Keelenõuvakk

SÕNAVALIK JA -VORMISTUS
sõna valimine mitme pakutud tüve hulgast



Sõnad tuhasus ja tuhasisaldus on samatähenduslikud.

Kas „akulaadija“ või „akulaadur“? – Seade on akulaadur.

Kas on „tibukari“ või „tibuparv“? – Kodulindude puhul on tavaks öelda kari, niisiis tibukari.

Inglise parties on pooled või osalised, me ei soovita sõna „osapooled“.

Kas juriidilises tekstis sobib kasutada sõna „sobing“ või peaks selle asendama sõnaga „kokkumäng“? – Pigem sobib sõna sobing (mõeldakse ebaseaduslikke omavahelisi kokkuleppeid), teine sõna on kujundlik ja laiema tähendusega.

Kas õige on vaikse häälega või tasase häälega? – Mõlemad on õiged.

Kas kasutada sõna „võrdlusalus“ või „võrdlusetalon“? – Kirjutage võrdlusalus.

Kas süvendatud teadmised, süvateadmised, lisateadmised või täiendavad teadmised? – Kui asi on selles, et inimene peab mingit valdkonda põhjalikumalt tundma, sobib sõna süvateadmised.

Kas õige on „sajuvesi“, „sadevesi“, „sademevesi“ või „sademetevesi“? – Õiged sõnad on sajuvesi ja sademevesi.

Kas uus tee jälgib või järgib vana tee kulgu? – Õige on järgib.

Kas avaldame kaastunnet lesele või abikaasale? – Õige on lesele (lesk on 'surma läbi abikaasata jäänud isik').

Põhiseadusel on eelnõu (mitte „projekt“).

Kas pääslates ja mujal on turnikett või turnikee? – ÕSi järgi on turnikee, ent sellest paremad keelendid on pöördrist ja pöörik.

Kas „eelpool nimetatud“ või „eelpoolnimetatud“? – Õiged võimalused on eelnimetatud ja eespool nimetatud.

Kumb on õige: kas e-post või meil? – Mõlemad on õiged. Lause alguses on e-post suure algustähega, mujal väikesega.

Õige on pilaff (omastav pilafi). Väärad on „plov“, „plovv“, „plohv“ ja „ploff“.

Kas arve esitada paberil või paberkandjal? – Sobib paberil, teine sõna on ülepingutus.

Kas õige on „õigusaktid“ või „seadusaktid“? – Õige on õigusaktid.

Kas õige on ebaküdoonia või küdoonia? – Õiged on mõlemad, aga tegu on eri taimedega.

Kas juhiga on koos „kaasasõitjad“ või „kaassõitjad“ või „reisijad“? – Sobib sõna kaassõitjad.

Kas õige on kogu Eestist või üle Eesti? – Mõlemad on õiged.

Kas „hetkel puudub“ või „praegu puudub“? – Parem on praegu puudub. Vt ka Mati Erelti artikkel „Täna ja hetkel“ raamatusarja „Keelenõuanne soovitab“ 2. osas (http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/hetkel.html).

Isa vend on lell, isa õde on sõtse, aga ema vend on onu ja ema õde on tädi, kahe viimase kohta kirjakeeles muid sõnu pole.

Kas õige on „rahvatervis“ või „rahvatervishoid“? – Mitte kumbki, õige on tervishoid.

Kas rakenduskõrgkoolis on arvutiklass, IT-labor või IT-auditoorium? – Kooliastmest olenemata kasutatagu sõna arvutiklass.

Õiged on mõlemad: austatud juubilar ja austatav juubilar.

Kas „uelsi keel“ või „walesi keel“? – Õige on kõmri keel.

Kas õige on enda tegude või oma tegude? – Mõlemad on õiged.

Uuringuid tehakse, korraldatakse, ei sobi „viiakse läbi“ ega „teostatakse“.

Kas kasutada sõna „kalmistuline“ või „kalmistukülastaja“? – Soovitame sõna kalmistuline.

Taimede puhul kasutame sõna mis, mitte „kes“.
Kask, mis kasvas õues ..

Kas ühendis „kaitsevahendite katsetamine“ ei pea teist sõna asendama moodsama sõnaga „testimine“? – Ei, sõna testima sobib psühholoogias ja pedagoogikas. Vt ka Tiiu Erelti artikkel „Test ja testima“ raamatusarja „Keelenõuanne soovitab“ 2. osast (http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/test.html).

Kas perekonda ja tööd ühildatakse või ühitatakse? – Õige sõna on siin ühitama.

Kas sõna „hüdrogeniseerima“ on õigesti moodustatud? – Õige on hüdrogeenima.

Kas õige on „närimiskumm“ või „närimiskummi“? – Õige on närimiskumm, lühemalt näts.

Kas „rahvusvaheliseks muutma“ saab väljendada ka ühe sõnaga? – Võib kasutada sõna rahvusvahelistama.
ÕSis on rahvusvahelistuma 'rahvusvaheliseks saama'.

Kumb on parem, kas isetegevuslane või taidleja? – Tähenduse poolest on need sõnad võrdsed.

Kas nägemisvõimetus on „pimedus“ või „pimesus“? – ÕSi järgi on õige pimesus.

Kas ninakarvade lõikamise riist on trimmer, piirel või lõikur? – Sobivad lõikur ja piirel. Trimmer on põõsaste ja rohu lõikamise riist.

Leidmise eest antakse harilikult leiutasu, mitte preemiat.

Õige on baklažaan (mitte „munataim“).

Kas teineteise asemel võib öelda ka üksteise? – Võib küll. Asesõna teineteise viitab kahele, aga üksteise kahele või rohkemale, nt Jüri ja Mari armastavad teineteist = üksteist. Ats, Mats ja Pets loobivad üksteisele (mitte „teineteisele“) kaikaid kodarasse.

Kas „vabandama kellegi ees“ või „vabandust paluma“? – Õige on (kelleltki) vabandust paluma, sest vabandama tähendab 'andeks andma'.

Kas kahju vähendamine või minimeerimine? – Mõlemad on õiged sõnad. Kahju minimeerimine tähendab nii palju vähendamist kui võimalik. Kirjutaja peab otsustama, mida ta tahab väljendada.

Kas Nobeli auhind või Nobeli preemia? – Nobeli auhind, nii on teisteski keeltes: rootsi nobelpris, saksa Nobelpreis, ingl Nobel prize, soome Nobelin palkinto. Eesti keeles on tava nimetada võistluse võitjale makstavat raha auhinnaks vanem kui selle preemiaks kutsumine.

Kas asutuse, organisatsiooni jne puhul on õige kasutada sõna kes või mis? – Mõlemad on võimalikud, kasutus oleneb järgnevast tegusõnast. Kui tegemist on elusolendile tüüpilise tegevusega, on õige kes: ministeeriumid, kes nõustusid meie ettepanekuga. Muul juhul on sobilik mis: ministeeriumid, mis koosnevad mitmest osakonnast. Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=120.

Kas õige on „mis“ või „millised“: Artikkel tutvustab raamatuid, mis? millised? tulevad müügile märtsis? – Õige on asesõna mis.

Kas õige on „kõhutants“ või „nabatants“? – Eesti keeles on alati räägitud kõhutantsust. Alles viimasel aastakümnel on soome keele mõjul hakanud käibima ka nabatants, soome keeles on nii napatanssi kui ka vatsatanssi, kusjuures esimene on argikeelne („Suomen kielen perussanakirja“). Eesti keeles olgu ikka kõhutants.

Kas „diilerileping“, „jällemüügileping“ või „edasimüügileping“? – Täpne sõna on edasimüügileping.

Kas Poola-Eesti raamlepingul on projekt, kavand või eelnõu? – Seadusel, valitsuse määrusel, standardil, rahvusvahelisel lepingul võiks olla eelnõu, eeskirjal, põhikirjal, selgitusel, kirjal jms kavand.

Kas õige on „tolmsuhkur“, „tuhksuhkur“ või „puudersuhkur“? – Eesti keeles on kõige harilikum tuhksuhkur, kõne alla võiks tulla ka tolmsuhkur. Sõna „puudersuhkur“ on aga toortõlge vene keelest ning selle aluseks on eesti keelele võõras võrdlus.

Tee on tühi ja Mercedese juht „annab kiirendust“ või „lisab kiirendust“? – Juht lisab kiirust, kiirendab sõitu.

Kas õige on „täiturg“ või „kirbuturg“? – Neutraalne on vanakraamiturg, argikeelsed on täiturg ja täika. Sõna kirbuturg on toortõlge soome sõnast kirpputori ega sobi eesti keeles kasutada.

Kas asfaltbetooniseguril on operaator või juht? – On tavaks, et liikuval masinal on juht, nt asfaldilaoturi juht, teehöövli juht, ning paigaltöötaval masinal operaator, nt asfaltbetooniseguri operaator, kivipurusti operaator (töötaja puldis).

Kas president omistab või annetab teenetemärgi? – President annab teenetemärgi. Sõnal annetab võib küll olla pisut vanamoeline varjund, kuid samal ajal annab ta edasi ka midagi Eesti riigi kestvusest ning sobib sellisena hästi. Sõna omistab on täiesti väär.
Sõna omistama tähendab 'kellelegi midagi omaks või kuuluvaks pidama', nt Suures pahameeles omistab naine mehele kõik halvad iseloomujooned, mis tal parajasti meelde tulevad.

Kas õige on „leitmotiiv“ või „juhtmotiiv“? – Saksakeelne Leitmotiv on eesti keeles juhtmotiiv.

Kas ridaelamu koosneb sektsioonidest või boksidest? – Ridaelamu on vähemalt kolm, reas kokku ehitatud, omaette sissepääsu ja oma krundiosaga elamut. Neid võib nimetada sektsioonideks, aga mitte kuidagi ei saa kasutada sõna „boks“.

Kas öelda „kehaemulsioon“ või „ihupiim“? – Eestlane ütleb ihupiim.

Kas veekulu mõõtmise riist on „veelugeja“, „veemõõtja“ või „veearvesti“? – See on veearvesti.

Kas niisuguse inimese kohta, kes ei taha silma paista, on õige öelda hoiab madalat profiili või hoiab madalat profiiti? – Korrektses eesti keeles on väljendid jääb tagaplaanile, on märkamatu vm. Vt Argo Mundi artikkel „Hoiab madalat profiili“ (http://keeleabi.eki.ee/pdf/073.pdf).

Aktiivsus on suur või väike ~ vähene (mitte „kõrge“ või „madal“).

Kas soovitate kasutada kohanime Gruusia või Georgia? – Kasutada võib mõlemat (vt ÕSi kohanimevalimik), eelisnimi on Gruusia. Vt keelenõuanne „Gruusia ja Georgia“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=113).
Elanikunimetus on grusiin ~ georglane.

Lumi pakib.
Lumi hakkab kokku.
Kumb lause on õige? – Mõlemad on võimalikud.

Sõna rämpspost on kirjakeelne, spämm on argikeelne.

Volikogu juhtiv naine on volikogu esimees, mitte „esinaine“.

Eesti keeles öeldakse, et risk on suur, mitte „kõrge“.

Kas kirjutada „joonkood“, „triipkood“, „kriipskood“, „ribakood“, „vöötkood“ või veel kuidagi teisiti? – ÕSis on vöötkood (koodisõna on eri jämedusega püstkriipsudest koosnev vööt).

Kas bussid väljuvad iga nelja minuti tagant või järgi? – Õige on tagant või järel.

Esemel on oskuskeeles mõõtmed, argikeeles mõõdud.

Õige on kirjutada suured kulutused, mitte „kõrged kulutused“.

Ajalehel on esikülg.
Ajalehe puhul on väär tarvitada sõna „esikaas“.
Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=114.

Kas „aasta omab tähendust“ on õige? – Ei, aastal on tähendus.

Võib kirjutada kas suvejalanõud või suvejalatsid.

Nii naise kui ka mehe ametinimetus on meditsiiniõde ~ õde (mitte „medõde“ ~ „med-õde“).
Mehe kohta pole vaja öelda ei „meditsiinivend“ ega „medvend“.
Vt ka Sirje Mäearu kirjutis (http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=70).

Sõnad näkileib ja kuivikleib on sünonüümid.

Kas kuskil on olemas juhtnöörid sõnade ta ja see kasutamise kohta lauses? – Vt „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk (Internetis http://www.eki.ee/books/ekk09/), peatükk „Süntaks“, § SÜ 78.

Remonditakse maja, korterit, autot vms.
Parandatakse kodumasinaid, rõivaid, jalatseid, kelli.
Sobiv liitsõna on jalatsiparandus, mitte „jalatsiremont“.

Mille kohta kasutada sõna üürima, aga mille kohta rentima? – Üüritakse maja, korterit, sõiduvahendit. Renditakse maad, talu.

Sõnad vääralt ja valesti on võrdselt õiged.

Ebameeldiv vahejuhtum halvendab (mitte „alandab“) inimese mainet.
Maine võib olla hea või halb (mitte „kõrge“ ega „madal“).

Kas ajalises tähenduses tuleb kirjutada pärast 30. novembrit või peale 30. novembrit? – Mõlemad on võimalikud, sama moodi pärast kella viit ~ peale kella viit, pärast 4. maid ~ peale 4. maid, pärast lõunat ~ peale lõunat, pärast õhtusööki ~ peale õhtusööki, pärast koosolekut ~ peale koosolekut. Lugege ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna 13. oktoobri 2009. a otsust (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2009_peale_parast.pdf).

Kas „intellektuaalne liiklusmärk“ või „intelligentne liiklusmärk“ (liiklusmärgile on lisatud saatja, mis edastab info märgi kohta autos olevale vastuvõtjale)? – Soovitame kaaluda sõnu nutimärk, nutiliiklusmärk ja nutikas liiklusmärk (vrd nutitelefon, nutimaja).

Kas „müügiedustus“ või „müügiesindus“? – Parem on müügiesindus.

Sõna samssmaterjal on argikeelne. Kirjakeeles on seemismaterjal või lihtsalt seemis.

Töötaja koormus on suur, mitte „kõrge“.

Kas kirjutada „õnnetuse puhul“ või „õnnetuse korral“, „haiguse puhul“ või „haiguse korral“? – Parem on korral: õnnetuse korral, haiguse korral.

Kas „kombijaam“ või „koostootmisjaam“? – ÕSi järgi on parem elektri- ja küttejaam.

Kas „rendiauto“ või „üüriauto“? – Autosid üüritakse, seega kasutage sõna üüriauto.

Sõna mustlane sobib kasutada, kuigi on olemas ka sõna roma.
Vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=167.

On olemas mustlaskeel ehk roma keel.
Vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=167.

Soovitame sõna maitsehoid 'meetmed toidu maitse muutumatuna hoidmiseks', mitte „maitsekaitse“.

Kas „rendisõiduk“ või „üürisõiduk“? – Sõidukeid üüritakse, seega kasutage sõna üürisõiduk.

Teisejärgulised tapasaadused on rupskid või rups, mitte „rupsid“.

Kas filmil on esietendus või esilinastus? – Filmil on esilinastus.

Kas haaknõel avastati 1849. aastal või leiutati? – Haaknõel leiutati 1849. aastal. Avastada saab seda, mis on juba olemas. Kui mõeldakse välja midagi uut, sobib sõna leiutama.

Kas „klõpsama“ või „klikkama“, „klõpsima“ või „klikkima“? – Kirjakeeles soovitame kasutada sõnu klõpsama (ühekordne tegevus) ja klõpsima (mitmekordne tegevus). Teised verbid on argikeelsed. Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=235.

Kuritegude hulk või arv suureneb või väheneb, kasvab või kahaneb (mitte „tõuseb“, „langeb“).

Kas ravikindlustatud naine või ravikindlustusega naine? – Mõlemad on võimalikud.

Mõlemad on võimalikud: seaduse järgi = seaduse kohaselt.

Kas „prakeerima“ või „praakima“? – Tänapäevane on praakima, aga prakeerima on vanamoeline sõna.

Mis on pajul, kas utud, kiisud vm? – Kirjakeeles urvad, aga murdeti nimetatakse neid ka teisiti.

Kas istub arvuti ees või istub arvuti taga? – Mõlemad väljendid sobivad (vrd laua taga, rooli taga, aga televiisori ees). Võib teha ka vahet: arvuti ees istuja peab silmas rohkem kuvarile vaatamist, ent arvuti taga istuja kasutab seda kui vahendit.

Kas südamekujulised kõrvarõngad on ikka „kõrvarõngad“ või tuleb öelda „kõrvaehted“? – Kõrvarõngad sobib öelda mis tahes kujuga ehete kohta, mida kinnitatakse kõrvalesta külge.