Keelenõuvakk

KIRJAVAHEMÄRGID
komakasutus



Kui kirja alguses on pöördumine Lugupeetud härra AB, võib selle järele lisada hüüumärgi või jätta märgita, ent koma ei või panna.
Kirja lõpus on õige kirjutada lõpetussõnad komata: Lugupidamisega AB; Tervitades AB; Ette tänades AB jne.

Tartus Supilinnas on komata.

Kirjutada ühe komaga: kolmapäeval, 4. jaanuaril kl 14; teisipäeval, 14. veebruaril kl 19. Kellaaja ees pole koma.

Sõna nagu ette ei panda koma võrdluse puhul (Mehed võitlesid nagu kõige vihasemad lõvid.) ega ka siis, kui lause esimeses pooles on asesõnad sellised, seesugused, niisugused, säärased (Me ei leia teisi niisuguseid heliloojaid nagu Pärt ja Tormis.).

Ajamäärus neljapäeval, 20. märtsil on komaga.

Olla sõltumatu tähendab julgust teha ise otsuseid.
Selles lauses ei ole koma.

Ajamäärus pühapäeval, 13. aprillil on komaga.

Tere, kevad!
Selles lauses on kevad kõnetlussõna ehk üte, mis eraldatakse komaga.

Tallinnas 2. oktoobril – koma ei ole (vrd Tallinn, 2. oktoober – komaga)

Kas kirja lõpus on väljendi parimate soovidega ja nime vahel koma? – Ei ole.

Millal pannakse aadressi kirjutamisel koma? – Kui aadress on kohakäändes, siis koma ei ole: Tallinnas Sihi tänaval ~ tänavas. Kui aadressi osad on ühel real ja nimetavas käändes, siis pannakse koma: Sihi 33, Tallinn või Tallinn, Sihi 33.

Etendus toimub 8., 10., 11. ja 16. oktoobril.
Selles lauses on kõigi arvude järel punkt, sest tegu on järgarvudega.

Ajamäärus teisipäeval, 8. mail on komaga.

Kirja lõpus ei ole enne allkirja koma: Teid ette tänades Jaan Tamm (mitte „Teid ette tänades, Jaan Tamm“).

Tere, sõber!
Lauses on vaja kasutada koma, sest selles on üte.

Õige on kirjutada Harjumaal Kose vallas või Kose vallas Harjumaal. Koma ei ole kummalgi juhul.

Nimi on järellisandina komade vahel.
Mina, Juhan Juurikas, volitan ..

Ajamäärus reedel, 15. septembril on komaga.

Nimekirjas peab eesasendis perekonnanime ja järelasendis eesnime vahel olema koma, nt Karu, Krista.

Ajamäärus laupäeval, 22. juunil on komaga.

Kuidas elad, Võrumaa?
Selles lauses on koma ütte tõttu.

Kui kirja lõpul on enne allkirja sõna austusega, siis selle järele koma ei panda.

Tere, kool!
Tere, lapsed!
Üte ehk kõnetlussõna (kool, lapsed) eraldatakse komaga. Väär on kirjutada komata.

Koma ei ole: Tallinnas Nõmme linnaosas.

Tere, kallis ema!
Selles pöördumises on kallis ema üte, mis eraldatakse muust lausest komaga.

Koma ei ole: reedel kl 13.

Ajamäärus esmaspäeval, 12. jaanuaril on komaga.

Kallis Mari – kas sellises pöördumises on sõnade vahel koma? – Ei ole. Koma on nt pöördumistes Tere, Mari! ja Tere, kallis Mari! (üte eraldatakse muust lausest komaga).

Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku. Koma pannakse nende ette, aga mitte enne sidesõna et ja kui. Nt Olgugi et sõprade mõte mulle ei meeldinud, läksin nendega kaasa. Läksin sõpradega kaasa, olgugi et nende mõte mulle ei meeldinud.

Tiitellehel ei ole ilmumiskoha ja aastaarvu vahel koma, nt
Tallinn 2009

Sellepärast et, selleks et, selle asemel et, eeldusel et, nii et; siis kui, enne kui, juhul kui, nii palju kui, samal ajal kui puhul on koma asend kõikuv. „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk (peatükk „Süntaks“, § SÜ 126) õpetab: „Kui rõhutatakse põhjust, otstarvet vms, siis paigutatakse sõnad sellepärast, selleks vms pealausesse ning koma sidesõna et, kui vms ette. Muidu on koma ühendsidendi ees. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ükskõik, kas ühendi osade vahele koma panna või mitte. Tarvis seda koma pole. Nt Ma tulin sealt nii vara ära sellepärast (= Ma tulin sellepärast sealt nii vara ära), et seltskond ei meeldinud mulle. Ma tulin sealt ära, sellepärast et (= sest) seltskond ei meeldinud mulle. (Juhul) kui = (juhul,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus, lahendatakse vaidlus kõrgema astme kohtus. Selleks et = selleks, et müüa, tuleb pakkuda. Enne kui = enne, kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valimislubadused. Siis kui = siis, kui oli vaja, ei osanud tema kaasa mängida.

„Eesti keele käsiraamatu“ 3. trüki järgi (vt peatükk „Süntaks“, § SÜ 126) on vaba komakasutusega öeldiseta võrdlustarindid, kus nagu või nii nagu seisab lause algul. Nt Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. – Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust.

Kampaania kestab, kuni kaupa jätkub.
Kõrvallause ees on koma.

Kutsusin Indreku, oma pinginaabri, uude sauna. Miks on selles lauses kaks koma? – Järellisand oma pinginaabri laiendab omastavas käändes sihitist Indreku. Reegli järgi eraldatakse omastavas käändes sihitist laiendav järellisand komaga mõlemalt poolt. Vt ka „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk (2007), peatükk „Süntaks“, § SÜ 110 (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=462).

kui-lisand ei nõua koma, nt Tartu kui ülikoolilinn on ..

Ühendis suur-suur tänu on kahe esimese sõna vahel sidekriips, mitte koma.

Seda tuleb näidata tegudega, mitte sõnadega.
Sõna mitte ees on ses lauses koma.

Kui otsekõne, mis lõpeb küsimärgiga, on saatelause ees, ei tule küsimärgi järele koma, nt „Kas Tiit ei tulegi täna tööle?“ olid kolleegid murelikud.

Tarindit, mis algab või lõpeb sõnaga olenevalt, sõltuvalt, erinevalt, lähtuvalt, tulenevalt vms, ei eraldata muust lausest komaga, nt Erinevalt teistest läksin mina kohe pärast kooli koju. Olukorrast olenevalt vastatakse kirjale ..

Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole koma rea lõppu vaja, nt

Eesti Keele Instituut
Roosikrantsi 6
10119 Tallinn

Tere, euro!
Selles lauses on euro kõnetlussõna ehk üte, mis eraldatakse komaga.

Kas kirja alla kirjutada „Parimate tervitustega, Maarja“ (Maarja on kirja autor)? – Koma ei ole.

Koma ei ole: Tallinnas Roosikrantsi 6.

Millal on sõnade ja ja ning ees koma? – Vt Argo Mundi artikkel „Vahel on koma ka ja ees“ (http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/komaja.html).

Kas „olgu kuidas on“ ja „läheb kuidas läheb“ on komata või komaga? – Mati Erelti „Lause õigekeelsuse“ lk 143 järgi võib kirjutada mõlemat moodi: olgu(,) kuidas on; läheb(,) kuidas läheb. Eelistatud on koma ärajätt.

Kirja lõpus pole sõna soovides ja nime vahel koma.

Lauses Tere, Mart on koma, sest Mart on üte (nimetavas käändes nimi või nimetus, mis näitab, kelle poole lausega pöördutakse).
Lauses Tere kõigile ei ole koma (sõna kõigile ei ole üte, vaid määrus).