Keelenõuvakk

SÕNAKASUTUS
sõna kasutatavus või konteksti sobivus



Sõna parendama on olemas. See tähendab '(head veelgi) paremaks tegema'. Sageli sobib selle sõna asemel parandama.

Sõna „väljamaalane“ on argikeelend, kirjakeeles on välismaalane.

Kas võib kasutada sõna soometuma? – Jah, finlandiseeruma on soometuma (soome keeles suomettua). See tähendab 'suure naabermaa poliitilise, majandusliku ja ideoloogilise surve alla sattuma (Soome välispoliitilise kursi kohta II maailmasõja järgseil aastakümneil)'.

Sõna matistama 'matiks tegema' sobib kasutada.

Sõna õõvastav võib kasutada tähenduses 'hirmu, õudust äratav'.
Sõna õevane tähendab 'oivaline'.

Sõna emotikon on olemas. See tähendab 'kirjamärkidest koostatud piltmärk emotsioonide väljendamiseks elektronpostis'.

On olemas sõna logofaag 'sõnaõgard'. Kas võib kasutada ka bibliofaag 'raamatuõgard'? – Jah.

On olemas sõnad vaarisa ja vaarema. Kas võib kasutada ka sõna vaaronu? – Jah.

Kas tähenduses 'olemasolev' võib kasutada sõna „olev“? – Parem on kasutada siiski sõna olemasolev. Sõnal olev on muid tähendusi.

Sõna lennukitrepp on olemas, selle sünonüüm on trapp.

Kas sõõrikute tegemise vormi võib nimetada sõõrikuvormiks? – Jah, sõõrikuvorm on sobiv sõna.

Kas naise kohta võib öelda teenetemärgi kavaler? – Jah.

Kas „suurt rõhku pöörama“ on hea väljend? – Kirjutage kas suurt rõhku panema või suurt tähelepanu pöörama.

Sõna peagu tähenduses 'peaaegu' võib kirjakeeles kasutada. Vt Tiiu Erelti artikkel „Peagu“ (http://keeleabi.eki.ee/artiklid/peagu.html).

Mida arvata sõnast „mobi“ pika sõna mobiiltelefon asemel? – Sõna „mobi“ kuulub argi- ja slängikeelendite hulka nagu ka „mops“ ja „mobla“. (Kirjakeeles on korrektne kasutada peale mobiiltelefoni ka sõna mobiil.)

Sõna sertima on sama mis sertifitseerima, ka lühemat vormi võib kirjakeeles kasutada.

Kas sobib kasutada sõna kust, nt laoplats, kust veeti metsamaterjale? – Jah, sobib.

Väljend „istuv peaminister“ eesti keelde ei sobi, kirjakeelde kõlbab nt praegune peaminister.

Kas sõna „kunde“ sobib kirjakeelde? – See on argikeelne sõna, kirjakeeles on klient.

Sõnad porrulauk ja porru on mõlemad õiged.

Sõna patroon tähendab ’hooldaja, kaitsja, soosija’. See käib nii mehe kui ka naise kohta.
Sõna matroon tähendab ’auväärne abielunaine, pereema’.

Kas võib kasutada sõna tõuketoetus (mitte „struktuuritoetus“), nt tõuketoetust saab tõukefondist? – Jah, sõna sobib suurepäraselt.

Kuidas tõlkida soome kriisihallinta? – See võiks olla kriisiohjamine (sõna pärineb 2002. a Emakeele Seltsi jt korraldatud võistluselt).

„Nihuke“ (~ „niuke“) ega „sihuke“ (~ „siuke“) ei sobi kirjakeelde.

Sõna integreeruma sünonüüm on lõimuma; integreerima sünonüüm on lõimima.

Inglise laenu lobby soovitame eesti keeles kasutada mugandina lobi, nt liitsõnad lobitöö ja lobitöötajad. Muid vasteid: kuluaaripoliitika, koridoripoliitika, tagatreplus.

Sõna külalistuba on parem kui „külalistetuba“.

Küsija teksti sobis sõna hariduskonsultant (mitte „konsultant hariduse osas“ ega „konsultant hariduse alal“).

Pealekeeratav tuubikork on nuppel, omastavas nupli.

'Sarnaseks minema' on ühe sõnaga sarnastuma.

Sõna „jute“ on argikeelne, kirjakeeles on džuutriie.

Kas sõna selgi võib kasutada? – Jah. See vorm koosneb sõna see lühikesest alalütleva vormist ja rõhuliitest.

Kas võib öelda „paksendatud kiri“, et mitte öelda „rasvane kiri“? – Soovitame väljendit poolpaks kiri.

Kas on õige ainult kuskilt või ka kusagilt? – Mõlemad on õiged.

Kas eesti keeles on sõna „snäksid“ või peab olema „suupisted“? – Õiged sõnad on suupisted ja näksid.

Kas „passioonipuuvili“ on õige sõna? – Ei, peab olema granadill.

Parem on kirjutada külalisraamat kui „külalisteraamat“.

Kas sobivad terminid „formatiivne hindamine“ ehk „protsesshindamine“ ja „summatiivne hindamine“ ehk „arvestuslik hindamine“? – Soovitame termineid protsesshindamine ja koondhindamine.

Sõna akteerima 'akti koostama' on olemas.

Kas sõna „luksussviit“ sobib? – See on liiane, sobib sviit 'luksusnumber'.

Kas sõna „online-raamatukogu“ sobib? – Soovitame sõna võrguraamatukogu.

Me ei soovita ingliskeelset sõna trampoline ega mugandit „trampoliin“ sõnade batuut ja batuudihüpped asemele. (Küsija arvas, et batuut on vene sõna, aga ei ole, see on itaalia päritolu.) Pealegi on spordis sõnal trampliin teine tähendus ('hüppelaud, hoolaud') ja selle kõrvale trampoline'i vaja ei ole.

Sõna lauatelefon võib kasutada.

Kas tohib kasutada sõna povidlo või on lubatud ainult võidemarmelaad? – Mõlemad on sobivad sõnad.

Ristsõna lahenduses on sõna sõne. Kas see ikka on eesti keeles olemas? – Jah, tähendab 'tekstisõna, sõnatarvitusjuhtum'.

Kas kolmepoolsed läbirääkimised on õige? – Jah.

Kas sõna lihandus sobib? – Jah, seda võib kasutada.

Sõna kohusetäitja lühend on kt (lühendi lõpupunkt pole kohustuslik).

Ühend „pähe määrima“ on madalkeelne, neutraalsesse teksti see ei sobi.

Kas võib kirjutada „ekskagebeelane“? – Olgu pigem endine KGB tegelane (~ töötaja) või endine KGB-lane.

Kas eesti keeles on olemas sõna läigestama ja mida see tähendab? – Sõna on olemas, tähendab 'läiget andma, läikivaks tegema', nt fotode läigestamine.

Kas on olemas sõna professorkond? – Jah.

Kuidas nimetada seda, kui inimene helistab päästeametisse, vahel küsib nõu, kuidas viinasokke teha, vahel kutsub endale või teistele kiirabi. Kas „meditsiiniteade“ sobib? – Teade on teadaandmine, see ei kajasta küsimist. Ehk sobiks arstiabikõne (vrd tuletõrjekõne, politseikõne).

On olemas juuratermin vaie 'vastuväide, vastuvaidlus', käändub (selle) vaide : (seda) vaiet.

Kas võib eesti keeles kasutada kohanimena Pribaltika? – Прибалтика on võimalik vene keeles, eesti keeles on olemas väljendid Baltikum, Balti riigid ja Baltimaad.

Sõna magustama 'magusaks tegema' on eesti keeles olemas.

Sõna asjaajamine on korrektne ja selle asemel ei ole vaja öelda „dokumendialane teenindamine“.

Sõna violett, mis tähendab 'violetne värv(us), violetne', on kasutusel.

Kas võib tarvitada sõna „sünnijuubel“ (vrd tööjuubel)? – Ei, sünnijuubeli asemel olgu lihtsalt juubel.

Verbi linkima võib kasutada (ka Arvi Tavasti ja Vello Hansoni „Arvutikasutaja sõnastikus“ on see olemas).

Kas on olemas „sarnandsõna“ või „sarnasõna“? – Termini paronüüm omavaste on sarnassõna. (Sarnassõnad on nt järgi ja järele, enamik ja enamus.)

Sõna õendus (tervishoiu eriala) sobib kasutada.

Verb poodlema kuulub kirjakeelde, mitte slängi.

Verbi lahti mõtestama võib eesti keeles kasutada (on olemas ka ÕSis).

Kas sõna „inseneriasjandus“ sobib asendada sõnaga insenerindus? – Jah.

Sõna publikatsioon sobib kasutada, tähendab 'üllitis'.

Kas sõna „meretsi“ võib ikka kasutada? – Õige vorm on meritsi 'merd mööda, mereteed pidi'.

Sõna meilima võib kirjakeeles kasutada.

Kas sobib öelda, et miski on kaunistatud hõbetisega? – Jah. Sõna hõbetis tähendus on 'hõbedakord'.

Küsija oli pannud pealkirja sõna luhtama 'luhta ajama' ja soovis teada, kas seletussõnaraamatus on sellise tähenduse kohta kasutusnäiteid. – Ei ole, ent sõna võib tarvitada (vrd nurjama 'nurja ajama' ja nurjuma 'nurja minema').

Sõna faksima on korrektne.

Kas on olemas sõna polonist 'poola keele uurija'? – Jah, sõna on käibel, ehkki sõnaraamatutes pole.

Kas eesti keeles on sõna „staabel“? – Ei ole, on virn, tegusõna on virnastama.

Labor on korrektne kirjakeele sõna.

Liitsõna invatee võib tarvitada invaliididele mõeldud tee kohta.

Sõna pandus on olemas ja tähendab kaldteed või kaldpinda.

Sõna batoon on olemas, mh ÕSis.

Igasugused riistad jm abivahendid, mida kasutatakse grillimisel, võib kokku võtta sõnaga grillitarvikud (küsija pakkus algul sõna „grillitarbed“).

Ene Ergma oli Riigikogu esimees, mitte esinaine.

Sõna repro tähenduses 'reproduktsioon' on kirjakeelne.

Kas niisuguse inimese kohta, kes ei taha silma paista, on õige öelda hoiab madalat profiili või hoiab madalat profiiti? – Korrektses eesti keeles on väljendid jääb tagaplaanile, on märkamatu vm. Vt Argo Mundi artikkel „Hoiab madalat profiili“ (http://keeleabi.eki.ee/pdf/073.pdf).

Sõna allkirjastama on korrektne.

Kas vaheline on kantseliitlik ja tarbetu sõna? – Inimsuhetest rääkides küll: meeste ja naiste (vahelised) suhted, meie(vaheline) kokkulepe jne. Ruumisuhete näitamisel on sõna omal kohal.

Sõna rämpspost on kirjakeelne, spämm on argikeelne.

Kas eesti keelde sobib sõna „graavlaks“ või „graavilõhe“? – Ei, see on õrnsoolalõhe.

Omadussõna ööpäevaringne on eesti keeles võimalik.

Kas sõna taimer võib kasutada? – Jah (tähendab 'ajaseade, vahemikke märkiv ajaandur').

Kas „abstrakt“ on aktsepteeritud kirjakeelesõna? – Ei, see on anglism (abstract), mille eesti vaste saab olla nt ülevaade või annotatsioon.

Kas esimesena sündinud laps on esiklaps (sõna keskel on k)? – Jah.

Sõna telefonitsi on täiesti lubatud.

Kas on eesti keeles sõna efektiivistama ja mida see tähendab? – See tähendab 'tõhustama, efektiivsemaks tegema' (nt tootmist efektiivistama).

Kas sõna „sürreaalne“ on olemas ja seda võib kasutada? – Inglise surreal on '1) sürrealistlik, 2) veider, pentsik, kummaline'.

Sõna kopeerima on kirjakeelne, sõna kopima kirjakeelde ei sobi.

Ametlikus keelekasutuses on naisdirektori ametinimetus direktor.
Mitteametlikus keelekasutuses võib kasutada ka sõna direktriss.

Kas sõna e-kiri võib kirjakeeles kasutada? – Jah.

Sõna promoma on argikeelne, neutraalsed sõnad on kiitma ja reklaamima.

Kas sõna „bränditoode“ võib kasutada? – Parem on margitoode.

Sõna müügimees ei sobi ametinimetuseks, peab olema kas müügijuht, müügiesindaja või müüja (olenevalt tööst).

Kuidas nimetada „riidestanget“ kirjakeeles? – Näiteks rõivariputuspuu.

Sõna triiphoone on vanamoeline, praeguses kirjakeeles on kasvuhoone.

Kas võib öelda odav hind? – Jah, võib.

Kas on olemas sõna „teavistama“? – On olemas teavitama 'informeerima'.

Trükkimine on polügraafiline paljundamine, printimine on info automaatväljastus arvutist paberile, kirjutamine on teksti tähthaaval ülesmärkimine käsitsi, kirjutusmasina või arvutiga.
Trükimasin trükib, printer prindib, kirjutusmasina ja arvutiga kirjutatakse.

Inglise arvutitermin cookie on vahel tõlgitud küpsiseks, aga kas selle kohta on veel mõni eestikeelne termin? – Termin ongi küpsis.

Kas on olemas sõna vareenik? – Jah, see tähendab 'väike täidisega keedupirukas'.

Kas „portsioneerima“ või „portsjoneerima“? – Kirjutage i-ga: portsioneerima (vrd portsjon). Seadme osa võiks olla portsjonijaotur (jaotab massi portsjoniteks) ja isik portsjonikaaluja.

Kas gaaside kohta saab öelda, et need on veeldatud? – Jah, veeldatud gaas = vedelgaas.

Kust saab infot sõna tuunima kohta? – Vt nt kogumik „Keelenõuanne soovitab 4“ (http://keeleabi.eki.ee/pdf/067.pdf).

Sõna moorima sobib kasutada tähenduses 'pruunistatult hautama v hauduma'.

Sõna täpipealne 'täpne' on olemas.

Kuidas öelda tunnistuse kohta vanamoeliselt? – Sobivad sõnad on atestaat, tunniskiri, tunnistäht.

Sõna avarapilguline võib inimese kohta kasutada.

Kas sõna taasavama sobib kasutada? – Jah, nt Kauplus taasavati. (Sobib ka Kauplus avati taas.)

Sõnad teisene 'sekundaarne, hiljem lisandunud' ja kolmandane 'tertsiaarne, kolmandas astmes v järgus olev' on eesti keeles võimalikud.

Vedrupõhjaga voodi on vedruvoodi.

Kas seda kunstnikku, kes tegeleb performance'iga, sobib nimetada sõnaga etenduskunstnik? – Jah.

Sõna joogipiim on kasutusel.

Sõna digiallkirjastama, mis tähendab 'digitaalselt allkirjastama', on võimalik.
Võib öelda, et dokument on digiallkirjastatud, digitaalallkirjastatud või allkirjastatud digitaalselt.

Jett, millega sõidetakse istudes, on istejett.
Jett, millega sõidetakse püsti seistes, on seisujett.
Me ei soovita sõnaühendeid „istuv jett“ ja „seisev jett“.

Võib kirjutada vana kooli põllumees või vana kooliga põllumees, vana kooli mees või vana kooliga mees.

Sõna johtuvalt võib kirjakeeles kasutada (tähendab 'tulenevalt').

Kas dokumendis võib kasutada sõna masu? – Dokumenditekstis kasutage sõna majandussurutis vm, sõna masu sobib vabama stiiliga teksti.

Sõna halbus 'halb olek; puudus, viga' on eesti keeles olemas.

Kas võib kasutada sõna väherasvane ('vähese rasvasisaldusega')? – Jah, nt väherasvane kakaopulber.

Sõna lisakalorid on õige (mitte „täiendavad kalorid“).

Kas õige on „looduslikud tingimused“ või „loodustingimused“? – ÕS soovitab „looduslike tingimuste“ asemel sõnu loodusolud ja loodus.

Inglise tailored shoes võiks olla nt tellimuskingad või kingsepakingad (mitte „rätsepakingad“).

Kas sõna meediaseire sobib kasutada (tähenduses 'pidev meedia seisundi jälgimine')? – Sõna meediaseire võib kasutada, seire kasutusala ei piirdu keskkonnateemadega.

Kas eestikeelne taimenimetus on „stevia“? – Ladina Stevia on suhkruleht. Ladina Stevia rebaudiana on taimenimede andmebaasi järgi botaanikas paraguai suhkruleht (üldkeeles võib kirjutada Paraguay suhkruleht). Vt http://www.ut.ee/taimenimed.

Sõna kommentaarium 'kommentaaride kogu' on olemas.

Kas võib kasutada sõna profifotograaf? – Jah, proff tähenduses 'professionaal' on kirjakeele sõna.

Sõiduk on tänavlegaalne. Kas nii on õige öelda? – Inglise street-legal on liikluseeskirjaga kooskõlas, sõiduk saab olla ka liikluseks lubatud vm.

Kas köögipliidi kohal asuv õhupuhastaja on „kubu“? – See on pliidiventilaator või õhupuhasti.