Keelenõuvakk

KIRJAVAHEMÄRGID
muud kirjavahemärgid



Pealkirja lõpus punkti ei ole.

Kui kuupäevas pole tühikuid, ei ole tühikuid ka mõttekriipsu ümber: 14.11.1950–21.12.2005 (vrd 14. XI 1950 – 21. XII 2005).
NB! Õige on siin mõttekriips (asendab sõna kuni), mitte sidekriips.

Kas pealkirja järele pannakse punkt? – Ei panda, kui pealkiri on eraldi real.

Kui lause lõpeb kolme mõttepunktiga, ei ole vaja neljandat enam lauselõpupunktiks panna.

Kas lause lõpus oleva meili- või Interneti-aadressi järel on punkt? – Jah, on küll, nt
Emakeele Seltsi meiliaadress on es@eki.ee.
Keelenõuande koduleht on aadressil http://keeleabi.eki.ee/index.php.

Õige on kirjutada kas 16–20aastased vastajad (kokku) või 16–20-aastased vastajad (sidekriipsuga). NB! Arvude vahel on mõttekriips, mitte sidekriips.
Väär on „16-20 aastased“.

Kui lause lõpus on ladina lühend, mis lõpeb punktiga, jääb kogu lause lõppu üks punkt.

Kas on õige kirjutada „Hind sisaldab: hommikusöök ja ekskursioon“? – Ei ole. Hind sisaldab hommikusööki ja ekskursiooni. ~ Hinnas sisalduvad hommikusöök ja ekskursioon. Koolon on ülearune.

Lauses „Eesti suurimad linnad on: Tallinn, Tartu ja Narva“ on koolon liigne, sest selles ei ole loetelu kokkuvõtvat sõna.

Kui pildiallkiri on ühelauseline, ei käi selle lõppu punkti (hüüu- ja küsimärk käivad). Kui pildiallkiri koosneb mitmest lausest, jääb punkt ära üksnes viimase lause lõpust. Vt „Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused“ (2000, lk 38).

Võib kirjutada kas ida–lääne-suunaline (esimene on mõttekriips, teine on sidekriips) või ida-läänesuunaline (ühe sidekriipsuga).
Sama moodi on ka kirde–edela-suunaline ja kirde-edelasuunaline.

Kui kirja alguses on esimesel real pöördumine Hea klient, võib selle järele panna hüüumärgi, aga võib jätta ka lõpumärgita. Sõna klient on väikese tähega.

Kas kaldkriipsu peab eraldama tühikutega? – Kui ühel või mõlemal pool kaldkriipsu on sõnaühend, on tühikud, näiteks üksikisikud / juriidilised isikud 'üksikisikud või juriidilised isikud', Tallinn / Narva-Jõesuu, aga muidu pole, näiteks abielus/vallaline, alg-/kesk-/kõrgharidus.

Kui otsekõne, mis lõpeb küsimärgiga, on saatelause ees, ei tule küsimärgi järele koma, nt „Kas Tiit ei tulegi täna tööle?“ olid kolleegid murelikud.

Tehtemärkide ümber on tühikud, nt 4 – 2 = 2, 4 : 2 = 2,
NAINE + KIRJANDUS = NAISKIRJANDUS.

Märk & on ja-märk ehk ampersand.

Õige on Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee, mitte Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Kohanimede vahel võivad siin olla nii sidekriipsud kui ka mõttekriipsud.

Meie võistkond võitis kohtumise 79 : 76.
Kui koolonit kasutatakse suhtemärgina, on nii selle ees kui ka järel tühik.

Miinusmärk on mõttekriips, mitte sidekriips.

Lause lõpus on kolm punkti ehk mõttepunktid. Kas nende ees on tühik? – Parem on jätta tühik, ent ka tühikuta pole väär. Vt „Eesti keele käsiraamat“, peatükk „Ortograafia“, § O 69 (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=90).

Pealkirja järele punkti ei panda, aga kuidas on küsimärgiga? – Küsi- ja hüüumärk on ka pealkirja järel.

Märk @ on ätt ehk kommertsmärk.

Õnnitleme 10. sünnipäeva puhul!
Õige on kirjutada nii (mitte „10nda sünnipäeva“).