Keelenõuvakk

MUU
keeleteaduslikud küsimused



Kust ma leian perekonnanimede käänamise üldpõhimõtted? – Vt isikunimeandmebaasi sissejuhatus (http://keeleabi.eki.ee/isikunimed/index.php?p=1).

Sõna vandel (tähendab 'elevandiluu') on Ain Kaalepi loodud tehistüvi.

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? – Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi. Liide -ki liitub helitutele häälikutele (k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž), nt kokkki, lukkki, kottki, leibki, seifki, pilaffki, pulsski, punški, beežki, garaažki.

Kui palju on eesti keeles sõnu? – Eesti keele sõnade arvu kohta lugege pikemalt „Eesti keele käsiraamatust“ (peatükk „Leksikoloogia“, § L 58).

Mis on lööp? – See on väike ühe-kahe ligitõmbava pealkirjaga ajaleheplakat. Sõna on laenatud soomlastelt, kes on selle saanud rootslastelt (soome lööppi, rootsi löpsedel).

Mis vorm on hoieldes? – See on verbi hoidlema des-vorm.

Tähte h loetakse eesti keeles haa (mitte „hašš“).

Isikunimetus mulk, mille omastav kääne on mulgi ja mis tähendab 'Mulgimaa elanik', on eesti keelde tulnud läti keelest.

Mitu käänet on eesti keeles? – 14 käänet.

Missugustes eesti keele sõnades on kõrvu ji? – Need sõnad on projitseerima, injitseerima, jidiš.

Kust saab infot eesti tähtede sageduse kohta? – Vaadake „Eesti keele grammatika“ II osast (1993, lk 358 jj).

Eestikeelsed käändenimetused on teinud Karl August Hermann.

Sõna proosit on pärit ladina keelest (ld prōsit 'olgu kasuks').

Keeletermin on umbisikuline tegumood, mitte „umbisiklik“.

Mis vahe on sõnadel meene ja suveniir? – Esimene on oma-, teine võõrsõna. Tähendus on sama.

Mis sõnades on viiest häälikust koosnev konsonantühend? – Nt vintsklema, postskriptum, ongström (mõõtühik).

Tähte r loetakse eesti keeles err (vanamoeline on ärr).

Eesti keele põhikäänded on ainsuse omastav ja mitmuse omastav, peakäänded on ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev ning mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev.

Eesti keele sõnade sageduse kohta saab andmeid Heiki-Jaan Kaalepi ja Kadri Muischneki „Eesti kirjakeele sagedussõnastikust“ (2002). Vt http://dspace.ut.ee/handle/10062/54930.

Rahva- ja keelenimetuste õigekirja on võimalik kontrollida Linguae andmebaasist (http://www.eki.ee/knab/linguae.htm).

Sõna reede on alamsaksa või vanarootsi laen.

Mind huvitab, kuidas kirjutada maailma keelte, kirjade ja rahvaste nimetusi eesti keeles. – Vaadake andmebaasi Linguae (http://www.eki.ee/knab/linguae.htm).

Kes lõi eesti keeles sõna sünnipäev? – See oli Karl August Hermann.

Mis on eesti keeles võõrtähed, aga mis võõrsõnatähed? – Võõrtähed on c, q, w, x, y, võõrsõnatähed on f, š, z, ž.