Keelenõuvakk

NIMED JA NIMETUSED
teoste, dokumentide jm pealkirjad



Pealkirja lõpus punkti ei ole.

Maalil on pealkiri, nt „Külatüdruk kaevul“.

Kas RIIGIHANGETE SEADUS on suure või väikese algustähega? – Õige on väiketäheline riigihangete seadus, aga võib kirjutada ka pealkirjade reegli järgi jutumärkides ja esisuurtähega „Riigihangete seadus“.

Kas pealkirja järele pannakse punkt? – Ei panda, kui pealkiri on eraldi real.

Kas tabelite, lahtrite ja jooniste pealkirjad on suure või väikese algustähega? – Need on suure algustähega.

Kas rahvusvaheline mess „Kaunis kodu“ tuleb kirjutada jutumärkides või mitte? – Ürituste nimed on läbiva suurtähega, v.a liigisõna (mess, näitus jm): Pimedate Ööde filmifestival. Pealkirjalaadsed nimed tuleks jutumärgistada: rahvusvaheline mess „Kaunis kodu“. Kuid enamasti nimetatakse üritusi üldnimega ja kirjutatakse väikese algustähega: raamatumess.

Kuidas kirjutada INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT? – Teosepealkirjad on jutumärkides ja esisuurtähega: „Inglise-eesti sõnaraamat“, vabamalt inglise-eesti sõnaraamat.

Eesti tekstis on võõrkeelne pealkiri vaja panna jutumärkidesse. Võõrkeelne pealkiri on samas kirjas mis muu tekstki.

Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) „Tõde ja õigus“, (menufilm) „Mehed ei nuta“, ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? – Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja.

TV3 saade on „Seitsmesed uudised“ (mitte „Seitsmesed Uudised“, Seitsmesed Uudised).

Kirjutage märk „Welcome to Estonia“.

Kirjutage pealkirjamalli järgi: „Teeme ära 2008“.

Õige on kirjutada lauamäng „Reis ümber maailma“.

Kirjutage võistlus „Nooruslik kevad“ (pealkirjamall).

Kirjutage Tantsisime „Tuljakut“ ja „Targa rehealust“ (tantsude pealkirjad jutumärkides).

Kirjutage konverents „Meie lapsed“.

Kas ajaleheartiklite pealkirjad on teksti sees jutumärkides? – Jah, nt (artikkel) „Ilmajaam andis tormihoiatuse“.

Kas on õige: teenus „Ärikiri“, teenus „Kuller“, teenus „Krediit“? – Ei, ärikirjateenus, kulleriteenus, krediiditeenus.

Kirjutage programm „Tallinn aitab“ (pealkirjamall).

Kirjutage projekt „Ole kaasas!“ (pealkirjamall).

Kasutage pealkirjamalli: programm „Tähed särama“, programm „Noored kooli“.

Kirjutage pealkirjamalli järgi: mäng „Kes aias?“.

Võib kasutada pealkirjamalli: medal „Uppuja päästmise eest“. Võimalik on ka väiketäheline uppuja päästmise medal.

Kirjutage üritus „Eesti laul 2010“.

Pealkirja järele punkti ei panda, aga kuidas on küsimärgiga? – Küsi- ja hüüumärk on ka pealkirja järel.

Soovitame kirjutada Strugatskite teos „Hukkunud Alpinisti hotell“. Jutumärgid hotelli nime ümber (Strugatskite teos „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“) pole kohustuslikud.

Võib kirjutada kas pealkirjana „Eesti riiklik arengukava“ või nimetusena Eesti riiklik arengukava. Selle lühivariant on riiklik arengukava (väikeste tähtedega). Ei ole õige kirjutada Eesti Riiklik Arengukava (läbiva suurtähega) ega Eesti Riiklik arengukava.
Sama moodi võib kirjutada „Eesti maaelu arengukava“ ~ Eesti maaelu arengukava, lühemalt maaelu arengukava.

Kirjutage liiklusseadus (väikese tähega).

Kas Oskar Lutsu „Kevade“-s või Oskar Lutsu „Kevades“? – Õige on teine. Pealkirja käändelõpp on jutumärkide sees.

Saadetel on pealkirjad, nt telesaated „Ringvaade“, „Eesti otsib superstaari“, raadiosaated „Mnemoturniir“, „Rahva teenrid“.

Kaksikpealkirjas on pärast sõna ehk suur algustäht, nt lavastused „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“, „Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi“, Henno Käo raamat „Lumeröökija ehk Üheksa ametit“.

Kirjutage pealkirjamalli järgi: talgud „Teeme ära!“ (mitte: Teeme Ära).

Õige on kirjutada raamatusari „Seiklusjutte maalt ja merelt“.

Raamatusarjadel on pealkirjad, nt „Maailm ja mõnda“, Tänapäeva kirjastuse sari „Punane raamat“. Vt ka „Eesti keele käsiraamat“, ptk „Algustäheortograafia“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=44&p=2&p1=7).

Kui pealkirja „Naeruväärsed eputised“ järel sulgudes on antud prantsuskeelne originaalkuju, käib ka see jutumärkides, st pealkiri on eesti tekstis alati jutumärkides, olenemata keelest.

Õige on kirjutada määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise nõuded“ (määruse pealkiri on jutumärkides).

Rubriigid vormistage pealkirjana, mitte nimena, nt rubriik „Küsimused ja vastused“ (nimetusena: küsimuste ja vastuste rubriik).

Üliõpilaslaulu pealkiri on „Gaudeamus“ (jutumärkides).
Üliõpilaslaulupidu kirjutage nimena: Gaudeamus.

Õpetaja koostas „Kuldvillakule“ küsimusi.
Hakkasime mängima „Kuldvillakut“.
Mängul „Kuldvillak“ on pealkiri, seega tuleb kasutada jutumärke.

Missuguste algustähtedega kirjutada Tallinnas 2017. a suvel toimunud laulupidu ja tantsupidu? – Kirjutage XII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“. Vt ka „Eesti keele käsiraamatu“ reeglid algustähe õigekirja kohta (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=47&p=2&p1=7).