps neg)

ei (_V_ aux neg) loeks (_V_ main cond pres ps neg)

ei (_V_ aux neg) loetaks (_V_ main cond pres imps neg)

ära (_V_ aux imper pres ps2 sg ps neg //) loe (_V_ main imper pres ps2 sg ps neg)

ärgu (_V_ aux imper pres ps3 sg ps neg; _V_ aux imper pres ps3 spl ps neg) lugegu (_V_ main imper pres ps3 sg ps neg )

ärgu (_V_ aux imper pres imps neg) loetagu (_V_ main imper pres imps neg)

2. isikulise ja umbisikulise tegumoe lihtmineviku eitavad vormid:

ei tasunud (//_V_ main indic impf ps neg //);

ei(_V_ aux neg) peetud (_V_ main indic impf imps neg)

3. isikulise ja umbisikulise tegumoe täis- ja ennemineviku abiverbid.

NB! partitsiibid täis- ja ennemineviku vormides on jaatuse-eituse suhtes neutraalsed: ei (/_V_ aux neg) olnud(_V_ aux indic impf ps neg) säilinud (_V_ main partic past ps)

Jaatuse-eituse suhtes neutraalseteks loetakse ka da-infinitiiv ja gerundiiv (des-vorm), supiini (ma-infinitiivi) vormid, põhiverbi partitsiip preesens personaal (v-kesksõna), ning partitsiibi preesensi impersonaal (tav-kesksõna).

3.5.2 Partitsiipide probleemist

Oleviku partitsiip kuulub sõnaliigiliselt kokku adjektiividega ning eesti keele grammatikais käsitletakse teda verbivormina peamiselt vaid traditsiooni tõttu (EKG 1995: 67). Oleviku partitsiip seega morfoloogilisel ühestamisel probleeme ei põhjusta, see loetakse alati adjektiiviks, näit. aususega kaasnev eesmärgikindlus, teleekraani kaudu edasiantav korraldus, kuigi morfoloogiline analüsaator annab v- ja tav-partitsiibile valida ka verbi analüüsi.

Mineviku partitsiibi vormidega on aga seotud mitmed probleemid. Öeldiseks võib mineviku partitsiip olla ainult finiitsete liitvormide komponendina koos verbi olema lihtvormiga ja/või eitussõnaga (oli läinud, ei teinud). Öeldise osana esinev partitsiip analüüsitakse verbi vormiks. Mineviku partitsiip võib lauses olla ka predikatiivi, atribuudi ning seisundimääruse funktsioonis. Sellised partitsiibid märgendatakse morfoloogilisel analüüsil adjektiivideks. Kuid ka käsitsi ühestades on raske vahet teha öeldise osaks ja öeldistäiteks olevate mineviku partitsiipide vahel (nt me oleme surnud, see oli äsja ära kadunud). Vahet tuleks püüda teha lause sisust lähtudes. Kui kahtltete, pange küsimärgid.

Atribuudi funktsioonis olev mineviku partitsiip võib olla nii käändumatu kui ka käänduv omadussõna. Käändumatu omadussõna on mineviku partitsiip eestäiendina, kus ta ei ühildu oma põhisõnaga (nt kulunud (_A_ pos partic) portfell). Käänduv omadussõna on partitsiip järeltäiendina, sest siis ta ühildub fraasi põhjaga (nt. sigaretid, väga tihedalt ja hästi topitud (topi=tud+d //_A_ pos pl nom //).

mata-vorm on täiendina ja öeldistäitena omadussõna, näit. kirjutamata seadus, muidu verb. Ent sageli oli raske vahet teha mata-vormil öeldistäitena (loeti adjektiiviks) ja öeldise osana (määrati verbiks). Näiteks lauses osamaks on maksmata on ilmselt tegemist verbiga, lauses tohututele maa-aladele, mis tegelikult on asustamata ja läbi uurimata aga adjektiividega. Vahet tuleks püüda teha sisu alusel. Kui kahtlete, pange küsimärgid.

3.6. Määrsõnad ja sidesõnad

Määrsõnade all pole eraldi eristatud proadverbe, afiksaaladverbe ja modaaladverbe nagu on tehtud EKG-s (EKG lk 32-33) vaid need sõnad kuuluvad morf. analüsaatori järgi kõik määrsõnade hulka.

3.6.1. Määrsõna ja kaassõna piirist

Kui -poole, -pool ja -poolt lõpulised sõnad seostuvad elatiivse noomeniga, tuleb nad märgendada määrsõnadeks (nt teest sealpool, Suurest Vennast allpool on sisepartei)

3.6.2 Määr- ja nimisõna eristamise kohta sõnade käes, kätte ja käest puhul kehtivad needsamad põhimõtted, mis nimi- ja kaassõna eristamise kohta (vt 3.4). Nii on lauses Winston võttis džinnikruusi kätte kätte nimisõna, aga lauses Kevad jõudis kätte määrsõna.

Korraks tähenduses hetkeks, lühikeseks ajavahemikuks on määrsõna.

Kord on enamasti nimisõna, ainult tähenduses ‘ükskord’ on ta määrsõna, nt kord juhtus nii

korras korrast korda on alati nimisõnad,

Raskusi võib tekkida sõnade aga, kui ja nagu sõnaliigi määramisel. Enamasti on need sidesõnad, harvem määrsõnad. Abi saab nt ka Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust.

aga on sidesõna, kui tema funktsiooniks on vastandamine ja määrsõna, kui tema funktsiooniks on rõhutamine (..astus maja klaasuksest sisse, aga (_J_ crd) mitte küllalt kiiresti…)

Aga (_D_) muidugi.

nagu on määrsõna, kui ta väljendab või rõhutab mitmesuguseid modaalsusnüansse, erinevaid suhtumisi jm. (miski nagu (_D_) ütles talle kindlalt…)

kui on määrsõna, kui ta väljendab määra, astet, ulatust, isegi kui ta sellises tähenduses alustab kõrvallauset (kui (_D_) tihti; kui suure asjaga ta on hakkama saanud; kui ammu, seda ta ei mäletanud; aga kui terased!; kui mitu korda)

jah tuleb alati ühestada määrsõnaks

maha on enamasti _D_ (v.a. nt kaevas augu maha ‘maasse’ tähenduses)

koju, kodus, kodust on _S_ so nimisõna, mitte määrsõna

instruktiivid ei ole partitiivid vaid määrsõnad (vahtis pärani silmi, jooksis nõtkuvi põlvi, lehvivi hõlmu, värisevi käsi).

3.7. Arvsõna

Kui põhi- või järgarvsõna on kirjutatud sõnadega, siis ei tohiks nende ühestamisel probleeme tekkida. Üks ja teine vt 3.3.

Numbritega kirjutatud arvsõna märgendiks jääb _N_ card ? digit (põhiarvsõna) _N_ ord ? digit (järgarvsõna) so käänet ei spetsifitseerita.

4. Tüvevariandid

Ühestamisel tuleb valida lisaks õigele vormile ka õige tüvevariant, nt sõnavormi lõi algvorm võib olla nii looma kui ka lööma, õige variant selgub kontekstist.

On siiski mitmeid sõnu, mille puhul ei saa vormi ega konteksti järgi otsustada õige algvormi üle. Nende puhul tuleb valida:

Väike, väikene – väike

Päike, päikene – päike

põlv ja põli, liitsõnades nagu lapsepõlv - põlv

neid ja neiu - neiu

talv ja tali - talv

manner ja mander – manner

sigaret ja sigarett - sigaret

kaitsma ja kaitsema - kaitsma

Tõde, tõsi – nendel kattub omastav ja selle baasil moodustatud käänded, osastav on erinev (tõde : tõde; tõsi : tõtt). Siin püütakse algvormi tähenduse järgi so tõsi on vale vastand, aga tõde on absoluutsem kategooria.

Kui on kaks täpselt ühesugust analüüsivarianti, valige lihtsalt üks nendest

5. Lühendid

Neid morf analüsaator sageli paraku ei tunne. Analüüsid lisamiseks:

Teadmata käändes nimisõnaline lühend nt. Mr. Mr+0 //_Y_ nominal ? //

NB! Kääne võib kontekstist küll selguda, kui teda aga sellest sõnavormist näha ei ole, jääb käände asemele ?.

Jne jne+0 //_Y_ adverbial //

nn. nn+0 //_Y_ adjectival //

s.t. s.t+0 //_Y_ verbal //

6. Trükiviga

Ilmne trükiviga palun parandage ära ja lisage õige morf analüüs. NB! Märkige see parandatud sõna ära märgendiga ??TRYK Trükiveaga sõna + selle analüüsid kustutage ära.

Viited

EKG 1995 - Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K. ja Vare, S. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn 1995.

EKG 1993 - Erelt, M., Kasik, R., Metslang, H., Rajandi, H., Ross, K., Saari, H., Tael, K. ja Vare, S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn 1993.

Erelt, M., Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn, 1997

3. Süntaktilise analüüsi juhend

Süntaktilised märgendid

Eesti keele kitsenduste grammatikas märgendatavad süntaktilised funktsioonid vastavad enam-vähem standardses eesti keele grammatikas [EKG 1993] eristatavatele süntaktilistele funktsioonidele.

1. Öeldis

Öeldise eri osade märgendamiseks kasutatakse järgmisi märgendeid:

@+FMV - finiitne öeldis (finite main verb)

@-FMV - infiniitne öeldis (infinite main verb)

@+FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, finiitne vorm (finite chain verb)

@-FCV - olema liitaegades, modaalverbid jt ahelverbides, infiniitne vorm (infinite chain verb)

@NEG - verbi eitus

Näide: Sellest ei (@NEG) oleks (@+FCV) pidanud(@-FCV) rääkima(@-FMV).

Kui eesti keele grammatika loeb öeldise osadeks ka ühend- ja väljendverbi määr- ja käändsõnalised komponendid (aru saama, üle kuulama), siis ESTKG-s analüüsitakse öeldise koosseisu kuuluvad nimi- ja määrsõnad eraldi. Kuna eeltöötluse ja morfoloogilise analüüsi käigus neid ära ei tunta, ei ole võimalik neid ka süntaktiliselt korrektselt analüüsida. Enamasti määratakse ühendverbi koosseisu kuuluv määrsõna määruseks, väljendverbi koosseisu kuuluv nimisõna saab aga tema grammatilisele vormile vastava analüüsi.

Nä ide: Ta sai (@+FMV) kü simusest aru (@OBJ).

1.1 Finiitne öeldis

Märgendiga @+FMV märgendatakse kõik finiitsed verbivormid välja arvatud olema liitaegades ja modaalverbid saama, võima, tohtima, pidama, näima, paistma, tunduma ahelverbides, mis märgendatakse @+FCV abil. Kui morfoloogiaanalüsaator annab verbi tõlgenduseks abiverbi (aux) või modaalverbi (mod), siis kasutatakse märgendit @+FCV, morfoloogilise märgendi main korral kasutatakse alati @+FMV, ka siis, kui tegu on ahelverbi pöördelise osaga (paukus köhida jne).

Konstruktsioonis da-infinitiiv + olema märgendatakse olema @+FMV abil, kuigi see konstruktsioon võib esineda ka öeldisena. Nt Ühtegi hinge polnud (@+FMV) näha (@-FMV).

Põhimõtteliselt ei saa osalauses olla kahte koordineerimata finiitset öeldist, s.t kui lauses leidub juba finiitne abiverb, on põhiverb infiniitne. Nt Ta on (@+FCV) tulnud (@-FMV).

Vat-vormi korral on võimalik kasutada nii infiniitseid kui ka finiitseid öeldise märgendeid, finiitseid saab kasutada ainult kaudset kõnet tähistava vat-vormi korral. Nt Ta tulevat (@+FMV) kella kaheks.

1.2 Infiniitne öeldis

Kui öeldiseks on ahelverb, siis märgendatakse ahelverbi infiniitne komponent märgendiga @-FMV. Kui aga see infiniitne verbivorm on kas olema liitaegades või modaalverb, siis kasutatakse märgendit @-FCV. Õpetajad oleksid (@+FCV) pidanud (@-FCV) olema (@-FMV) tähelepanelikumad.

Öeldis võib ka olla ainult infinitiivvormis: Mees jooksma, röövlid järele. Nüüd kõik jooksma. Kiiresti edasi anda! Olla või mitte olla? Mida teha? Maja on kena, kui eemalt vaadata. Kas tulid selleks, et jälle minna. Ma ei teadnud, mida teha.

1.2.1 da-infinitiiv

da-infinitiiv on öeldise osa, kui

1. moodustab ahelverbi koos verbidega võima, tohtima ja saama;
2. moodustab ahelverbi koos deskriptiivverbiga: paukus köhida, vehkis käia, nähvas vastata jne.
3. olema-verbiga seostub ennekõike verbide teadma, nägema, märkama, kuulma, tundma, kartma, arvama, lootma, ootama jne da-infinitiiv (EKG lk 246)

da-infinitiiv on iseseisev öeldis (kasutatakse sama märgendit), kui

1. esineb tingimuslauses: kui ... da-inf ...
2. esineb vastandavas kõrvallauses: selle asemel et ... da-inf ...
3. kasutakse kaudse kõneviisi tähenduses;
4. käsklauses;
5. küsilauses: mida teha?

NB! da-infinitiiv võib lauses olla ka subjekti, objekti öeldistäite, määruse ja täiendi funktsioonis, vaata EKG II lk 237-248 või käesolevas dokumendis da_inf_alusena, da_inf_sihitisena, da_inf_öeldistäitena, da_inf_määrusena.

1.2.2 ma-vorm

ma-vorm on perifrastilise verbi või verbivormi osa järgmistel juhtudel:

1. kui osalauses leidub ma-infinitiivi noudev modaalverb suvalises vormis,
2. osalauses leidub ma-infinitiivi nõudev verb (hakkama, jääma), mis on öeldiseks.

Kui aga vastav verb ei ole öeldis, siis on ma-vorm määruseks: tahtis vastu vaidlema (ADVL) hakata (OBJ). See erineb siiani tavaks olnud lähenemisest. Kuna kitsenduste grammatikas toimub süntaktiline analüüs sõna haaval mitte fraasi kaupa ning üksteisest sõltuvuses olevad sõnad ei ole formalismis kuidagi seostatavad, on kergem märgendada sellised ma-vormid määruseks. (???)

See, millal ma-vorm on öeldise osa ja millal määrus, sõltub verbi tähendusest.

Ma-vorm on öeldise osa, kui ta laiendab:

1. faasiverbe (hakkama, lööma, süttima, uinuma jne),
2. protsessi või seisundi kauseerimist väljendavaid verbe (jätma, panema, popsima jne),
3. verbe minema ja tulema tähenduses ära (läks minema, tuli tulema),
4. verbi saama tuleviku moodustamisel (see saab olema), NB! saab hakkama on erinev, siin on hakkama määrus.
5. modaalverbi pidama.

Ma-vorm on kohamäärus, kui ta laiendab:

1. liikumisverbe (minema, tulema, asuma, tõttama, istuma jne),
2. verbe tähenduses ‘tahtma väga minna’ (kippuma, tikkuma, kibelema, tükkima),
3. võimalikkusele ja piisavusele osutavaid verbe (pääsema, jõudma, küündima, mahtuma, jätkuma),
4. kausatiiv-direktaalseid e siirmist väljendavaid verbe (viima, tooma, saatma, valama, loopima jne),
5. kausatiivverbe (käsutama, hõikama, ahvatlema, kauplema jne),
6. sobivust väljendavaid verbe ja adjektiive (sündima, kõlbama, olema+ sobiv, paras jne).

Vt täpsemalt EKG lk 252-254 ja käesolevas dokumendis 5.4.2.1 ma_vorm_määrusena.

Lisaks võib ma-vorm olla sõltuvusmäärus, kui laiendab:

1. kausatiivverbe (sundima, kohustama, innustama jne),
2. sobivust, võimelisust, valmistumist ja valmisolekut, nõusolekut, kohustust jms väljendavaid predikaate (olema + suuteline, küps, valmis, valmistuma, nõustuma, vaevuma, kohustuma jne),
3. verbe harjuma, õppima,
4. tegevuse või tegija omadusi väljendavaid adjektiive (abitu, ablas, aeglane jne).

Vt EKG lk 254 ja käesolevas dokumendis 5.4.2.1 ma_vorm_määrusena.

Sageli aga võib ühte ja sama verbi kasutada erinevates tähendustes: Lapsed kippusid õue mängima vs Hing kippus kinni jääma, Ta pani pesu kuivama vs Sireen pani undama vs Tuul pani veepinna virvendama, Ta läks jalutama vs Maja läks põlema. Käsitsi märgendamisel tuleb lähtuda semantikast.

1.2.3 mas- ja mast-vorm

Teoorias olema-verbi ühendid mingi käändelise verbivormiga moodustavad liitöeldise, kui see ühend on piisavalt regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogliste tunnustega. Nt Külalised on lahkumas.

Kuna SA ei saa seda kriteeriumit järgida, siis mas-vorm ei ole kunagi öeldise osa.

Kuigi EKG alusel mast-vorm moodustab öeldise ainul koos verbiga lakkama, siis mas-vormiga ühtluse huvides ei analüüsita mast-vormi kunagi öeldiseks

1.2.4 vat-infinitiiv

vat-infinitiiv on infiniitne öeldis või ahelverbi infiniitne komponent, kui osalauses leidub vat-infinitiivi nõudev modaalverb (näima, paistma, tunduma).

1.2.5 Partitsiibid

nud- ja tud-partitsiip on öeldiseks, kui nad moodustavad olema-verbiga liitaja.

tud-partitsiip on öeldiseks perifrastilise passiivivormi komponendina (Saab kõvasti tööd tehtud. Aknad said suletud).

Mineviku partitsiibid võivad olla kas omadussõnalised (sel juhul on nad kas atribuudid või öeldistäited) või verbid (öeldise osa või määrus).

Lauses Tööd said tehtud loetakse tehtud seisundimääruseks, aga lauses Aknad sai suletud on suletud öeldis. (EKG lk 265). Siin tuleb jälgida, kas potensiaalne alus ühildub öeldisega või mitte.

[_S_ sg nom] sai [_V_ imps partic] -> seisundimäärus

[_S_ pl nom] said [_V_ imps partic] -> seisundimäärus

[_S_ pl nom] sai [_V_ imps partic] -> öeldis

Laused Krunt sai võetud ... ja Kana sai kitkutud on küll tud-partitsiibi roll semantiliselt erinev, kuid analüsaatoril ei ole võimalik neil vahet teha.

Seisundipassiivi korral (Ta on üllatatud) ei ole grammatiline subjekt enam tegevusobjekt, vaid tegevussubjekt, infiniitne verbivorm aga talitleb predikatiivina (EKG lk 30). Analüüsi lihtsustamiseks loetakse kitsenduste grammatikas sellise tud-kesksõna liigiks adjektiiv, aga märgitakse eraldi ära, et see on siiski partitsiip (_A_ pos partic #tud).

Kui morfoloogilise ühestamise käigus on tud-vorm määratud verbiks ja ta esineb koos olema-verbiga, siis määrab SA tud-vorm öeldise osaks eeldades, et tegemist on umbisikulise tegumoe täis- või enneminevikuga.

Nt Küsimus (@OBJ) oli (@+FCV) mõeldud (@-FMV) naljana (@ADVL).

2. Alus

Kui EKG eristab täis- ja osaalust, siis ESTKG-s ei osutunud selline vahetegemine vajalikuks. Kõiki aluse tüüpe märgendatakse märgendiga @SUBJ.

Näited: Hommik (@SUBJ) oli eriliselt kaunis. Külalisi (@SUBJ) ei tulnudki. Meil on siia jääda (@SUBJ) kohe päris võimatu.

SA on substantiveerunud vormide suhtes võimetu, s.t omadus- ja järgarvsõnadele ei lisata kunagi aluse märgendit, kuigi lauses kasutatakse seda sõna alusena. Nt Haige tunneb ennast täna paremini. Oodatavat ei saabunudki. Need juhud tuleb käsitsi analüüsida sellegipoolest aluseks.

Absoluuttarindit analüüsitakse kui iseseisvat lauset ja selle nominatiivne komponent tuleks analüüsida aluseks. Mees läks metsa, kirves (@SUBJ) käes. Töö (@SUBJ) tehtud, läksime koju.

2.1 Nimi- ja asesõna alusena

2.1.1 Alus nimetavas käändes

Nimi- või asesõna nimetavas käändes on alus, kui öeldis on isikulises tegumoes ja sõna ühildub öeldisega, lisaks peab sõna olema tegevussubjekt.

Mõned erandjuhud:

• Kui aluseks on nimefraas, siis loetakse eesnimi täiendiks (lisandiks) ja perekonnanimi aluseks.
• Kui aluseks on fraas kõik see, on kõik alus ja see täiend.
• Kui tud-partitsiip koos olema-verbiga moodustab öeldise, siis ei saa selles osalauses olla alust.
  Lauses Me olime nende poolt minema aetud on tegemist ilmselt aluse ja öeldistäitega.
• Asesõna ise ei ole aluseks, isegi mitte siis, kui tegelik alus on välja jäetud, Nt kas lähed ise?

2.1.2 Alus osastavas käändes

Eksistentsiaallausetes võib alus olla ka osastavas käändes. Eksistentsiaallause on tavaliselt intransitiivlause, mille teema on kohta, aega või omajat väljendav määrus, reemasse aga kuulub öeldis, mis väidab antud kohas eksisteerimist, ning alus, mille referendi eksisteerimist antud kohas väidetakse (EKG lk 42). Kuid määrus võib ka puududa, sõnajärg võib olla teistsugune ja verb võib olla teatud juhtudel transitiivne.

Sisult eitavas eksistentsiaallauses esineb alati osasubjekt, sisult jaatavas eksistensiaallauses võib esineda kas täis- või osasubjekt.

Osastavas käändes nimisõna pole alus, kui verb on mitmuses.

Osastavat käänet lubavad lausemallid:

1. eksistentsiaallause: Lok V N_np Purgis on mett/mesi. Tänaval mängib lapsi.
2. possessiivlause: N_ad V N_np Tal on sõpru
3. kvantiteedilause: N_p V Kvantor Haigusjuhtumeid oli kümme. Pilvikuid oli kõige rohkem.

2.2 Kvantor alusena

Kvantoriks on kas arvsõnad, arvsõnalised asesõnad või määrsõnad palju, vähe, pisut, veidi, küllalt, rohkesti, täis, tulvil. Kui kvantorifraas moodustab aluse, loetakse kvantor aluseks (@SUBJ) ja teda laiendav nimisõnafraasi põhi kvantori laiendiks (@<Q). Nt Juba mitu (@ADVL) päeva (@<Q) ootasid teda kaks (@SUBJ) mordva (@AN>) teadlast (@<Q).

Jaatavas lauses on kvantor alusena alati nimetavas käändes.

2.3 Infinitiiv alusena

da-infinitiiv esineb subjektina peamiselt kogejalauseis.

1. predikatiiv iseloomustab emotsionaalset või füsioloogilst seisundit
   (N_ad) FMV ... PRD ... V_da või... PRD FMV ... V_da.
   Nt Mul on seda huvitav jälgida. Huvitav oleks seda jälgida jne.
   Predikatiiv võib olla nii omadus- kui nimisõna. Nt Mul on rõõm seda näha.
2. objekt iseloomustab emotsionaalset või füsioloogilist seisundit verbidega tegema, valmistama, tekitama, sünnitama, pakkuma mallis (N_all) FMV OBJ ... V_da. Nt Talle tegi lõbu teisi narrida.
3. verbide meeldima, vihastama, kurvastama, huvitama, üllatama korral mallides
   N_all meeldib V_da ja N_part FMV V_da.
4. predikatiiv väljendab sobivust (kohane, paras, paslik, sobiv, sobilik, kahjulik, kahjutu, kasulik, kasutu, tulus, tulutu, ohtlik, ohutu, tülikas jne) mallis (N_ad) FMV ... PRD ... V_da
   predikatiivide ilus, inetu, loomulik, rumal, viisakas, väär, võimalik, võimatu korral võib (N_ad) asemel esineda ka N_el või N_g poolt
5. verb väljendab sobivust (sobima, kõlbama, sündima, passima jne) mallis
   (N_ad) FMV ... V_da või (N_all) FMV ... V_da
6. ahelverbide tüli + tekitama/tegema/valmistama, kasu/tüli tooma korral
7. predikaat väljendab vajadust või kohustust, vaja/tarvis olema, tasuma, kuluma, tarvitsema, maksma, pruukima, tulema mallis (N_ad) FMV ... V_da
   Ta teadis, mida (OBJ) temal (ADVL) oli (+FMV) tarvis (ADVL) teada (SUBJ). Lause Ta tarvitses vaid näpuga näidata on ebaharilik lausemall, siin ta on alus ja näidata sihitis.
8. verb väljendab suutelisust (õnnestuma, õnneks minema, korda minema) mallis
   (N_ad) FMV ... V_da
   ... ei õnnestunud (+FMV) kellelgi (ADVL) selle (P>) kohta (ADVL) midagi (OBJ) teada (OBJ) saada (SUBJ).
9. lauses on soovi, kavatsust, eesmärki väljendav substantiiv (kavatsus, mure, mõte, ülesanne, unistus) koos verbidega olema, jääma, kujunema, muutuma, saama, tekkima vms mallides N¹_ad V¹ N²_tr V²_da ja N¹_gen N²_tr V¹ V²_da

2.4 Kaassõnafraas alusena

ESTKG loeb kaassõnafraasi põhjaks kaassõna, millele aga ei lisata kunagi subjekti märgendit. Seega analüüsitakse alati kõik alusena esinevad kaassõnafraasid valesti, näiteks: õhtuti liikus seal üle saja mehe. Õnneks esineb selliseid lauseid väga harva ning viga ei ole sagedane. Käsitsi tuleb sellistes lausetes kaassõna analüüsida ikkagi aluseks.

3. Sihitis

ESTKG ei erista samuti täis- ega osasihitist, kõik sihitise liigid märgendatakse @OBJ abil.

Näited: Kõik teooriad (@OBJ) arutati läbi. Öine vihm muutis õhu (@OBJ) värskeks. Võhik oleks selle peale õlgu (@OBJ) kehitanud. Siin kavatses ta paremale pöörata (@OBJ).

Sihitis võib laiendada verbe, nud-, tud-, v- ja tav- partitsiipe ka siis, kui need on märgendatud adjektiivideks ja nendest tuletatud lt-liitelisi määrsõnu (nt kõiki kahtlustavalt).

3.1 Nimi- või asesõnaline sihitis

Osastavas käändes sihitis on osasihitis, nimetavas ja omastavas käändes täissihitis. Omastavas käändes sihitis on alati ainsuses.

Objektivariandi valiku määrab 1) tegevuse piiritletus (tulemuslikkus või lõpetatus) või mittepiiritletus, 2) objektieseme kvantitatiivne piiritletus või mittepiiritletus. Täissihitist kasutatakse siis, kui niihästi tegevus kui ka objektiese on piiritletud. Eitavas lauses on harilikult osasihitis. Mitmuses on täissihitis alati nimetavas.

Ainsuse korral on täissihitis nimetavas siis, kui ta laiendab a) umbisikulises tegumoes olevat öeldisverbi, b) käsklause öeldisverbi, c) täiendina esinevat da-tegevusnime ja käsklause või umbisikulise lause öeldisverbist sõltuvat da- või ma-tegevusnime.

Erandid:

• asesõnade mina, sina, meie, teie, enese, iseenese korral kasutatakse partitiivi ka siis kui nii tegevus kui ka objektiese on piiritletud. Meie ja teie on alati osastavas, muudel juhtudel on nimetava asemel alati ja omastava asemel mõnikord osastav kääne.
• asesõna mis puhul saab nominatiivi kasutada genitiivi asemel
• asesõna kõik on täissihitisena alati nimetavas.

3.2 Kvantor sihitisena

Põhiarvsõnad alates kahest, murdarvsõna poolteist, ligikaudset hulka märkivad sõnad paar, paarsada, kümmekond, sadakond... ja mitu on täissihitise peasõnana nimetavas, murdarvsõnad veerand, kolmveerand ja pool aga kas nimetavas või omastavas, kui neid laiendab partitiivne täiend.

Mõõdusõnad on täissihitisena omastavas: Jõin klaasi kuuma teed. Mees võttis pihku tüki mulda.

3.3 Infinitiiv sihitisena

3.3.1 da-infinitiiv

da-infinitiiv on sihitis, kui laiendab järgmisi predikaate (lk 240 antud loetelud sagedasematest verbidest)

1. soovi, kavatsust või üritamist väljendavaid verbe,
2. julgemist, oskamist, suutmist väljendavaid verbe,
3. verbi tavatsema
4. ühendeid, mis osutavad sobivusele, vajalikkusele või kohustuslikkusele
5. käskima, paluma, laskma, lubama, keelama, aitama, takistama
   Anti (SUBJ) laskis (+FMV) end (OBJ) vestlusse (ADVL) ahvatleda (OBJ). Siin on sõltuvuspaarid laskis ahvatleda ja ahvatleda end.
6. võimaldama, soodustama, soovitama

Need verbide loetelud on kõik leksikonis olemas, SA määrab da-infinitiivi objektiks, kui selline verb leidub ja kustutab objekti märgendi, kui verbi ei leidu.

3.3.2 vat-infinitiiv

Vat-tarind laiendab transitiivverbe leidma, lootma, ütlema, aimama, arvama, avastama, eeldama, kaebama, kartma, kujutlema, kurtma, kuulma, mõtlema, möönma, mäletama, märkama, nentima, nägema, oletama, ootama, rääkima, taipama, tajuma, teadma, tundma, tunnistama, tõendama, väitma, uskuma jne.

Aktiivse objektlause grammatiline subjekt tõstetakse põhilause objektiks ning sel juhul ülejäänud vat-tarind on sõltuvusmäärus (kartsin sind (@OBJ) seda (@OBJ) tegevat (@ADVL)). Kui aga passiivseis lähtelauseis subjekt puudub on vat-tarind käsitletav sihitisena (teadsin seda (@OBJ) tehtavat (@OBJ)) (lk 249), siin tehtavat on primaarne sihitis ja seda sekundaarne, s.t sõltub verbist tehtavat.

4. Öeldistäide

Öeldistäite märgendiks on @PRD sõltumata tema käändest ja sõnaliigist.

Predikatiiv on verbi olema laiend, vormideks NP, AP nominatiivis või partitiivis, da-infinitiiv, partitsiibid.

Näited: Hommik oli eriliselt kaunis (@PRD). Tema ainus töö oli vaatamas käia (@PRD).

EKG lubab öeldistäiteks analüüsida ka teatud juhtudel nimisõna kaasa- või ilmaütlevas käändes ja seisundimäärsõna. ESTKG analüüsib sellised sõnavormid määruseks. ESTKG lubab öeldistäitel olla ainult kas nimetavas või osastavas käändes ja erandjuhtudel ilma käändeta.

Seega lauses Kõik olid elevil(_D_) öeldistäidet ESTKG mõttes ei ole. Kui aga elevil on analüüsitud kui omadussõna ilma käändeta, siis on ta igal juhul öeldistäide.

Verb olema võib öeldistäite põhjana kuuluda ka ahelverbi koosseisu. Nt See paistis kena olevat.

Öeldistäide võib esineda ka vat-tarindi koosseisus, siis on ta kas nominatiivi- või genitiivikujuline, ühildudes harilikult objektiga käändes ja arvus. Tuba leiti olevat tühi. Linnas arvati olevat palav. Ta mäletas vanaisia tervise viletsa olevat. Ma lootsin su ~ sind ( enese ~ end ~ ennast) targema olevat.

Öeldistäide aga võib peale öeldise osa olla ka teiste lauseliikmete laiendiks, kui ta põhisõnaks on pöördsõna käändelised vormid. On raske inimene olla, kes eluaeg teisi õpetab. Ma tahtsin selles kindel olla. Algaja kirjaniku teoseis võib märgata püüdmist olla võimalikult isikupärane.

4.1 Nimi- ja omadussõna öeldistäitena

Öeldistäide võib olla osastavas käändes, kui ta on

1. parameetersõna
2. asesõna miski
3. mitmuses, kui näitab väljavõttu mingist hulgast, üks on juurdemõeldav.
4. asesõna see.

Omadussõnalised öeldistäited esinevad alati täisöeldistäitena, s.o nimetavas käändes. Lauses Kaarte on igasuguseid on igasuguseid lahkatribuudiks.

4.2 Da-infinitiiv öeldistäitena

Subjektnoomeni suhtes seotud predikatiivina esineb infinitiiv sagedamini soovi või kavatsust väljendava subjektsubstantiivi puhul. Nt. Meie soov oli kaua elada. Tema kavatsus oli karjääri teha.

Aga ka adjektiveerunud da-infinitiiv: Olukord pole kiita. Palk pole laita.

Da-infinitiiv esineb predikatiivina ka juhul, kui alus on da-infinitiiv ja öeldiseks on tähendama. Nt Vähem süüa on (tähendab) kauem elada.

4.3 Partitsiibid öeldistäitena

nud-, tud- ja mata-kesksõna on öeldistäiteks lausetes: Ta on väsinud. Ta on erutatud. Tööd olid tehtud/tegemata ja öeldise osaks lausetes: Ta on töötanud. Tööd on kõvasti tehtud.

SA lähtub partitsiipide märgendamisel ühestaja tööst, kui partitsiip on analüüsitud kui omadussõna, võib ta olla öeldistäide, kui aga verbina, siis on ta kas öeldise osa või määrus.

5. Määrus

Määruse märgendiks on @ADVL. ESTKG erinevaid määruse liike ei erista.

Näited: Loomulikult (@ADVL) ei saanud ma oma oletust millegagi (@ADVL) tõestada.

Määrusteks loetakse ka eespool toodud põhjustel mõned ühend- ja väljendverbide osad ning määrsõnalised või ilma- ja kaasaütlevas käändes nimisõnalised predikatiivid. Samuti loetakse määrusteks lause- ja fraasilaiendid. ESTKG ei tee vahet fraasi- ja lauseadverbiaalil. Samuti ei eristata erinevaid määruse liike.

5.1 Lauselaiendid

Tüüpilised lauselaiendid on Kas siin vingu on? Ma ju ei näe kedagi. Minu arvates peab see nii olema. Esiteks ma ei usu seda ja teiseks kus sa ise olid? Kahtlemata jäi ta sinna ööbima. Küllap tuleb tänavu kevad varem. Aken ei paista enam läbi. Ma usun ainult teda. Natuke võimlemist on teile pigem kasuks Võta mind ka kaasa.

Neis näidetes sarnaneb lauselaiendi vorm ja kontekst määruse omale ning vahe tegemine on ainul semantiline.

Lauselaienditeks loetakse kõik tervitused, kui nad ei ole just hüüatused.

5.2 Äramärkimist väärivad nimi- ja asesõnalised määrused

Määruseks on kõik adjektiive laiendavad nimisõnad: koormapuu jämedune, sellest teadlik, kirjatarkuses osav, temale paras; samuti ka adverbide nimisõnalised laiendid: uksest siinpool, teistest paremini, paar päeva varem, otsast katki, kuradi kiiresti, jumala hästi, ääreni täis, ootusest elevil, partneriga vaheldumisi.

Samas, kui adverb on kvantor ja nimisõna tema laiend, siis on selleks puhuks nimisõnal eraldi märgend (@<Q või @Q>), vt peatükk 6. Kvantori laiendid.

Nimetavas, omastavas ja osastavas käändes nimisõna võib olla ajamääruseks, kvantumimääruseks, osastavas käändes ka viisimäärus (Nad läksid igaüks oma teed) või siis kõigis käänetes võrdlus e viisimäärus (ilus nagu ingel).

Kui määrus langeb vormilt kokku sihitisega, tuleb vaadata, kumba liiki küsimusi saab esitada, kas kes?, mis? kelle? mille? keda? mida? või kui kaua? ja kui palju?

Omastavas käändes käändsõnad võivad laiendades tud-kesksõna, da-tegevusnime, des- ja mata-vorme olla tegijamäärusteks (See töö on sinu teha. Rongi saabudes oli perroonil palju rahvast. See maja on külapuusepa ehitatud.)

Kuna ESTKG lubab nimisõnalisel öeldistäitel olla ainult nimetavas või osastavas käändes, siis kaasa- ja ilmaütlevas käändes öeldistäite positsioonis esinevad sõnad loetakse määrusteks.

Määruste liigid:

1. määrus väljendab tegevuse osalisi: tegijamäärus, valdajamäärus, vahendimäärus, kaasnemismäärus, sõltuvusmäärus;
2. tegevuse asjaolusid: kohamäärus, ajamäärus, kvantumimäärus, viisimäärus, seisundimäärus;
3. sündmuste põhjuslikke seoseid: põhjusmäärus, tingimusmäärus, otstarbemäärus, mööndusmäärus.

ESTKG neid määruse liike siiski ei erista.

Stiilinäited

See pani silmad (@OBJ) vett (@ADVL) jooksma (@-FMV).

tere (@ADVL) hommikust (@ADVL)

5.3 Omadussõna määrusena

Omadussõna võib

1. olla seisundimäärus translatiivis (Koduõu jäi talle kitsaks);
2. olla seisundimäärus essiivis (Hästi kujundatuna mõjus see värskelt. Puuvili ja liha saabusid müügile riknenuina ~ riknenuna. Poisid jõudsid koju läbimärjana.)
3. nimetavas käändes laiendada adjektiivi (kole valus, põhjatu rikas)

5.4 Verb määrusena

5.4.1 da-infinitiiv

da-infinitiiv võib esineda lauses otstarbemäärusena, olles sageli asendatav translatiivse teonimega.

Infinitiivadverbiaal laiendab järgmisi predikaate: sobima, kõlbama, sündima, sobiv olema, olema, jääma, minema, andma, jätma, võtma jne (vt lk 241). Nt Liha kõlbab praadida. See laul on ilus kuulata. Laps jääb sinu hoida. Ta ei leidnud endale midagi lugeda.

5.4.2 Supiin

ma-vorm võib olla kohamäärus või sõltuvusmäärus, mas-vorm kohamäärus, mast-vorm kohamäärus või sõltuvusmäärus.

5.4.2.1 ma-vorm

Kohamäärusena väljendab ma-tarind sihtkohta, laiendades intransitiiv- ja transitiivverbe, mis väljendavad (väidavad või eeldavad) eseme ümberpaigutamist ruumis. Loetelud on toodud EKG lk 252-253.

Sõltuvusmäärusena laiendab ma-tarind järgmisi predikaate:

1. kausatiivverbe käsutama, hõikama, hüüdma, kutsuma jne sundima, kohustama, volitama, õhutama, innustama jne
2. sobivust väljendavaid predikaate: olema suuteline/võimeline/valmis, valmistuma, nõustuma, kohustuma jne
3. verbe harjuma, õppima

Lisaks sellele laiendab ma-vorm sõltuvusmäärusena tegevuse või tegija omadusi väljendavaid adjektiive ning mõningaid samalaadseid substantiive: abitu, aeglane, agar, ahne, erk, helde, hoolas jne; mees, meister, spets jne.

Täielikud loetelud on toodud EKG lk 254.

Kui ma-vorm ei ole määrus, siis on ta öeldis. Vt 1.2.2 ma-vorm

5.4.2.2 mast-vorm

mast-vorm on adverbiaal, kui ta ei laienda verbi lakkama.

5.4.2.3 maks-vorm

EKG ütleb, et maks-tarind esineb lauses vaba adverbiaalina. Selles positsioonis on maks-vorm sünonüümne et + V_da infinitiivi ja teonime translatiivi vormiga. Nt. Et otsustada tegeliku olukorra üle ~ otsustamaks tegeliku olukorra üle. Öeldiseks ei saa teda juba ainuüksi sellepärast määrata, et ei pruugi olla osalauses ainus verb.

5.4.3 Partitsiibid

tud-kesksõna võib olla seisundimääruseks (Tööd said tehtud. Tööd saadi tehtud.)

Essiivis ja translatiivis võivad olla ka teised partitsiibid seisundimäärused (Erutusest värisevana tormas ta tuppa. Ta tuli väsinuna ja vaevatuna koju. Ta jõi end surnuks. Nad jäidki petetuks.)

5.4.4 des- ja mata-vorm

des- ja mata-vorm on üldiselt vabad adverbiaalid, kuid võivad ka laiendada deverbaale adverbiaalatribuutidena (Raamatu lugemine pirukaid süües pole tark tegu. Söömata töötamine on väheproduktiivne.) mata-vorm võib olla ka seisundimäärus (Tööd jäid tegemata.)

5.5 Erandlikud määrsõnalised määrused

Kuna ESTKG ei tunnista määrsõna öeldistäitena, siis analüüsitakse öeldistäite positsioonis olev tavaliselt seisundimäärsõna kui määrus. Probleemi lahendaks kõigi eestikeelsete seisundimäärsõnade loetelu moodustamine.

6. Kvantori laiendid

Kvantori laiendite märgendid on järgmised:

@<Q - kvantori jä rellaiend (kaks meest [@<Q])

@Q> - kvantori eeslaiend (inimesi [@Q>] tulvil)

EKG jä rgi on noomenist kvantori laiend atribuut, adverbi laiend sõ ltuvusmä ä rus. ESTKG-s tä histatakse mõ lemat liiki kvantori laiendeid eespool toodud mä rgenditega, sest kvantori laiendi kohta kehtivad tavalistest atribuutidest-mä ä rustest erinevad reeglid. Selliste märgendite kasutuselevõtt vähendas oluliselt osastavas käändes nimisõnade mitmesust, kuna kvantori laiendit on suhteliselt kerge määrata, kui on teada kvantorite loetelu. Loomulikult ei ole võimalik anda lõplikku nimisõnaliste kvantorite loendit, seetõttu tuleb arvestada, et SA eksib haruldaste kvantorite korral.

Nä ide: Vastu tuli palju (@SUBJ) energiat (@Q>) tulvil (@AD>) inimesi (@<Q).

Noole sümbol märgendis (< või >) näitab põhja leidumise suunda.

Näiteid kvantorite märgendamisest:

• 200 @P> miljoni @<Q krooni @<Q ringis @ADVL
• aasta @NN> 271 @ADVL miljoni @<Q kroonine @AN> kasumiprognoos @SUBJ
• kaalume 51 @NN> protsendi @<Q müüki @OBJ
• kolm @ADVL tuhat @<Q
• kaks @ADVL korda @<Q paremini @ADVL
• sai rohkem @OBJ tulu @<Q
• sai rohkem @ADVL kui @ADVL miljoni @ADVL krooni @<Q suurust @AN> tulu @OBJ
• peaks ületama saja @NN> krooni @<Q piiri @OBJ
• kümmekond @SUBJ meetrit @<Q minekut @<Q
• eile @ADVL viis @P> aastat @<Q tagasi @ADVL

7. Kaassõna laiendid

@<P - eessõnafraasi kuuluv nimisõna

@P> - tagasõnafraasi kuuluv nimisõna

Näited: Isegi kaebama polnud kellegi (@P>) juurde minna. See juhtus pärast mingi dokumentaalfilmi vaatamist (@<P).

Traditsiooniline eesti keele grammatika loeb kaassõnafraasi ühtseks tervikuks. Kuna kitsenduste grammatika formalism eeldab lause analüüsi ühe sõna kaupa ning mingit fraasistruktuuri ei moodustata, märgendatakse kaassõnafraasi kuuluva nimisõnafraasi põhi ühega eelpooltoodud märgenditest ning kaassõna märgendatakse kogu kaassõnafraasi süntaktilist funktsiooni näitava märgendiga.

Raskusi on kaassõnaga pool: teisel @P> pool @ADVL järve @ADVL.

8. Täiend

Täiend võib olla arv-, nimi- või asesõna laiend.

EKG eristab adjektiivatribuuti, genitiivatribuuti ning adverbiaalatribuuti, nende eristamine ESTKG-s ei ole võimalik, sest see eeldaks semantilise info olemasolu.

Täiendi märgendid on koostatud inglise ja rootsi keele kitsenduste grammatikas kasutatavate märgendite eeskujul. Lisandit märgendatakse nagu tavalist nimisõnalist täiendit.

8.1 Omadussõnaline täiend

@AN> - adjektiiv eestäiendina

@<AN - adjektiiv järeltäiendina

@VN> - partitsiip eestäiendina

@<VN - partitsiip järeltäiendina

Näited: hõbedast kohrutatud ( _A_ pos sg partic #tud // @VN>) laegas, templis säilitatav (_A_ pos sg nom partic #tav // @VN>) sõjasaak jne.

8.2 Nimisõnaline täiend

@NN> - nimisõna eestäiendina

@<NN - nimisõna järeltäiendina

Nimisõnaline täiend võib olla

1. rektsiooniline, kui põhisõnaks on deverbaalnoomen: dekaanaadist tulek, laul kodumaast, usk inimesse, arusaamine elust, üks meist, keegi neist jne.
   Kui põhisõnaks on kvantor, siis märgendataksegi kvantori rektsioonilist täiendit kui kvantor laiendit, vt peatükk 6. Kvantori laiendid.
2. vaba laiend, selleks võib olla omastavas käändes täiend (meie külaline, Siberi taiga, dokumentide kontroll, võistkonna võit) või muud käändevormid (kasukas daam, nahast portfell, vesi jões).

EKG järgi lahterdatakse nimisõnalised täiendid genitiivatribuutideks ja adverbiaalatribuutideks, sellel aga ei ole ESTKG-s tähtsust.

Asesõnafraasides, mille moodustavad demonstratiiv- ja/või indefiniitpronoomenid, on tarindis esimesel kohal paiknev pronoomen täiendiks, teine substantiivselt tarvitatuna põhjaks, nt keegi @NN> teine @SUBJ, nad @SUBJ kõik @<NN.

Näited:

• Lennart (67) @ADVL on nagu prints @PRD valgel hobusel @<NN - peen mees @<NN musta kaabu @<NN ja siidsalliga @<NN.
• otsus nr @NN> 526 @<NN
• paragrahvi @NN> 13 @<NN lõige @SUBJ 2@<NN
• käesoleva @AN> seaduse @NN> $ @NN> 10 @<NN lõikes @ADVL 2 @<NN nimetatud @VN> nõusoleku @NN> puudumisel @ADVL
• üks @NN> meri @SUBJ kõik @<NN
• kolmapäeval @ADVL kell @NN> 16 @ADVL 00 @<NN
• 15. @AN> novembril @ADVL 1971 @<NN
• seal polnud muud kui kivid @<NN
• ülikool pole muud kui üks ettevõtluse vorm @<NN (nagu haigemajagi @<NN)
• harrastus: ravimtaimed @<NN ja nendega seonduv @<NN
• laps nagu nööp @<NN

8.2.1 Lisand

ESTKG kasutab lisandi märgendamiseks sama märgendit, kuna sageli ei ole võimalik tavalisel atribuudil ja lisandil vahet teha.

Järellisand on kirjas üldiselt koma(de)ga eraldatud, vormilt võib olla põhjaga ühilduv, osastavas käändes, olevas käändes või kui-sidesõnaga, täpsustab põhja.

Eeslisand on kas põhjaga ühilduv, nimetavas, omastavas või seestütlevas käändes.

Lisandite näited: härra Kask, Jüri Kask, Kask Jüri, Peipsi järv, Narva linn.

8.3 Kaassõnaline täiend

@PN> - kaassõna eestäiendina

@<PN - kaassõna järeltäiendina

Mõned grammatikaraamatud samastavas kaassõnalise täiendi nimisõnalisega, kuid et ESTKG analüüsib lauset sõnade, mitte fraaside kaupa, on nende jaoks ka eraldi märgend.

Nt. kuni hommikuni ootamine, oma kandidaadi poolt hääletamine, üle küla poiss, maja mere ääres, mure lapse pärast.

ööl @ADVL vastu @<PN eilset @AN> []

8.4 Infiniitne täiend

@INF_N> - infinitiiv eestäiendina

@<INF_N - infinitiiv järeltäiendina

Mul on rõõm teid tervitada. See on teada jutt.

Da-infinitiiv laiendab substantiive, mis väljendavad:

1. soovi, kavatsust või üritust,
2. käsku, keeldu, luba
3. tegevussubjekti sisemisi või väliseid ressursse (julgus, võime, harjumus jne)

kui just lausemalli järgi ei ole tegu alusega (lauses on soovi, kavatsust, eesmärki väljendav substantiiv kavatsus, mure, mõte, ülesanne, unistus koos verbidega olema, jääma, kujunema, muutuma, saama, tekkima vms mallides N¹_ad V¹ N²_tr V²_da ja N¹_gen N²_tr V¹ V²_da ).

Tal (ADVL) oli ülesandeks (ADVL) asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesandeks (ADVL) oli asutada (SUBJ) orkester (OBJ). Tal (ADVL) oli ülesanne (SUBJ) asutada (<INF_N) orkester (OBJ). Tema (NN>) ülesanne (SUBJ) oli asutada (PRD) orkester (OBJ).

ma-, mas- ja mast-tarind on atribuudid ainult deverbaalsubstantiivi laiendina. Nt. Meid ootab ees matkama minek. Ta saabus minu söömas oleku ajal. Järjekindel suplemas käimine karastab tervist. Käsitlemast keeldumine tähendab selle probleemi mahavaikimist. Väga harva on supiin põhisõna taga, aga siiski: Sõit Hispaaniasse Franco vastu võitlema ei saanud teoks.

NB! Lauses Ta on meister joonistama ja õige mees asja ajama on ma-vorm sõltuvusmäärus, sest substantiiv väljendab tegija omadusi.

Partitsiipide kohta vt omadussõnaline täiend.

8.5 Määrsõnaline täiend

@AD> - adverb eestäiendina

@<AD - adverb järeltäiendina

Määrsõnaline täiend on sageli deverbaali laiend: kiiresti kõndimine, üksi kodus olemine. Sagedasemad on seisundiadverbid täiendina: alasti inimene, pilukil silmad, praokil uks.

Omaette klassi moodustavad aega näitavad määrsõnad: täna hommikul, homme päeval, eile õhtul ja kohamäärsõnad, mis ühilduvad põhisõnaga: sinna suunda, seal metsas, sealt külast, all tänaval jne.

Kuna määrsõnalisi täiendeid esineb väga harva, siis SA analüüsib kõik aja- ja kohamäärsõnad, mis sobivad järgmise sõnaga, täienditeks ja ülejäänud analüüsitakse heuristilise reegli abil määrusteks. Muidugi oleks viisakas kontrollida deverbaali olemasolu.

9. Muu

@X - ahelverbi komponent, mis esineb ainult ahelverbi koosseisus (nt mahti saama)

@J - sidend (et, aga, kui, sest jne)

@I - hüüatus (hei, ai, oih jne). Ühestamise käigus otsustati, et jah ei ole hüüatus (sest ka ei ei ole).

@??? - morfoloogiaanalüsaatorile tundmatuks jäänud sõna või süntaksianalüsaatorile tundmatu sõnaliik. MA-le tundmatud sõnad on tähistatud stringi #### või _T_ abil

Käsitsi märgendamise juhend

Märgendatava faili üldkuju on järgmine:

sõnavorm
    tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid
uus_sõnavorm
    tüvi+lõpp // morf info // süntaktilised märgendid
...

Käsitsi märgendamisel tuleb õige süntaktilise märgendi ette panna +-märk. Kui õiget märgendit ei leidu, tuleb see käsitsi lisada ja tähistada samuti +-ga. Kui sõnal ongi ainult üks märgend ja see on õige, siis seda tähistama ei pea. Kui õiget analüüsi on raske valida, tuleb lahtiseks jääv sõna märgendada kahe küsimärgi abil (??) ja lisada nende taha küsimus.

Kui morfoloogiaanalüsaator on jätnud nime analüüsimata, siis tuleb sellele lisada ka morfoloogiline analüüs?

Kui ükski pakutavatest süntaktilistest märgenditest ei tundu õige, lisada uus märgend, mille ees on +=, nt +=@SUBJ

Näide käsitsi märgendatud tekstist

Pealegi
    pealegi+0 //_D_ // **CLB +@ADVL @AD> @<AD
on
    ole+0 //_V_ main indic pres ps3 sg ps af #FinV #Intr // @+FMV
kell
    kell+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ +@NN> @<NN @ADVL @<Q
?? kumb on täiend ja kumb alus, kell või kuus
kuus
    kuus+0 //_N_ card sg nom l // +@SUBJ @OBJ @PRD @ADVL @NN> @<NN
?? kas kuus on alus
hommikul
    hommik+l //_S_ com sg ad // @ADVL @<Q @NN> +@<NN
niisugune
    niisugune+0 //_P_ dem sg nom // @SUBJ @PRD @OBJ @<Q +@NN> @<NN @ADVL
aeg
    aeg+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ +@PRD @OBJ @NN> @<NN @ADVL @<Q

Vahetöötlusel lisatud märgendid

Pärast morfoloogilist ühestamist on lisatud järgmised märgendid:

• partic - adjektiivsetele partitsiipidele
• #cap - sõna on suure tähega
• #nud - adjektiivsele nud-partitsiibile
• #tud - adjektiivsele tud-partitsiibile
• #tav - tav-partitsiibile
• #v - v-partitsiibile
• #mata -mata-vormile
• #mine - mine-liitelisele nimisõnale
• #nom - nominatiivse rektsiooniga kaassõnale
• #gen - genitiivse
• #part - partitiivse
• #el -elatiivse
• #ter -terminatiivse
• #kom -komitatiivse
• #NGP-P - sihilisele verbile
• #Intr - intransitiivsele verbile
• #Part - sihilisele verbile, kui sihitis on alati osastavas käändes
• #FinV - verbi pöördelisele vormile
• #InfP - sihilisele verbile, kui sihitis on da-infinitiiv

Nimekiri pikeneb ja täpsustub ...

Lühendid

EKG - eesti keele grammatika II osa, välja antud 1993

ESTKG - eesti keele kitsenduste grammatika

MA - morfoloogiaanalüsaator

SA - süntaksianalüsaator

Lisa. Morfoloogilised märgendid

Vorm
    Märgend ja näide

Substantiiv apellatiiv
    _S_ com ? kesk-
Substantiiv apellatiiv singular nominatiiv
    _S_ com sg nom jalg
Substantiiv apellatiiv singular genitiiv
    _S_ com sg gen jala
Substantiiv apellatiiv singular partitiiv
    _S_ com sg part jalga
Substantiiv apellatiiv singular illatiiv
    _S_ com sg ill jalasse
Substantiiv apellatiiv singular inessiiv
    _S_ com sg in jalas
Substantiiv apellatiiv singular elatiiv
    _S_ com sg el jalast
Substantiiv apellatiiv singular allatiiv
    _S_ com sg all jalale
Substantiiv apellatiiv singular adessiiv
    _S_ com sg ad jalal
Substantiiv apellatiiv singular ablatiiv
    _S_ com sg abl jalalt
Substantiiv apellatiiv singular translatiiv
    _S_ com sg tr jalaks
Substantiiv apellatiiv singular terminatiiv
    _S_ com sg term jalani
Substantiiv apellatiiv singular essiiv
    _S_ com sg es jalana
Substantiiv apellatiiv singular abessiiv
    _S_ com sg abes jalata
Substantiiv apellatiiv singular komitatiiv
    _S_ com sg kom jalaga
Substantiiv apellatiiv singular aditiiv
    _S_ com sg adit jalga
Substantiiv apellatiiv pluural nominatiiv
    _S_ com pl nom jalad, 
Substantiiv apellatiiv pluural genitiiv
    _S_ com pl gen jalgade, 
Substantiiv apellatiiv pluural partitiiv
    _S_ com pl part jalgasid, jalgu
Substantiiv apellatiiv pluural illatiiv
    _S_ com pl ill jalgadesse, jalusse
Substantiiv apellatiiv pluural inessiiv
    _S_ com pl in jalgades, jalus
Substantiiv apellatiiv pluural elatiiv
    _S_ com pl el jalgadest, jalust
Substantiiv apellatiiv pluural allatiiv
    _S_ com pl all jalgadele, jalule
Substantiiv apellatiiv pluural adessiiv
    _S_ com pl ad jalgadel, 
Substantiiv apellatiiv pluural ablatiiv
    _S_ com pl abl jalgadelt, jalult
Substantiiv apellatiiv pluural translatiiv
    _S_ com pl tr jalgadeks, jaluks
Substantiiv apellatiiv pluural terminatiiv
    _S_ com pl term jalgadeni, jaluni
Substantiiv apellatiiv pluural essiiv
    _S_ com pl es jalgadena, jaluna
Substantiiv apellatiiv pluural abessiiv
    _S_ com pl abes jalgadeta, jaluta
Substantiiv apellatiiv pluural komitatiiv
    _S_ com pl kom jalgadega, jaluga
Substantiiv prooprium singular nominatiiv
    _S_ prop sg nom London
Substantiiv prooprium singular genitiiv
    _S_ prop sg gen Londoni
Substantiiv prooprium singular partitiiv
    _S_ prop sg part Londonit
Substantiiv prooprium singular illatiiv
    _S_ prop sg ill Londonisse
Substantiiv prooprium singular inessiiv
    _S_ prop sg in Londonis
Substantiiv prooprium singular elatiiv
    _S_ prop sg el Londonist
Substantiiv prooprium singular allatiiv
    _S_ prop sg all Londonile
Substantiiv prooprium singular adessiiv
    _S_ prop sg ad Londonil
Substantiiv prooprium singular ablatiiv
    _S_ prop sg abl Londonilt
Substantiiv prooprium singular translatiiv
    _S_ prop sg tr Londoniks
Substantiiv prooprium singular terminatiiv
    _S_ prop sg term Londonini
Substantiiv prooprium singular essiiv
    _S_ prop sg es Londonina
Substantiiv prooprium singular abessiiv
    _S_ prop sg abes Londonita
Substantiiv prooprium singular komitatiiv
    _S_ prop sg kom Londoniga
Substantiiv prooprium singular aditiiv
    _S_ prop sg adit Londoni
Substantiiv prooprium pluural nominatiiv
    _S_ prop pl nom Londonid, 
Substantiiv prooprium pluural genitiiv
    _S_ prop pl gen Londonite, 
Substantiiv prooprium pluural partitiiv
    _S_ prop pl part Londoneid, 
Substantiiv prooprium pluural illatiiv
    _S_ prop pl ill Londonitesse, Londoneisse
Substantiiv prooprium pluural inessiiv
    _S_ prop pl in Londonites, Londoneis
Substantiiv prooprium pluural elatiiv
    _S_ prop pl el Londonitest, Londoneist
Substantiiv prooprium pluural allatiiv
    _S_ prop pl all Londonitele, Londoneile
Substantiiv prooprium pluural adessiiv
    _S_ prop pl ad Londonitel, Londoneil
Substantiiv prooprium pluural ablatiiv
    _S_ prop pl abl Londonitelt, Londoneilt
Substantiiv prooprium pluural translatiiv
    _S_ prop pl tr Londoniteks, Londoneiks
Substantiiv prooprium pluural terminatiiv
    _S_ prop pl term Londoniteni, Londoneini
Substantiiv prooprium pluural essiiv
    _S_ prop pl es Londonitena, Londoneina
Substantiiv prooprium pluural abessiiv
    _S_ prop pl abes Londoniteta, Londoneita
Substantiiv prooprium pluural komitatiiv
    _S_ prop pl kom Londonitega, Londoneiga
Põhiverb afirmatiiv
    _V_ main af kuulukse
Põhiverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps1 sg ps af loen
Põhiverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps2 sg ps af loed
Põhiverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps3 sg ps af loeb
Põhiverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps1 pl ps af loeme
Põhiverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps2 pl ps af loete
Põhiverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres ps3 pl ps af loevad
Põhiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ main indic pres ps neg pole
Põhiverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ main indic pres imps af loetakse
Põhiverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ main indic pres imps neg (ei)+loeta
Põhiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps1 sg ps af lugesin
Põhiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps2 sg ps af lugesid
Põhiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps3 sg ps af luges
Põhiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps1 pl ps af lugesime
Põhiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps2 pl ps af lugesite
Põhiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf ps3 pl ps af lugesid
Põhiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv
    _V_ main indic impf ps neg polnud
Põhiverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv
    _V_ main indic impf imps af loeti
Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres ps2 sg ps af loe
Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ main imper pres ps2 sg ps neg (ära) loe
Põhiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ main indic pres ps neg (ei) loe
Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres ps3 sg ps af lugegu
Põhiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres ps1 pl ps af lugegem 
Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres ps2 pl ps af lugege 
Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres ps3 pl ps af lugegu
Põhiverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ main imper pres imps af loetagu
Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ main imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) lugegu
Põhiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ main imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) lugegem 
Põhiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ main imper pres ps2 pl ps neg (ärge) lugege 
Põhiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ main imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) lugegu
Põhiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ main imper pres imps neg (ärgu) loetagu
Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps1 sg ps af loeksin
Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps2 sg ps af loeksid
Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps1 sg ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps2 sg ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps3 sg ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps1 pl ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps2 pl ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps3 pl ps af loeks
Põhiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps1 pl ps af loeksime
Põhiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps2 pl ps af loeksite
Põhiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres ps3 pl ps af loeksid
Põhiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv
    _V_ main cond pres ps neg (ei) loeks
Põhiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv
    _V_ main cond pres ps neg poleks
Põhiverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ main cond pres imps af loetaks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps1 sg ps af lugenuksin 
Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps2 sg ps af lugenuksid 
Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps1 sg ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps2 sg ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps3 sg ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps1 pl ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps2 pl ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps3 pl ps af lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps1 pl ps af lugenuksime 
Põhiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps2 pl ps af lugenuksite 
Põhiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ main cond past ps3 pl ps af lugenuksid 
Põhiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv
    _V_ main cond past ps neg (ei) lugenuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv
    _V_ main cond past ps neg polnuks
Põhiverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ main cond past imps af loetuks
Põhiverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv
    _V_ main cond pres imps neg (ei) loetaks
Põhiverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ main cond past imps neg (ei) loetuks
Põhiverb infinitiiv
    _V_ main inf lugeda
Põhiverb partitsiip preesens personaal
    _V_ main partic pres ps lugev 
Põhiverb partitsiip preesens impersonaal
    _V_ main partic pres imps loetav 
Põhiverb partitsiip preteeritum personaal
    _V_ main partic past ps lugenud 
Põhiverb partitsiip preteeritum impersonaal
    _V_ main partic past imps loetud 
Põhiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv
    _V_ main indic impf ps neg (ei) lugenud 
Põhiverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv
    _V_ main indic impf imps neg (ei) loetud 
Põhiverb gerundiiv
    _V_ main ger lugedes 
Põhiverb supiin personaal illatiiv
    _V_ main sup ps ill lugema
Põhiverb supiin personaal inessiiv
    _V_ main sup ps in lugemas
Põhiverb supiin personaal elatiiv
    _V_ main sup ps el lugemast
Põhiverb supiin personaal translatiiv
    _V_ main sup ps tr lugemaks 
Põhiverb supiin personaal abessiiv
    _V_ main sup ps abes lugemata 
Põhiverb supiin impersonaal
    _V_ main sup imps loetama
Põhiverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv
    _V_ main quot pres ps af lugevat
Põhiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ main quot pres ps neg polevat
Põhiverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ main quot pres imps af loetavat
Põhiverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv
    _V_ main quot past ps af lugenuvat
Põhiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ main quot past imps af loetuvat
Põhiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ main quot pres ps neg (ei) lugevat
Põhiverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ main quot pres imps neg (ei) loetavat
Põhiverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv
    _V_ main quot past ps neg (ei) lugenuvat
Põhiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ main quot past imps neg (ei) loetuvat
Abiverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps1 sg ps af olen
Abiverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps2 sg ps af oled
Abiverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps3 sg ps af on
Abiverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps1 pl ps af oleme
Abiverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps2 pl ps af olete
Abiverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres ps3 pl ps af on
Abiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ aux indic pres ps neg pole
Abiverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux indic pres imps af ollakse
Abiverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ aux indic pres imps neg (ei)+olda
Abiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps1 sg ps af olin
Abiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps2 sg ps af olid
Abiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps3 sg ps af oli
Abiverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps1 pl ps af olime
Abiverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps2 pl ps af olite
Abiverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf ps3 pl ps af olid
Abiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv
    _V_ aux indic impf ps neg polnud
Abiverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux indic impf imps af oldi
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 sg ps af ole
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 sg ps neg (ära) ole
Abiverb indikatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ aux indic pres ps neg (ei) ole
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 sg ps af olgu
Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres ps1 pl ps af olgem
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 pl ps af olge
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 pl ps af olgu
Abiverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux imper pres imps af oldagu
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) olgu
Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) olgem 
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 pl ps neg (ärge) olge 
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) olgu
Abiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ aux imper pres imps neg (ärgu) oldagu
Abiverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ aux imper pres imps neg ärgu
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 sg ps neg ära
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 sg ps neg ärgu
Abiverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps1 pl ps neg ärgem
Abiverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps2 pl ps neg ärge
Abiverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ aux imper pres ps3 pl ps neg ärgu
Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps1 sg ps af oleksin 
Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps2 sg ps af oleksid 
Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps1 sg ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps2 sg ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps3 sg ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps1 pl ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps2 pl ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps3 pl ps af oleks
Abiverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps1 pl ps af oleksime 
Abiverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps2 pl ps af oleksite 
Abiverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres ps3 pl ps af oleksid
Abiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv
    _V_ aux cond pres ps neg (ei) oleks
Abiverb konditsionaal preesens personaal negatiiv
    _V_ aux cond pres ps neg poleks
Abiverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux cond pres imps af oldaks
Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps1 sg ps af olnuksin
Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps2 sg ps af olnuksid 
Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps1 sg ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps2 sg ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps3 sg ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps1 pl ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps2 pl ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps3 pl ps af olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps1 pl ps af olnuksime 
Abiverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps2 pl ps af olnuksite 
Abiverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past ps3 pl ps af olnuksid 
Abiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv
    _V_ aux cond past ps neg (ei) olnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv
    _V_ aux cond past ps neg polnuks
Abiverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux cond past imps af olduks
Abiverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv
    _V_ aux cond pres imps neg (ei) oldaks
Abiverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ aux cond past imps neg (ei) olduks
Abiverb infinitiiv
    _V_ aux inf olla
Abiverb partitsiip preesens personaal
    _V_ aux partic pres ps olev 
Abiverb partitsiip preesens impersonaal
    _V_ aux partic pres imps oldav 
Abiverb partitsiip preteeritum personaal
    _V_ aux partic past ps olnud 
Abiverb partitsiip preteeritum impersonaal
    _V_ aux partic past imps oldud
Abiverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv
    _V_ aux indic impf ps neg (ei) olnud 
Abiverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv
    _V_ aux indic impf imps neg (ei) oldud 
Abiverb gerundiiv
    _V_ aux ger olles
Abiverb supiin personaal illatiiv
    _V_ aux sup ps ill olema
Abiverb supiin personaal inessiiv
    _V_ aux sup ps in olemas
Abiverb supiin personaal elatiiv
    _V_ aux sup ps el olemast
Abiverb supiin personaal translatiiv
    _V_ aux sup ps tr olemaks 
Abiverb supiin personaal abessiiv
    _V_ aux sup ps abes olemata 
Abiverb supiin impersonaal
    _V_ aux sup imps oldama
Abiverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv
    _V_ aux quot pres ps af olevat
Abiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ aux quot pres ps neg polevat
Abiverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux quot pres imps af oldavat
Abiverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv
    _V_ aux quot past ps af olnuvat
Abiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ aux quot past imps af olduvat
Abiverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ aux quot pres ps neg (ei) olevat
Abiverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ aux quot pres imps neg (ei) oldavat
Abiverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv
    _V_ aux quot past ps neg (ei) olnuvat
Abiverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ aux quot past imps neg (ei) olduvat
Abiverb negatiiv
    _V_ aux neg ei
Modaalverb indikatiiv preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps1 sg ps af saan
Modaalverb indikatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps2 sg ps af saad
Modaalverb indikatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps3 sg ps af saab
Modaalverb indikatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps1 pl ps af saame
Modaalverb indikatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps2 pl ps af saate
Modaalverb indikatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres ps3 pl ps af saavad
Modaalverb indikatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod indic pres imps af saadakse
Modaalverb indikatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ mod indic pres imps neg (ei)+saada
Modaalverb indikatiiv imperfekt 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps1 sg ps af sain
Modaalverb indikatiiv imperfekt 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps2 sg ps af said
Modaalverb indikatiiv imperfekt 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps3 sg ps af sai
Modaalverb indikatiiv imperfekt 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps1 pl ps af saime
Modaalverb indikatiiv imperfekt 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps2 pl ps af saite
Modaalverb indikatiiv imperfekt 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf ps3 pl ps af said
Modaalverb indikatiiv imperfekt impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod indic impf imps af saadi
Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres ps2 sg ps af saa
Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ mod imper pres ps2 sg ps neg (ära) saa
Modaalverb indikatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ mod indic pres ps neg (ei) saa
Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres ps3 sg ps af saagu
Modaalverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres ps1 pl ps af saagem 
Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres ps2 pl ps af saage 
Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres ps3 pl ps af saagu
Modaalverb imperatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod imper pres imps af saadagu
Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre singular personaal negatiiv
    _V_ mod imper pres ps3 sg ps neg (ärgu) saagu
Modaalverb imperatiiv preesens 1. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ mod imper pres ps1 pl ps neg (ärgem) saagem 
Modaalverb imperatiiv preesens 2. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ mod imper pres ps2 pl ps neg (ärge) saage 
Modaalverb imperatiiv preesens 3. pööre pluural personaal negatiiv
    _V_ mod imper pres ps3 pl ps neg (ärgu) saagu
Modaalverb imperatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ mod imper pres imps neg (ärgu) saadagu
Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps1 sg ps af saaksin 
Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps2 sg ps af saaksid 
Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps1 sg ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps2 sg ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps3 sg ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps1 pl ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps2 pl ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps3 pl ps af saaks
Modaalverb konditsionaal preesens 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps1 pl ps af saaksime 
Modaalverb konditsionaal preesens 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps2 pl ps af saaksite
Modaalverb konditsionaal preesens 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres ps3 pl ps af saaksid 
Modaalverb konditsionaal preesens personaal negatiiv
    _V_ mod cond pres ps neg (ei) saaks
Modaalverb konditsionaal preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod cond pres imps af saadaks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps1 sg ps af saanuksin 
Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps2 sg ps af saanuksid 
Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps1 sg ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps2 sg ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre singular personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps3 sg ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps1 pl ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps2 pl ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps3 pl ps af saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum 1. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps1 pl ps af saanuksime 
Modaalverb konditsionaal preteeritum 2. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps2 pl ps af saanuksite 
Modaalverb konditsionaal preteeritum 3. pööre pluural personaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past ps3 pl ps af saanuksid 
Modaalverb konditsionaal preteeritum personaal negatiiv
    _V_ mod cond past ps neg (ei) saanuks
Modaalverb konditsionaal preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod cond past imps af saaduks
Modaalverb konditsionaal preesens impersonaal negatiiv
    _V_ mod cond pres imps neg (ei) saadaks
Modaalverb konditsionaal preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ mod cond past imps neg (ei) saaduks
Modaalverb infinitiiv
    _V_ mod inf saada
Modaalverb partitsiip preesens personaal
    _V_ mod partic pres ps saav 
Modaalverb partitsiip preesens impersonaal
    _V_ mod partic pres imps saadav 
Modaalverb partitsiip preteeritum personaal
    _V_ mod partic past ps saanud 
Modaalverb partitsiip preteeritum impersonaal
    _V_ mod partic past imps saadud 
Modaalverb indikatiiv imperfekt personaal negatiiv
    _V_ mod indic impf ps neg (ei) saanud 
Modaalverb indikatiiv imperfekt impersonaal negatiiv
    _V_ mod indic impf imps neg (ei) saadud 
Modaalverb gerundiiv
    _V_ mod ger saades 
Modaalverb supiin personaal illatiiv
    _V_ mod sup ps ill saama
Modaalverb supiin personaal inessiiv
    _V_ mod sup ps in saamas
Modaalverb supiin personaal elatiiv
    _V_ mod sup ps el saamast
Modaalverb supiin personaal translatiiv
    _V_ mod sup ps tr saamaks
Modaalverb supiin personaal abessiiv
    _V_ mod sup ps abes saamata
Modaalverb supiin impersonaal
    _V_ mod sup imps saadama
Modaalverb kvotatiiv preesens personaal afirmatiiv
    _V_ mod quot pres ps af saavat
Modaalverb kvotatiiv preesens impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod quot pres imps af saadavat
Modaalverb kvotatiiv preteeritum personaal afirmatiiv
    _V_ mod quot past ps af saanuvat
Modaalverb kvotatiiv preteeritum impersonaal afirmatiiv
    _V_ mod quot past imps af saaduvat
Modaalverb kvotatiiv preesens personaal negatiiv
    _V_ mod quot pres ps neg (ei) saavat
Modaalverb kvotatiiv preesens impersonaal negatiiv
    _V_ mod quot pres imps neg (ei) saadavat
Modaalverb kvotatiiv preteeritum personaal negatiiv
    _V_ mod quot past ps neg (ei) saanuvat
Modaalverb kvotatiiv preteeritum impersonaal negatiiv
    _V_ mod quot past imps neg (ei) saaduvat
Adjektiiv positiiv
    _A_ pos salkus
Adjektiiv positiiv
    _A_ pos ? leiutamis-
Adjektiiv positiiv singular nominatiiv
    _A_ pos sg nom oluline
Adjektiiv positiiv singular genitiiv
    _A_ pos sg gen olulise
Adjektiiv positiiv singular partitiiv
    _A_ pos sg part olulist
Adjektiiv positiiv singular illatiiv
    _A_ pos sg ill olulisesse
Adjektiiv positiiv singular inessiiv
    _A_ pos sg in olulises
Adjektiiv positiiv singular elatiiv
    _A_ pos sg el olulisest
Adjektiiv positiiv singular allatiiv
    _A_ pos sg all olulisele
Adjektiiv positiiv singular adessiiv
    _A_ pos sg ad olulisel
Adjektiiv positiiv singular ablatiiv
    _A_ pos sg abl oluliselt
Adjektiiv positiiv singular translatiiv
    _A_ pos sg tr oluliseks
Adjektiiv positiiv singular terminatiiv
    _A_ pos sg term oluliseni
Adjektiiv positiiv singular essiiv
    _A_ pos sg es olulisena
Adjektiiv positiiv singular abessiiv
    _A_ pos sg abes oluliseta
Adjektiiv positiiv singular komitatiiv
    _A_ pos sg kom olulisega
Adjektiiv positiiv singular aditiiv
    _A_ pos sg adit olulisse
Adjektiiv positiiv pluural nominatiiv
    _A_ pos pl nom olulised
Adjektiiv positiiv pluural genitiiv
    _A_ pos pl gen oluliste
Adjektiiv positiiv pluural partitiiv
    _A_ pos pl part olulisi
Adjektiiv positiiv pluural illatiiv
    _A_ pos pl ill olulistesse, olulisisse
Adjektiiv positiiv pluural inessiiv
    _A_ pos pl in olulistes, olulisis
Adjektiiv positiiv pluural elatiiv
    _A_ pos pl el olulistest, olulisist
Adjektiiv positiiv pluural allatiiv
    _A_ pos pl all olulistele, olulisile
Adjektiiv positiiv pluural adessiiv
    _A_ pos pl ad olulistel, olulisil
Adjektiiv positiiv pluural ablatiiv
    _A_ pos pl abl olulistelt, olulisilt
Adjektiiv positiiv pluural translatiiv
    _A_ pos pl tr olulisteks, olulisiks
Adjektiiv positiiv pluural terminatiiv
    _A_ pos pl term olulisteni, olulisini
Adjektiiv positiiv pluural essiiv
    _A_ pos pl es olulistena, olulisina
Adjektiiv positiiv pluural abessiiv
    _A_ pos pl abes olulisteta, olulisita
Adjektiiv positiiv pluural komitatiiv
    _A_ pos pl kom olulistega, olulisiga
Adjektiiv komparatiiv singular nominatiiv
    _A_ comp sg nom olulisem
Adjektiiv komparatiiv singular genitiiv
    _A_ comp sg gen olulisema
Adjektiiv komparatiiv singular partitiiv
    _A_ comp sg part olulisemat
Adjektiiv komparatiiv singular illatiiv
    _A_ comp sg ill olulisemasse
Adjektiiv komparatiiv singular inessiiv
    _A_ comp sg in olulisemas
Adjektiiv komparatiiv singular elatiiv
    _A_ comp sg el olulisemast
Adjektiiv komparatiiv singular allatiiv
    _A_ comp sg all olulisemale
Adjektiiv komparatiiv singular adessiiv
    _A_ comp sg ad olulisemal
Adjektiiv komparatiiv singular ablatiiv
    _A_ comp sg abl olulisemalt
Adjektiiv komparatiiv singular translatiiv
    _A_ comp sg tr olulisemaks
Adjektiiv komparatiiv singular terminatiiv
    _A_ comp sg term olulisemani
Adjektiiv komparatiiv singular essiiv
    _A_ comp sg es olulisemana
Adjektiiv komparatiiv singular abessiiv
    _A_ comp sg abes olulisemata
Adjektiiv komparatiiv singular komitatiiv
    _A_ comp sg kom olulisemaga
Adjektiiv komparatiiv pluural nominatiiv
    _A_ comp pl nom olulisemad
Adjektiiv komparatiiv pluural genitiiv
    _A_ comp pl gen olulisemate
Adjektiiv komparatiiv pluural partitiiv
    _A_ comp pl part olulisemaid
Adjektiiv komparatiiv pluural illatiiv
    _A_ comp pl ill olulisematesse olulisemaisse
Adjektiiv komparatiiv pluural inessiiv
    _A_ comp pl in olulisemates, olulisemais
Adjektiiv komparatiiv pluural elatiiv
    _A_ comp pl el olulisematest, olulisemaist
Adjektiiv komparatiiv pluural allatiiv
    _A_ comp pl all olulisematele, olulisemaile
Adjektiiv komparatiiv pluural adessiiv
    _A_ comp pl ad olulisematel, olulisemail
Adjektiiv komparatiiv pluural ablatiiv
    _A_ comp pl abl olulisematelt, olulisemailt
Adjektiiv komparatiiv pluural translatiiv
    _A_ comp pl tr olulisemateks, olulisemaiks
Adjektiiv komparatiiv pluural terminatiiv
    _A_ comp pl term olulisemateni, olulisemaini
Adjektiiv komparatiiv pluural essiiv
    _A_ comp pl es olulisematena, olulisemaina
Adjektiiv komparatiiv pluural abessiiv
    _A_ comp pl abes olulisemateta, olulisemaita
Adjektiiv komparatiiv pluural komitatiiv
    _A_ comp pl kom olulisematega, olulisemaiga
Adjektiiv superlatiiv singular nominatiiv
    _A_ super sg nom olulisim
Adjektiiv superlatiiv singular genitiiv
    _A_ super sg gen olulisima
Adjektiiv superlatiiv singular partitiiv
    _A_ super sg part olulisimat
Adjektiiv superlatiiv singular illatiiv
    _A_ super sg ill olulisimasse
Adjektiiv superlatiiv singular inessiiv
    _A_ super sg in olulisimas
Adjektiiv superlatiiv singular elatiiv
    _A_ super sg el olulisimast
Adjektiiv superlatiiv singular allatiiv
    _A_ super sg all olulisimale
Adjektiiv superlatiiv singular adessiiv
    _A_ super sg ad olulisimal
Adjektiiv superlatiiv singular ablatiiv
    _A_ super sg abl olulisimalt
Adjektiiv superlatiiv singular translatiiv
    _A_ super sg tr olulisimaks
Adjektiiv superlatiiv singular terminatiiv
    _A_ super sg term olulisimani
Adjektiiv superlatiiv singular essiiv
    _A_ super sg es olulisimana
Adjektiiv superlatiiv singular abessiiv
    _A_ super sg abes olulisimata
Adjektiiv superlatiiv singular komitatiiv
    _A_ super sg kom olulisimaga
Adjektiiv superlatiiv pluural nominatiiv
    _A_ super pl nom olulisimad
Adjektiiv superlatiiv pluural genitiiv
    _A_ super pl gen olulisimate
Adjektiiv superlatiiv pluural partitiiv
    _A_ super pl part olulisimaid
Adjektiiv superlatiiv pluural illatiiv
    _A_ super pl ill olulisimatesse olulisimaisse
Adjektiiv superlatiiv pluural inessiiv
    _A_ super pl in olulisimates, olulisimais
Adjektiiv superlatiiv pluural elatiiv
    _A_ super pl el olulisimatest, olulisimaist
Adjektiiv superlatiiv pluural allatiiv
    _A_ super pl all olulisimatele, olulisimaile
Adjektiiv superlatiiv pluural adessiiv
    _A_ super pl ad olulisimatel, olulisimail
Adjektiiv superlatiiv pluural ablatiiv
    _A_ super pl abl olulisimatelt, olulisimailt
Adjektiiv superlatiiv pluural translatiiv
    _A_ super pl tr olulisimateks, olulisimaiks
Adjektiiv superlatiiv pluural terminatiiv
    _A_ super pl term olulisimateni, olulisimaini
Adjektiiv superlatiiv pluural essiiv
    _A_ super pl es olulisimatena, olulisimaina
Adjektiiv superlatiiv pluural abessiiv
    _A_ super pl abes olulisimateta, olulisimaita
Adjektiiv superlatiiv pluural komitatiiv
    _A_ super pl kom olulisimatega, olulisimaiga
Genitiivatribuut
    _G_ saksa
Personaalpronoomen 1. isik singular nominatiiv
    _P_ pers ps1 sg nom mina
Personaalpronoomen 1. isik singular genitiiv
    _P_ pers ps1 sg gen minu
Personaalpronoomen 1. isik singular partitiiv
    _P_ pers ps1 sg part mind
Personaalpronoomen 1. isik singular illatiiv
    _P_ pers ps1 sg ill minusse
Personaalpronoomen 1. isik singular inessiiv
    _P_ pers ps1 sg in minus
Personaalpronoomen 1. isik singular elatiiv
    _P_ pers ps1 sg el minust
Personaalpronoomen 1. isik singular allatiiv
    _P_ pers ps1 sg all minule
Personaalpronoomen 1. isik singular adessiiv
    _P_ pers ps1 sg ad minul
Personaalpronoomen 1. isik singular ablatiiv
    _P_ pers ps1 sg abl minult
Personaalpronoomen 1. isik singular translatiiv
    _P_ pers ps1 sg tr minuks
Personaalpronoomen 1. isik singular terminatiiv
    _P_ pers ps1 sg term minuni
Personaalpronoomen 1. isik singular essiiv
    _P_ pers ps1 sg es minuna
Personaalpronoomen 1. isik singular abessiiv
    _P_ pers ps1 sg abes minuta
Personaalpronoomen 1. isik singular komitatiiv
    _P_ pers ps1 sg kom minuga
Personaalpronoomen 1. isik pluural nominatiiv
    _P_ pers ps1 pl nom meie
Personaalpronoomen 1. isik pluural genitiiv
    _P_ pers ps1 pl gen meie
Personaalpronoomen 1. isik pluural partitiiv
    _P_ pers ps1 pl part meid
Personaalpronoomen 1. isik pluural illatiiv
    _P_ pers ps1 pl ill meisse
Personaalpronoomen 1. isik pluural inessiiv
    _P_ pers ps1 pl in meis
Personaalpronoomen 1. isik pluural elatiiv
    _P_ pers ps1 pl el meist
Personaalpronoomen 1. isik pluural allatiiv
    _P_ pers ps1 pl all meile
Personaalpronoomen 1. isik pluural adessiiv
    _P_ pers ps1 pl ad meil
Personaalpronoomen 1. isik pluural ablatiiv
    _P_ pers ps1 pl abl meilt
Personaalpronoomen 1. isik pluural translatiiv
    _P_ pers ps1 pl tr meieks
Personaalpronoomen 1. isik pluural terminatiiv
    _P_ pers ps1 pl term meieni
Personaalpronoomen 1. isik pluural essiiv
    _P_ pers ps1 pl es meiena
Personaalpronoomen 1. isik pluural abessiiv
    _P_ pers ps1 pl abes meieta
Personaalpronoomen 1. isik pluural komitatiiv
    _P_ pers ps1 pl kom meiega
Personaalpronoomen 2. isik singular nominatiiv
    _P_ pers ps2 sg nom sina
Personaalpronoomen 2. isik singular genitiiv
    _P_ pers ps2 sg gen sinu
Personaalpronoomen 2. isik singular partitiiv
    _P_ pers ps2 sg part sind
Personaalpronoomen 2. isik singular illatiiv
    _P_ pers ps2 sg ill sinusse
Personaalpronoomen 2. isik singular inessiiv
    _P_ pers ps2 sg in sinus
Personaalpronoomen 2. isik singular elatiiv
    _P_ pers ps2 sg el sinust
Personaalpronoomen 2. isik singular allatiiv
    _P_ pers ps2 sg all sinule
Personaalpronoomen 2. isik singular adessiiv
    _P_ pers ps2 sg ad sinul
Personaalpronoomen 2. isik singular ablatiiv
    _P_ pers ps2 sg abl sinult
Personaalpronoomen 2. isik singular translatiiv
    _P_ pers ps2 sg tr sinuks
Personaalpronoomen 2. isik singular terminatiiv
    _P_ pers ps2 sg term sinuni
Personaalpronoomen 2. isik singular essiiv
    _P_ pers ps2 sg es sinuna
Personaalpronoomen 2. isik singular abessiiv
    _P_ pers ps2 sg abes sinuta
Personaalpronoomen 2. isik singular komitatiiv
    _P_ pers ps2 sg kom sinuga
Personaalpronoomen 2. isik pluural nominatiiv
    _P_ pers ps2 pl nom teie
Personaalpronoomen 2. isik pluural genitiiv
    _P_ pers ps2 pl gen teie
Personaalpronoomen 2. isik pluural partitiiv
    _P_ pers ps2 pl part teid
Personaalpronoomen 2. isik pluural illatiiv
    _P_ pers ps2 pl ill teisse
Personaalpronoomen 2. isik pluural inessiiv
    _P_ pers ps2 pl in teis
Personaalpronoomen 2. isik pluural elatiiv
    _P_ pers ps2 pl el teist
Personaalpronoomen 2. isik pluural allatiiv
    _P_ pers ps2 pl all teile
Personaalpronoomen 2. isik pluural adessiiv
    _P_ pers ps2 pl ad teil
Personaalpronoomen 2. isik pluural ablatiiv
    _P_ pers ps2 pl abl teilt
Personaalpronoomen 2. isik pluural translatiiv
    _P_ pers ps2 pl tr teieks
Personaalpronoomen 2. isik pluural terminatiiv
    _P_ pers ps2 pl term teieni
Personaalpronoomen 2. isik pluural essiiv
    _P_ pers ps2 pl es teiena
Personaalpronoomen 2. isik pluural abessiiv
    _P_ pers ps2 pl abes teieta
Personaalpronoomen 2. isik pluural komitatiiv
    _P_ pers ps2 pl kom teiega
Personaalpronoomen 3. isik singular nominatiiv
    _P_ pers ps3 sg nom tema
Personaalpronoomen 3. isik singular genitiiv
    _P_ pers ps3 sg gen tema
Personaalpronoomen 3. isik singular partitiiv
    _P_ pers ps3 sg part teda
Personaalpronoomen 3. isik singular illatiiv
    _P_ pers ps3 sg ill temasse
Personaalpronoomen 3. isik singular inessiiv
    _P_ pers ps3 sg in temas
Personaalpronoomen 3. isik singular elatiiv
    _P_ pers ps3 sg el temast
Personaalpronoomen 3. isik singular allatiiv
    _P_ pers ps3 sg all temale
Personaalpronoomen 3. isik singular adessiiv
    _P_ pers ps3 sg ad temal
Personaalpronoomen 3. isik singular ablatiiv
    _P_ pers ps3 sg abl temalt
Personaalpronoomen 3. isik singular translatiiv
    _P_ pers ps3 sg tr temaks
Personaalpronoomen 3. isik singular terminatiiv
    _P_ pers ps3 sg term temani
Personaalpronoomen 3. isik singular essiiv
    _P_ pers ps3 sg es temana
Personaalpronoomen 3. isik singular abessiiv
    _P_ pers ps3 sg abes temata
Personaalpronoomen 3. isik singular komitatiiv
    _P_ pers ps3 sg kom temaga
Personaalpronoomen 3. isik pluural nominatiiv
    _P_ pers ps3 pl nom nemad
Personaalpronoomen 3. isik pluural genitiiv
    _P_ pers ps3 pl gen nende
Personaalpronoomen 3. isik pluural partitiiv
    _P_ pers ps3 pl part neid
Personaalpronoomen 3. isik pluural illatiiv
    _P_ pers ps3 pl ill nendesse, neisse
Personaalpronoomen 3. isik pluural inessiiv
    _P_ pers ps3 pl in nendes, neis
Personaalpronoomen 3. isik pluural elatiiv
    _P_ pers ps3 pl el nendest, neist
Personaalpronoomen 3. isik pluural allatiiv
    _P_ pers ps3 pl all nendele, neile
Personaalpronoomen 3. isik pluural adessiiv
    _P_ pers ps3 pl ad nendel, neil
Personaalpronoomen 3. isik pluural ablatiiv
    _P_ pers ps3 pl abl nendelt, neilt
Personaalpronoomen 3. isik pluural translatiiv
    _P_ pers ps3 pl tr nendeks, neiks
Personaalpronoomen 3. isik pluural terminatiiv
    _P_ pers ps3 pl term nendeni
Personaalpronoomen 3. isik pluural essiiv
    _P_ pers ps3 pl es nendena
Personaalpronoomen 3. isik pluural abessiiv
    _P_ pers ps3 pl abes nendeta
Personaalpronoomen 3. isik pluural komitatiiv
    _P_ pers ps3 pl kom nendega
Demonstratiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ dem sg nom selline
Demonstratiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ dem sg gen sellise
Demonstratiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ dem sg part sellist
Demonstratiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ dem sg ill sellisesse
Demonstratiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ dem sg in sellises
Demonstratiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ dem sg el sellisest
Demonstratiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ dem sg all sellisele
Demonstratiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ dem sg ad sellisel
Demonstratiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ dem sg abl selliselt
Demonstratiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ dem sg tr selliseks
Demonstratiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ dem sg term selliseni
Demonstratiivpronoomen singular essiiv
    _P_ dem sg es sellisena
Demonstratiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ dem sg abes selliseta
Demonstratiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ dem sg kom sellisega
Demonstratiivpronoomen singular aditiiv
    _P_ dem sg adit sellisse
Demonstratiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ dem pl nom sellised
Demonstratiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ dem pl gen selliste
Demonstratiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ dem pl part selliseid
Demonstratiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ dem pl ill sellistesse, selliseisse
Demonstratiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ dem pl in sellistes, selliseis
Demonstratiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ dem pl el sellistest, selliseist
Demonstratiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ dem pl all sellistele, selliseile
Demonstratiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ dem pl ad sellistel, selliseil
Demonstratiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ dem pl abl sellistelt, selliseilt
Demonstratiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ dem pl tr sellisteks, selliseiks
Demonstratiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ dem pl term sellisteni, selliseini
Demonstratiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ dem pl es sellistena, selliseina
Demonstratiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ dem pl abes sellisteta, selliseita
Demonstratiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ dem pl kom sellistega selliseiga
Indefiniitpronoomen
    _P_ indef muist
Indefiniitpronoomen singular nominatiiv
    _P_ indef sg nom mingi
Indefiniitpronoomen singular genitiiv
    _P_ indef sg gen mingi
Indefiniitpronoomen singular partitiiv
    _P_ indef sg part mingit
Indefiniitpronoomen singular illatiiv
    _P_ indef sg ill mingisse
Indefiniitpronoomen singular inessiiv
    _P_ indef sg in mingis
Indefiniitpronoomen singular elatiiv
    _P_ indef sg el mingist
Indefiniitpronoomen singular allatiiv
    _P_ indef sg all mingile
Indefiniitpronoomen singular adessiiv
    _P_ indef sg ad mingil
Indefiniitpronoomen singular ablatiiv
    _P_ indef sg abl mingilt
Indefiniitpronoomen singular translatiiv
    _P_ indef sg tr mingiks
Indefiniitpronoomen singular terminatiiv
    _P_ indef sg term mingini
Indefiniitpronoomen singular essiiv
    _P_ indef sg es mingina
Indefiniitpronoomen singular abessiiv
    _P_ indef sg abes mingita
Indefiniitpronoomen singular komitatiiv
    _P_ indef sg kom mingiga
Indefiniitpronoomen singular aditiiv
    _P_ indef sg adit mõnda
Indefiniitpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ indef pl nom mingid
Indefiniitpronoomen pluural genitiiv
    _P_ indef pl gen mingite
Indefiniitpronoomen pluural partitiiv
    _P_ indef pl part mingeid
Indefiniitpronoomen pluural illatiiv
    _P_ indef pl ill mingitesse, mingeisse
Indefiniitpronoomen pluural inessiiv
    _P_ indef pl in mingites, mingeis
Indefiniitpronoomen pluural elatiiv
    _P_ indef pl el mingitest, mingeist
Indefiniitpronoomen pluural allatiiv
    _P_ indef pl all mingitele, mingeile
Indefiniitpronoomen pluural adessiiv
    _P_ indef pl ad mingitel, mingeil
Indefiniitpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ indef pl abl mingitelt, mingeilt
Indefiniitpronoomen pluural translatiiv
    _P_ indef pl tr mingiteks, mingeiks
Indefiniitpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ indef pl term mingiteni, mingeini
Indefiniitpronoomen pluural essiiv
    _P_ indef pl es mingitena, mingeina
Indefiniitpronoomen pluural abessiiv
    _P_ indef pl abes mingiteta, mingeita
Indefiniitpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ indef pl kom mingitega, mingeiga
Possessiivpronoomen
    _P_ pos oma
Possessiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ pos sg nom iseenese?
Possessiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ pos sg gen iseenese
Possessiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ pos sg part iseennast
Possessiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ pos sg ill iseenesesse
Possessiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ pos sg in iseeneses
Possessiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ pos sg el iseenesest
Possessiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ pos sg all iseenesele
Possessiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ pos sg ad iseenesel
Possessiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ pos sg abl iseeneselt
Possessiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ pos sg tr iseeneseks
Possessiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ pos sg term iseeneseni
Possessiivpronoomen singular essiiv
    _P_ pos sg es iseenesena
Possessiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ pos sg abes iseeneseta
Possessiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ pos sg kom iseenesega
Possessiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ pos pl nom iseenese?
Possessiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ pos pl gen iseeneste
Possessiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ pos pl part iseendid
Possessiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ pos pl ill iseenestesse
Possessiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ pos pl in iseenestes
Possessiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ pos pl el iseenestest
Possessiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ pos pl all iseenestele
Possessiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ pos pl ad iseenestel
Possessiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ pos pl abl iseenestelt
Possessiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ pos pl tr iseenesteks
Possessiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ pos pl term iseenesteni
Possessiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ pos pl es iseenestena
Possessiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ pos pl abes iseenesteta
Possessiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ pos pl kom iseenestega
Interrogatiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ inter sg nom milline
Interrogatiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ inter sg gen millise
Interrogatiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ inter sg part millist
Interrogatiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ inter sg ill millisesse
Interrogatiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ inter sg in millises
Interrogatiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ inter sg el millisest
Interrogatiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ inter sg all millisele
Interrogatiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ inter sg ad millisel
Interrogatiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ inter sg abl milliselt
Interrogatiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ inter sg tr milliseks
Interrogatiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ inter sg term milliseni
Interrogatiivpronoomen singular essiiv
    _P_ inter sg es millisena
Interrogatiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ inter sg abes milliseta
Interrogatiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ inter sg kom millisega
Interrogatiivpronoomen singular aditiiv
    _P_ inter sg adit millisse?
Interrogatiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ inter pl nom millised
Interrogatiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ inter pl gen milliste
Interrogatiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ inter pl part milliseid
Interrogatiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ inter pl ill millistesse, milliseisse
Interrogatiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ inter pl in millistes, milliseis
Interrogatiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ inter pl el millistest, milliseist
Interrogatiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ inter pl all millistele, milliseile
Interrogatiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ inter pl ad millistel, milliseil
Interrogatiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ inter pl abl millistelt, milliseilt
Interrogatiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ inter pl tr millisteks, milliseiks
Interrogatiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ inter pl term millisteni, milliseini
Interrogatiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ inter pl es millistena, milliseina
Interrogatiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ inter pl abes millisteta, milliseita
Interrogatiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ inter pl kom millistega, milliseiga
Relatiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ rel sg nom milline
Relatiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ rel sg gen millise
Relatiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ rel sg part millist
Relatiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ rel sg ill millisesse
Relatiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ rel sg in millises
Relatiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ rel sg el millisest
Relatiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ rel sg all millisele
Relatiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ rel sg ad millisel
Relatiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ rel sg abl milliselt
Relatiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ rel sg tr milliseks
Relatiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ rel sg term milliseni
Relatiivpronoomen singular essiiv
    _P_ rel sg es millisena
Relatiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ rel sg abes milliseta
Relatiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ rel sg kom millisega
Relatiivpronoomen singular aditiiv
    _P_ rel sg adit millisse?
Relatiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ rel pl nom millised
Relatiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ rel pl gen milliste
Relatiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ rel pl part milliseid
Relatiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ rel pl ill millistesse, milliseisse
Relatiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ rel pl in millistes, milliseis
Relatiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ rel pl el millistest, milliseist
Relatiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ rel pl all millistele, milliseile
Relatiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ rel pl ad millistel, milliseil
Relatiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ rel pl abl millistelt, milliseilt
Relatiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ rel pl tr millisteks, milliseiks
Relatiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ rel pl term millisteni, milliseini
Relatiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ rel pl es millistena, milliseina
Relatiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ rel pl abes millisteta, milliseita
Relatiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ rel pl kom millistega, milliseiga
Refleksiivpronoomen
    _P_ refl
Refleksiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ refl sg nom ise
Refleksiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ refl sg gen iseenda
Refleksiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ refl sg part iseend
Refleksiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ refl sg ill iseendasse
Refleksiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ refl sg in iseendas
Refleksiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ refl sg el iseendast
Refleksiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ refl sg all iseendale
Refleksiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ refl sg ad iseendal
Refleksiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ refl sg abl iseendalt
Refleksiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ refl sg tr iseendaks
Refleksiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ refl sg term iseendani
Refleksiivpronoomen singular essiiv
    _P_ refl sg es iseendana
Refleksiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ refl sg abes iseendata
Refleksiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ refl sg kom iseendaga
Refleksiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ refl pl nom ise
Refleksiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ refl pl gen iseendi
Refleksiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ refl pl part iseendid
Refleksiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ refl pl ill iseendisse
Refleksiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ refl pl in iseendis
Refleksiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ refl pl el iseendist
Refleksiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ refl pl all iseendile
Refleksiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ refl pl ad iseendil
Refleksiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ refl pl abl iseendilt
Refleksiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ refl pl tr iseendiks
Refleksiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ refl pl term iseendini
Refleksiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ refl pl es iseendina
Refleksiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ refl pl abes iseendita
Refleksiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ refl pl kom iseendiga
Retsiprookpronoomen singular genitiiv
    _P_ rec sg gen teineteise
Retsiprookpronoomen singular partitiiv
    _P_ rec sg part teineteist
Retsiprookpronoomen singular illatiiv
    _P_ rec sg ill teineteisesse
Retsiprookpronoomen singular inessiiv
    _P_ rec sg in teineteises
Retsiprookpronoomen singular elatiiv
    _P_ rec sg el teineteisest
Retsiprookpronoomen singular allatiiv
    _P_ rec sg all teineteisele
Retsiprookpronoomen singular adessiiv
    _P_ rec sg ad teineteisel
Retsiprookpronoomen singular ablatiiv
    _P_ rec sg abl teineteiselt
Retsiprookpronoomen singular translatiiv
    _P_ rec sg tr teineteiseks
Retsiprookpronoomen singular terminatiiv
    _P_ rec sg term teineteiseni
Retsiprookpronoomen singular essiiv
    _P_ rec sg es teineteisena
Retsiprookpronoomen singular abessiiv
    _P_ rec sg abes teineteiseta
Retsiprookpronoomen singular komitatiiv
    _P_ rec sg kom teineteisega
Retsiprookpronoomen singular aditiiv
    _P_ rec sg adit teineteise
Retsiprookpronoomen pluural genitiiv
    _P_ rec pl gen teineteiste
Retsiprookpronoomen pluural partitiiv
    _P_ rec pl part teineteisi
Retsiprookpronoomen pluural illatiiv
    _P_ rec pl ill teineteistesse
Retsiprookpronoomen pluural inessiiv
    _P_ rec pl in teineteistes
Retsiprookpronoomen pluural elatiiv
    _P_ rec pl el teineteistest
Retsiprookpronoomen pluural allatiiv
    _P_ rec pl all teineteistele
Retsiprookpronoomen pluural adessiiv
    _P_ rec pl ad teineteistel
Retsiprookpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ rec pl abl teineteistelt
Retsiprookpronoomen pluural translatiiv
    _P_ rec pl tr teineteisteks
Retsiprookpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ rec pl term teineteisteni
Retsiprookpronoomen pluural essiiv
    _P_ rec pl es teineteistena
Retsiprookpronoomen pluural abessiiv
    _P_ rec pl abes teineteisteta
Retsiprookpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ rec pl kom teineteistega
Determinatiivpronoomen
    _P_ det ise?
Determinatiivpronoomen singular nominatiiv
    _P_ det sg nom ise
Determinatiivpronoomen singular genitiiv
    _P_ det sg gen enda
Determinatiivpronoomen singular partitiiv
    _P_ det sg part end
Determinatiivpronoomen singular illatiiv
    _P_ det sg ill endasse
Determinatiivpronoomen singular inessiiv
    _P_ det sg in endas
Determinatiivpronoomen singular elatiiv
    _P_ det sg el endast
Determinatiivpronoomen singular allatiiv
    _P_ det sg all endale
Determinatiivpronoomen singular adessiiv
    _P_ det sg ad endal
Determinatiivpronoomen singular ablatiiv
    _P_ det sg abl endalt
Determinatiivpronoomen singular translatiiv
    _P_ det sg tr endaks
Determinatiivpronoomen singular terminatiiv
    _P_ det sg term endani
Determinatiivpronoomen singular essiiv
    _P_ det sg es endana
Determinatiivpronoomen singular abessiiv
    _P_ det sg abes endata
Determinatiivpronoomen singular komitatiiv
    _P_ det sg kom endaga
Determinatiivpronoomen singular aditiiv
    _P_ det sg adit emba-kumba
Determinatiivpronoomen pluural nominatiiv
    _P_ det pl nom ise
Determinatiivpronoomen pluural genitiiv
    _P_ det pl gen endi
Determinatiivpronoomen pluural partitiiv
    _P_ det pl part endid
Determinatiivpronoomen pluural illatiiv
    _P_ det pl ill endisse
Determinatiivpronoomen pluural inessiiv
    _P_ det pl in endis
Determinatiivpronoomen pluural elatiiv
    _P_ det pl el endist
Determinatiivpronoomen pluural allatiiv
    _P_ det pl all endile
Determinatiivpronoomen pluural adessiiv
    _P_ det pl ad endil
Determinatiivpronoomen pluural ablatiiv
    _P_ det pl abl endilt
Determinatiivpronoomen pluural translatiiv
    _P_ det pl tr endiks
Determinatiivpronoomen pluural terminatiiv
    _P_ det pl term endini
Determinatiivpronoomen pluural essiiv
    _P_ det pl es endina
Determinatiivpronoomen pluural abessiiv
    _P_ det pl abes endita
Determinatiivpronoomen pluural komitatiiv
    _P_ det pl kom endiga
Adverb
    _D_ asjatult
Adpositsioon prepositsioon
    _K_ pre enne
Adpositsioon postpositsioon
    _K_ post kaudu
Rinnastav sidesõna
    _J_ crd ja 
Alistav sidesõna
    _J_ sub et
Põhiarvsõna number
    _N_ card ? digit 8
Põhiarvsõna singular nominatiiv sõna
    _N_ card sg nom l kaheksa
Põhiarvsõna singular genitiiv sõna
    _N_ card sg gen l kaheksa
Põhiarvsõna singular partitiiv sõna
    _N_ card sg part l kaheksat
Põhiarvsõna singular illatiiv sõna
    _N_ card sg ill l kaheksasse
Põhiarvsõna singular inessiiv sõna
    _N_ card sg in l kaheksas
Põhiarvsõna singular elatiiv sõna
    _N_ card sg el l kaheksast
Põhiarvsõna singular allatiiv sõna
    _N_ card sg all l kaheksale
Põhiarvsõna singular adessiiv sõna
    _N_ card sg ad l kaheksal
Põhiarvsõna singular ablatiiv sõna
    _N_ card sg abl l kaheksalt
Põhiarvsõna singular translatiiv sõna
    _N_ card sg tr l kaheksaks
Põhiarvsõna singular terminatiiv sõna
    _N_ card sg term l kaheksani
Põhiarvsõna singular essiiv sõna
    _N_ card sg es l kaheksana
Põhiarvsõna singular abessiiv sõna
    _N_ card sg abes l kaheksata
Põhiarvsõna singular komitatiiv sõna
    _N_ card sg kom l kaheksaga
Põhiarvsõna singular aditiiv sõna
    _N_ card sg adit l viide
Põhiarvsõna pluural nominatiiv sõna
    _N_ card pl nom l kaheksad
Põhiarvsõna pluural genitiiv sõna
    _N_ card pl gen l kaheksate
Põhiarvsõna pluural partitiiv sõna
    _N_ card pl part l kaheksaid
Põhiarvsõna pluural illatiiv sõna
    _N_ card pl ill l kaheksatesse, kaheksaisse
Põhiarvsõna pluural inessiiv sõna
    _N_ card pl in l kaheksates, kaheksais
Põhiarvsõna pluural elatiiv sõna
    _N_ card pl el l kaheksatest, kaheksaist
Põhiarvsõna pluural allatiiv sõna
    _N_ card pl all l kaheksatele, kaheksaile
Põhiarvsõna pluural adessiiv sõna
    _N_ card pl ad l kaheksatel, kaheksail
Põhiarvsõna pluural ablatiiv sõna
    _N_ card pl abl l kaheksatelt, kaheksailt
Põhiarvsõna pluural translatiiv sõna
    _N_ card pl tr l kaheksateks, kaheksaiks
Põhiarvsõna pluural terminatiiv sõna
    _N_ card pl term l kaheksateni, kaheksaini
Põhiarvsõna pluural essiiv sõna
    _N_ card pl es l kaheksatena, kaheksaina
Põhiarvsõna pluural abessiiv sõna
    _N_ card pl abes l kaheksateta, kaheksaita
Põhiarvsõna pluural komitatiiv sõna
    _N_ card pl kom l kaheksatega, kaheksaiga
Järgarvsõna number
    _N_ ord ? digit 8.
Järgarvsõna rooma number
    _N_ ord ? roman IX
Järgarvsõna singular nominatiiv sõna
    _N_ ord sg nom l kaheksas
Järgarvsõna singular genitiiv sõna
    _N_ ord sg gen l kaheksanda
Järgarvsõna singular partitiiv sõna
    _N_ ord sg part l kaheksandat
Järgarvsõna singular illatiiv sõna
    _N_ ord sg ill l kaheksandasse
Järgarvsõna singular inessiiv sõna
    _N_ ord sg in l kaheksandas
Järgarvsõna singular elatiiv sõna
    _N_ ord sg el l kaheksandast
Järgarvsõna singular allatiiv sõna
    _N_ ord sg all l kaheksandale
Järgarvsõna singular adessiiv sõna
    _N_ ord sg ad l kaheksandal
Järgarvsõna singular ablatiiv sõna
    _N_ ord sg abl l kaheksandalt
Järgarvsõna singular translatiiv sõna
    _N_ ord sg tr l kaheksandaks
Järgarvsõna singular terminatiiv sõna
    _N_ ord sg term l kaheksandani
Järgarvsõna singular essiiv sõna
    _N_ ord sg es l kaheksandana
Järgarvsõna singular abessiiv sõna
    _N_ ord sg abes l kaheksandata
Järgarvsõna singular komitatiiv sõna
    _N_ ord sg kom l kaheksandaga
Järgarvsõna singular aditiiv sõna
    _N_ ord sg adit l teise
Järgarvsõna pluural nominatiiv sõna
    _N_ ord pl nom l kaheksandad
Järgarvsõna pluural genitiiv sõna
    _N_ ord pl gen l kaheksandate
Järgarvsõna pluural partitiiv sõna
    _N_ ord pl part l kaheksandaid
Järgarvsõna pluural illatiiv sõna
    _N_ ord pl ill l kaheksandatesse, kaheksandaisse
Järgarvsõna pluural inessiiv sõna
    _N_ ord pl in l kaheksandates, kaheksandais
Järgarvsõna pluural elatiiv sõna
    _N_ ord pl el l kaheksandatest, kaheksandaist
Järgarvsõna pluural allatiiv sõna
    _N_ ord pl all l kaheksandatele, kaheksandaile
Järgarvsõna pluural adessiiv sõna
    _N_ ord pl ad l kaheksandatel, kaheksandail
Järgarvsõna pluural ablatiiv sõna
    _N_ ord pl abl l kaheksandatelt, kaheksandailt
Järgarvsõna pluural translatiiv sõna
    _N_ ord pl tr l kaheksandateks, kaheksandaiks
Järgarvsõna pluural terminatiiv sõna
    _N_ ord pl term l kaheksandateni, kaheksandaini
Järgarvsõna pluural essiiv sõna
    _N_ ord pl es l kaheksandatena, kaheksandaina
Järgarvsõna pluural abessiiv sõna
    _N_ ord pl abes l kaheksandateta, kaheksandaita
Järgarvsõna pluural komitatiiv sõna
    _N_ ord pl kom l kaheksandatega, kaheksandaiga
Hüüdsõna
    _I_ oi 
Nimisõnalühend singular nominatiiv
    _Y_ nominal sg nom CD
Nimisõnalühend singular genitiiv
    _Y_ nominal sg gen CD
Nimisõnalühend singular partitiiv
    _Y_ nominal sg part CDd
Nimisõnalühend singular illatiiv
    _Y_ nominal sg ill CDsse
Nimisõnalühend singular inessiiv
    _Y_ nominal sg in CDs
Nimisõnalühend singular elatiiv
    _Y_ nominal sg el CDst
Nimisõnalühend singular allatiiv
    _Y_ nominal sg all CDle
Nimisõnalühend singular adessiiv
    _Y_ nominal sg ad CDl
Nimisõnalühend singular ablatiiv
    _Y_ nominal sg abl CDlt
Nimisõnalühend singular translatiiv
    _Y_ nominal sg tr CDks
Nimisõnalühend singular terminatiiv
    _Y_ nominal sg term CDni
Nimisõnalühend singular essiiv
    _Y_ nominal sg es CDna
Nimisõnalühend singular abessiiv
    _Y_ nominal sg abes CDta
Nimisõnalühend singular komitatiiv
    _Y_ nominal sg kom CDga
Nimisõnalühend pluural nominatiiv
    _Y_ nominal pl nom CDd
Nimisõnalühend pluural genitiiv
    _Y_ nominal pl gen CDde
Nimisõnalühend pluural partitiiv
    _Y_ nominal pl part CDsid
Nimisõnalühend pluural illatiiv
    _Y_ nominal pl ill CDdesse
Nimisõnalühend pluural inessiiv
    _Y_ nominal pl in CDdes
Nimisõnalühend pluural elatiiv
    _Y_ nominal pl el CDdest
Nimisõnalühend pluural allatiiv
    _Y_ nominal pl all CDdele
Nimisõnalühend pluural adessiiv
    _Y_ nominal pl ad CDdel
Nimisõnalühend pluural ablatiiv
    _Y_ nominal pl abl CDdelt
Nimisõnalühend pluural translatiiv
    _Y_ nominal pl tr CDdeks
Nimisõnalühend pluural terminatiiv
    _Y_ nominal pl term CDdeni
Nimisõnalühend pluural essiiv
    _Y_ nominal pl es CDdena
Nimisõnalühend pluural abessiiv
    _Y_ nominal pl abes CDdeta
Nimisõnalühend pluural komitatiiv
    _Y_ nominal pl kom CDdega
Omadussõnalühend
    _Y_ adjectival hisp
Määrsõnalühend
    _Y_ adverbial jne
Tegusõnalühend
    _Y_ verbal vt
Nimisõnalühend
    _Y_ nominal ? A
Määrsõna
    _X_ plehku
Punkt
    _Z_ Fst .
Koma
    _Z_ Com ,
Semikoolon
    _Z_ Scl ;
Koolon
    _Z_ Col :
Küsimärk
    _Z_ Int ?
Hüüumärk
    _Z_ Exc !
Kolmpunkt
    _Z_ Ell ...
Kakspunkt
    _Z_ Els ..
Mõttekriips
    _Z_ Dsh -
Topeltkriips
    _Z_ Dsd --
Avav ümarsulg
    _Z_ Opr (
Sulgev ümarsulg
    _Z_ Cpr )
Jutumärk
    _Z_ Quo "
Avav jutumärk
    _Z_ Oqu «
Sulgev jutumärk
    _Z_ Cqu »
Avav kandiline sulg
    _Z_ Osq [
Sulgev kandiline sulg
    _Z_ Csq ]
Kaldkriips
    _Z_ Sla /
Tundmatu sõna
    _T_ qwerty