Keelenõuvakk

MUU
kirjakeele ja argikeele vahekord, stiiliküsimused



Kas „viiekordne maja“ on õigesti kirjutatud? – See on argikeel, kirjakeeles on viiekorruseline maja.

Sõna „väljamaalane“ on argikeelend, kirjakeeles on välismaalane.

Sõna ekstrasenss (lõpus on kaks s-i) on argikeelne, kirjakeeles on ekstrasensitiiv.

Sõnade „snäkk“ ja „snäkid“ asemel on kirjakeeles näksid või suupisted.

Sõna „soendama“ on argistiilne, kirjakeelne vorm on soojendama.

Kirjakeeles on õige üles, sõna „ülesse“ on argikeelne.

Kas sõna „kunde“ sobib kirjakeelde? – See on argikeelne sõna, kirjakeeles on klient.

Sõna kuna kasutus tähenduses 'millal' on argikeelne.

Sõna ilusasti on kirjakeelne, aga ilusti argikeelne.

„Nihuke“ (~ „niuke“) ega „sihuke“ (~ „siuke“) ei sobi kirjakeelde.

Sõna „plätu“ on argistiilne ning seda hinnasiltidele ei soovita kirjutada, ent reklaamikeelde võib see vahel sobida. (Hinnasildile võib kirjutada rannajalats või saunajalats.)

Kas õige on „šampus“ või „šampanja“? – Kirjakeeles šampanja, argikeeles võib kasutada sõna sampus.

Sõna „jute“ on argikeelne, kirjakeeles on džuutriie.

Õige on põrandasoojendus (mitte „põrandasoendus“).

Sõna „tele“ tähenduses 'televisioon' sobib vaid argikeelde.

Parem on kirjutada vanill, vanillijogurt, mitte „vanilje“ ega „vaniljejogurt“.

Mida tähendab hängima? – Hängima tähendab 'ringi lonkima; aega veetma'. See on argikeelne sõna, kirjakeelsesse teksti see ei sobi.

Ühend „pähe määrima“ on madalkeelne, neutraalsesse teksti see ei sobi.

Sõna humanitaar võib kirjakeeles kasutada (tähenduses 'humanitaarspetsialist, humanitaarteadlane').

Ühendi „mis iganes“ asemel on kirjakeeles parem kasutada ühendit mis tahes.

Mida tähendab kodukas? – See on argikeelne sõna ja tähendab 'koduleht'.

Mida tähendab seepama (Kerli Kõiv ütleb Kroonika intervjuus: „Pool aastat seepasin ema, et ta lubaks tätoveeringu teha.“)? – See argikeelne sõna tähendab 'lunima' (argikeelsed sõnad on nt veel seebitama ja moosima).

Argikeelne „tsukiini“ on botaanikas kabatšokk, mis kuulub suvikõrvitsate rühma.

Verb poodlema kuulub kirjakeelde, mitte slängi.

Kirjakeeles on õige kirjutada džäss, sõna „jats“ on argikeelne.

Sõna „šoppama“ on argistiilne, neutraalkeelsesse teksti sobib nt poodlema.

Kas õige on „heebel“ või „eebel“? – Saksa sõna Hebel on eesti keeles hoob, kang.

Labor on korrektne kirjakeele sõna.

Nn lamavat politseinikku on liikluseeskirjas nimetatud sõnaga künnis.

Sõna fenkol on f-iga, botaanikas on täpsem nimetus apteegitill.

Kas õige on „täiturg“ või „kirbuturg“? – Neutraalne on vanakraamiturg, argikeelsed on täiturg ja täika. Sõna kirbuturg on toortõlge soome sõnast kirpputori ega sobi eesti keeles kasutada.

Kas tapeedil on „porde“ või „bordüür“? – Äärisvöödi kohta on kõige lihtsam ja sobivam sõna poort. Võõrsõna bordüür on peenutsev, sõnakujud porte ja porde argikeelsed.

Kas võib inglise puzzle vastena kasutada sõna killupilt? – Jah, võib. Peale selle on kasutusel sõnad mosaiikpilt, mosaiikmäng, pusle. Viimane on alates 2006. aasta ÕSi ilmumisest kirjakeelne sõna.

Kirjakeeles on satään, vorm satiin on ÕSi järgi argikeelne.

Sõnad gei 'homoseksuaalne mees' ja lesbi 'homoseksuaalne naine' on ÕSi järgi kirjakeelsed.

Kirjakeeles on õige soojendus, mitte „soendus“.

Sõna rämpspost on kirjakeelne, spämm on argikeelne.

Sõna svamm on kõnekeelne, kirjakeeles olgu kas pesukäsn või vamm.

Sõna tossud on argikeelne, kirjakeelne sõna on botased.

Esemel on oskuskeeles mõõtmed, argikeeles mõõdud.

Sõna tudeng on kõnekeelne.

Kuidas tõlkida inglise shopping? – See oleneb teksti stiilist. Argikeelne on „šoppamine“ (või ka mugand „šoping“), kirjakeelsed on poodlemine ’mööda poode käimine’ ja ostlemine ’mööda poode käimine ja ostude tegemine’.

Kõnekeeles on buržuika ~ pursuika, kirjakeelne sõna on raudahi.

Rahvakeelses taimenimetuses Rakvere raibe on kohanimeline täiend suure algustähega. Botaanikas on selle taime nimetus harilik tõlkjas.

Sõna kopeerima on kirjakeelne, sõna kopima kirjakeelde ei sobi.

Eesti endiste rahatähtede kõnekeelsed nimetused keres '5kroonine', tammsaare '25kroonine', koidula '100kroonine' ja jakobson '500kroonine' on väikese algustähega.

Kirjakeeles on õige praegu, mitte „praegult“ ega „praegust“.

Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas.

Sõna promoma on argikeelne, neutraalsed sõnad on kiitma ja reklaamima.

Kas „kondentsvesi“ või „kondensvesi“? – Kirjutage kondensatsioonivesi.

Kuidas kirjutada „bardatšokk“? – Eesti kirjakeeles on selle asemel sõna kindalaegas.

Sõna šokohoolik sobib kõnekeelde, kirjakeeles võib olla nt šokolaadiarmastaja.

Mida tähendab tšillima? – „Eesti slängi sõnaraamat“ (2003) annab sellele kaks tähendust: 1) algses tähenduses: lõdvestuma, tantsupeol tantsimise vahepeal v pärast tantsimist puhkama, ennast jahutama; 2) lahedalt, mõnusasti, rahulikult v muretult aega veetma; lõõgastuma; naudisklema; mõnulema; niisama meeldivalt olema (midagi erilist tegemata).
See on argikeelne sõna, mis kirjakeelde ei sobi.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu liige oli vabadussõjalane (argikeeles vaps).

Kas nõukaaeg on kirjakeelne sõna? – Ei ole, kirjakeeles on nõukogude aeg (kõrvuti Saksa aja ja Rootsi ajaga võib kirjutada ka Nõukogude aeg).

Sõna tänutäheks on kirjakeelne. Sünonüüm on tänuks.

Kumba kasutada, kas sõna „hiireklikk“ või „hiireklõps“? – Kirjakeeles on hiireklõps.

Kas „kombenesoon“ või „kombe“? – Kirjakeeles on i-ga kombinesoon, argikeeles kombe ~ kombekas.

Sõna platnoi tähendab 'elukutseline kriminaalkurjategija'. Platnoi on argikeelne sõna.

Sõnad pritsimaja ja pritsumaja on argikeelsed,
kirjakeelne on tuletõrjehoone.

Sõna kolmeteistaastane on kirjakeelne, mitte argikeelne. Kirjakeeles on ka kolmeteistkümneaastane.

Ekseemi argikeelne nimetus on sammaspool. Kuidas on selle sõna omastav ja osastav kääne? – Omastav on sammaspoole, osastav sammaspoolt.

Zooloogiatermin on kartulimardikas.
Väljaspool oskuskeelt võib kirjutada ka Colorado mardikas (see pole nomenklatuurne nimetus).

Kirjakeeles on õiged vormid soojendusrest, soojenduskott ja soojendusjooks (mitte „soendusrest“, „soenduskott“, „soendusjooks“).

Sõna samssmaterjal on argikeelne. Kirjakeeles on seemismaterjal või lihtsalt seemis.

Kirjakeeles on nokkmüts.
Vorm nokamüts on kõnekeelne.

Kirjakeeles märgib sõna raamatupidamine majandusarvestuse liiki.
Argikeeles kasutatakse seda sõna ka tähendustes 'raamatupidamisosakond, raamatupidaja(d)', need tähendused kirjakeelsesse teksti ei sobi.

Sõna okei on argikeelne, kirjakeeles on hästi, olgu, korras, hea küll vm.

Riietuseset märkiv sõna pusa on argikeelne, kirjakeeles on (trikoo)džemper.

Kirjakeeles on eelsoojendus (argikeeles on „eelsoendus“).

Sõnad valgekrae ja sinikrae on argikeelsed. Kirjakeeles on ametnik ja oskustööline.

Kirjakeeles on õige luksushotell, mitte „lukshotell“.

Kas sõna jalka võib kirjakeeles kasutada? – See on argikeel, kirjakeelne on jalgpall.

Mida tähendab sarikapidu? – See on argikeelne sõna sarikaliikude joomise kohta.

Kas „satelliiditaldrik“ või „satelliittaldrik“ (antenni kohta)? – Korrektne termin on paraboolantenn.

Kas proff tähenduses 'professionaal' on kirja- või argikeelne? – See on kirjakeelne.

Kas võib kirjutada „Vaatasin netist, et .. “? – Sõna nett tähenduses 'Internet vm võrk' on argikeelne.

Kas dokumendis võib kasutada sõna masu? – Dokumenditekstis kasutage sõna majandussurutis vm, sõna masu sobib vabama stiiliga teksti.

Mida tähendab tšättima? – See on argikeelne sõna, mis märgib arvutivõrgu või mobiiltelefonisõnumite vahendusel vestlemist. Vahel kasutatakse ka vestlemise kohta laiemalt.

Sõna sessioon tähendab 'istungjärk, tööperiood; eksami- v õppesessioon'. Eksami- ja õppesessiooni kohta kasutatakse ka lühemat sõna sess (ÕSi järgi kirjakeelne).
Sõna sessioon ei soovitata kasutada tähenduses 'seanss, katkestamatu ajavahemik mingiks tegevuseks'.
Sõna sesoon tähendab 'hooaeg'.

Koolide argikeelsed nimetused Panso kool, Otsa kool ja Elleri kool on sidekriipsuta.

Sõna suht on argikeelne ja tähendab 'suhteliselt, võrdlemisi, üsna, päris'.

Kirjakeelsed vormid on üles astuma, üles kirjutama, üles tõusma, üles ärkama, üles laadima (mitte „ülesse astuma“, „ülesse kirjutama“, „ülesse tõusma“, „ülesse ärkama“, „ülesse laadima“).

Kas kirjutada „lahvka“, „lavka“ või „lafka“? – See on kõnekeelsus, mille kuju pole normeeritud. Kirjakeeles on autokauplus ~ kauplusauto.

Jalaga (joogi)nõu on pokaal, mitte „bokaal“.
Kirjakeelne sõna on šampanjapokaal, mitte „sampusepokaal“.

Sõnad „tiinekas“ ja „tiiner“ kuuluvad argikeelde.
Kirjakeelne on teismeline.

Kas „igasugu“ või „igasugune“? – Kirjakeeles on igasugune.

Sõna flaier tähendab 'väike reklaamleht, kontserdile vm üritusele kutsuv lendleht'. Sõna on argikeelne.

Sõnad pritsimees ja pritsumees on argikeelsed,
kirjakeelne on tuletõrjuja.

Kantrimuusika on meie külas popp. Mida tähendab selle lause viimane sõna? – See on argikeelne sõna, mis tähendab 'moes, väga populaarne'.

Sõna friik on argikeelne ja tähendab 'veidrik; hull, entusiast'.

Mida tähendab jänki? – See on argikeelne sõna, mis tähendab 'USA elanik'.

Sõna „naglid“ jalanõude tähenduses on argikeelne, kirjakeeles on naelikud või naelkingad.

Õige on südantsoojendav, mitte „südantsoendav“.

Autol on sõitjateruum (mitte „salong“) ja pakiruum (mitte „pagasnik“ ega „pagaasnik“).

Kas „dokfilm“, „doksari“ ja „dokumentaal“ on õigesti kirjutatud või peab kirjutama „dokkfilm“ ja „dokksari“? – Need on argikeelsed sõnad. Kirjakeelsed on dokumentaalfilm ~ tõsielufilm, dokumentaalsari ~ tõsielusari.

Kas „klõpsama“ või „klikkama“, „klõpsima“ või „klikkima“? – Kirjakeeles soovitame kasutada sõnu klõpsama (ühekordne tegevus) ja klõpsima (mitmekordne tegevus). Teised verbid on argikeelsed. Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=235.

Sõna kleeps tähendab 'kleeppilt, -märk, -sedel', kleebis on '(suurem) kleeps; trükisesse kleebitud leht piltide v joonistega'.
Argikeelne kleepekas tähendab 'kleeps; liköör'.

Kas „viisime pliidi vanametalli“? – See on argikeelne. Viimase sõna asemel võiks olla nt vanametalliks või vanametallipunkti.

Kas kasutada sõnu kuuendikud ’kuuenda klassi õpilased’ ja viiendikud ’viienda klassi õpilased’? – Need sõnad nimetatud tähenduses kuuluvad argikeelde.

Sõna „level“ (nt „järgmine level“) on kõnekeelne, kirjakeeles on selle asemel tase.

Sõna miski osastav on midagi ja miskit. Viimane vorm pole argikeelne.

Sõna „sotsrealism“ on argistiilne, kirjakeelne on sotsialistlik realism.

Kas kasutada sõna „app“ või „äpp“? – Sõna äpp on kõnekeelne, omastav (mille?) on äpi (nt äpi loomine), osastav (mida?) äppi (nt kasutan äppi).
Kirjakeelsed on rakendus ja rakendusprogramm (nt rakenduse loomine, kasutan rakendust).

Kas võib kasutada sõna profifotograaf? – Jah, proff tähenduses 'professionaal' on kirjakeele sõna.

Kas jalgrattal on „lenkstang“ või „leistang“? – Need on kõnekeelsed sõnad. Kirjakeeles on juhtraud.

Sõna eri kasutamine erinumbri, erilehekülje vm tähenduses on argikeel, sest neutraalne kirjakeel nõuab täpsemat sõna. Nt ajakirja „toidu eri“ asemele sobiks toidunumber (kui on eraldi väljaanne) või toidunurk ~ toidurubriik (kui on väljaande osa). Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=282.