Keelenõuvakk

KIRJAVAHEMÄRGID
jutumärkide kasutamine



Agendi varjunimi Sirel ei käi jutumärkides.

Kirjutage aasta sotsiaaltöötaja valimine (väike algustäht, jutumärkideta).

Väljendis Eesti Nokia pole jutumärke vaja.

Telesaade on „Aktuaalne kaamera“ (jutumärkides, esimene sõna suure tähega).

Koomiksil on pealkiri, seetõttu on vaja kasutada jutumärke, nt koomiks „Ämblikmees“.

Kas võib kirjutada „Kalev“ šokolaad? – Jutumärke pole vaja kasutada ja nime peab käänama. Sobib Kalevi šokolaad.

Ajalehenimed on harilikus kirjas (mitte kursiivis), läbiva suurtähega (v.a abisõnad, nt ja), jutumärkideta.

Männid on linna rohelised kopsud.
Sõna kopsud ei ole jutumärkides.

Kas ettevõttenimed on jutumärkides? – Jutumärgid pole vajalikud, sest tekstis eristab nime läbiv suurtäht, nt AS Leibur, Nelja Koopa kõrts.

Kas perioodikaväljaannete nimed on jutumärkides? – Perioodikaväljaannete nimed on jutumärkideta ja läbiva suurtähega (välja arvatud abisõnad): Eesti Arst, Kodu ja Aed, Oma Keel, Loomingu Raamatukogu.

Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte? – Kaubanimed on läbiva suurtähega, liigisõnad väikesega, jutumärke pole vaja: Perenaise sai. Emakeele Seltsi keeletoimkond on andnud soovituse kaubanimede kirjutamise kohta (vt Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts 2000, lk 115–121).

Kuidas kirjutada INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT? – Teosepealkirjad on jutumärkides ja esisuurtähega: „Inglise-eesti sõnaraamat“, vabamalt inglise-eesti sõnaraamat.

Me ei soovita Ameerika kommet panna hüüdnimed n-ö kesknimeks jutumärkidega (nt Ants „Öökull“ Vares). Seeasemel on eesti keeles paremaid võimalusi, nt Ants Vares alias Öökull, Ants Vares ehk Öökull, Ants Vares (Öökull) jt.

Õige on kirjutada aasta õppija, aasta koolitaja (väikeste algustähtedega, jutumärke pole).

Väljend raudne eesriie on piltlikus tähenduses jutumärkideta.

Rühmitused Siuru ja Noor-Eesti on jutumärkideta.

TV3 saade on „Seitsmesed uudised“ (mitte „Seitsmesed Uudised“, Seitsmesed Uudised).

Väljend Hruštšovi sula on jutumärkideta.

Õige on kirjutada jah-sõna (sidekriipsuga ja jutumärkideta).

Kirjutage märk „Welcome to Estonia“.

Restoranide ja kohvikute nimesid ei pea jutumärgistama, nt restoran Troika, kohvik Komeet.

Kokteilinimed Cosmopolitan, Margarita ja Mojito on suure tähega ja jutumärkideta.

Kirjutage ilma jutumärkideta ja väiketähtedega: riiklik ehitusregister.

Õige on kirjutada must surm 'katk' (ilma jutumärkideta).

Õige on kirjutada lauamäng „Reis ümber maailma“.

Võib kirjutada kas Eesti inimarengu aruanne või „Eesti inimarengu aruanne“ (mitte Eesti Inimarengu Aruanne).

Kirjutada mõiste „vabadus“ (jutumärkidega), ent vabaduse mõiste (jutumärkideta).
Vt ka kogumik „Keelenõuanne soovitab 4“ (lk 177; võrgus aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/164.pdf).

Kirjutage Prima Vista kirjandusfestival.

Kirjutage võistlus „Nooruslik kevad“ (pealkirjamall).

Soovitame kirjutada tormi ja tungi liikumine (ilma jutumärkideta ja väikese tähega). Piltliku tähendusega asju on üldiselt tavaks kirjutada ilma jutumärkideta.

Ansamblite nimesid ei pea jutumärgistama, nt ansambel Terminaator, ansambel Vanem Õde, ansambel Seitsmes Meel.

Sõidukinimesid ei pea jutumärgistama, nt rong Punane Nool.

Kirjutage Tantsisime „Tuljakut“ ja „Targa rehealust“ (tantsude pealkirjad jutumärkides).

Tantsisime kaerajaani.
Sõna kaerajaan on antud ÕSis nimetusena.

Kas ajaleheartiklite pealkirjad on teksti sees jutumärkides? – Jah, nt (artikkel) „Ilmajaam andis tormihoiatuse“.

Laulukooridele antud nimesid ei pea jutumärgistama, nt koorid Emajõe Laulikud ja Akadeemiline Emajõgi.

Kirjutage programm „Tallinn aitab“ (pealkirjamall).

Kirjutage projekt „Ole kaasas!“ (pealkirjamall).

Viinamarjasortide nimed on mitteerialases tarvituses jutumärkides: viinamari „Cabernet Sauvignon“. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: viinamari 'Cabernet Sauvignon'. Sordinimi on püstkirjas.

Kirjutage pealkirjamalli järgi: mäng „Kes aias?“.

Võib kasutada pealkirjamalli: medal „Uppuja päästmise eest“. Võimalik on ka väiketäheline uppuja päästmise medal.

2011. a toimus XI noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“.

Kirjutage väikeste algustähtedega ja jutumärkideta: baaside leping (Eesti ja Nõukogude Liidu 1939. a leping).

Hinnete nimetusi ei pea jutumärkidesse panema, nt sai nelja, sai hinde neli, sai hindeks nelja, õppis viitele,
nelja-viielised õpilased jne. Sama moodi: tal on füüsikas ainult head ja väga head (hinded); osakond evalveeriti hindega hea.

Soovitame kirjutada Strugatskite teos „Hukkunud Alpinisti hotell“. Jutumärgid hotelli nime ümber (Strugatskite teos „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“) pole kohustuslikud.

Kas võib kirjutada hüüdnime ees- ja perekonnanime vahele, nt Ivo „Munk“ Uukkivi? – Eesti keeles on olemas muid, loomulikumana mõjuvaid võimalusi, nt Ivo Uukkivi ehk Munk, Ivo Uukkivi (Munk) või Ivo Uukkivi alias Munk.

Mitteerialases tarvituses kirjutage kartulisort „Jõgeva kollane“. Erialatekstis on sordinimed jutumärkide asemel ülakomades.

Kirjutage jah-vastus (sidekriipsuga ja jutumärkideta).

Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama.

Laevanimesid ei pea jutumärgistama.

Kuidas tõsta sõna lauses esile? – Esiletõstuks võib kasutada kursiivi (keelend elu) või jutumärke (keelend „elu“). Viimasel juhul ei ole sõna kursiivis.

Saadetel on pealkirjad, nt telesaated „Ringvaade“, „Eesti otsib superstaari“, raadiosaated „Mnemoturniir“, „Rahva teenrid“.

Õige on kirjutada raamatusari „Seiklusjutte maalt ja merelt“.

Mõnd soodushinnakampaaniat võib kirjutada mitmel viisil:
1) nimena, nt (Stockmanni) Hullud Päevad, (Tallinna ja Tartu kaubamaja) Osturalli;
2) pealkirjana, nt „Hullud päevad“, „Osturalli“;
3) üldnimeliselt, nt hullud päevad, osturalli.
Vt Maire Raadiku artikkel „Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest“ kogumikus „Keelenõuanne soovitab 4“ (lk 172–173; võrgus aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/164.pdf).

Raamatusarjadel on pealkirjad, nt „Maailm ja mõnda“, Tänapäeva kirjastuse sari „Punane raamat“. Vt ka „Eesti keele käsiraamat“, ptk „Algustäheortograafia“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=44&p=2&p1=7).

Kui pealkirja „Naeruväärsed eputised“ järel sulgudes on antud prantsuskeelne originaalkuju, käib ka see jutumärkides, st pealkiri on eesti tekstis alati jutumärkides, olenemata keelest.

Kirjastuste nimesid ei pea jutumärgistama, nt Valgus, Eesti Raamat.

Rubriigid vormistage pealkirjana, mitte nimena, nt rubriik „Küsimused ja vastused“ (nimetusena: küsimuste ja vastuste rubriik).

Kas kirjutada bussipeatus „Endla“? – Kirjutage Endla bussipeatus. Peatuste nimed ei ole jutumärkides.

Üliõpilaslaulu pealkiri on „Gaudeamus“ (jutumärkides).
Üliõpilaslaulupidu kirjutage nimena: Gaudeamus.

Kirjutage räägivad nagu mees mehega (kaks viimast sõna ei ole jutumärkides).

Õpetaja koostas „Kuldvillakule“ küsimusi.
Hakkasime mängima „Kuldvillakut“.
Mängul „Kuldvillak“ on pealkiri, seega tuleb kasutada jutumärke.

Võrdluses nagu kirss tordil pole jutumärke vaja.