Keelenõuvakk

VORMIÕPETUS
tegusõnade muutmine



Verbi minema umbisikulise tegumoe eitava kõne vorm on ei minda (mitte „ei minna“, mis on murdepärasus).

Sõna pole 'ei ole' sobib kirjakeeles kasutada.

Verbi sattuma vormid sattub ja satub on mõlemad normikohased.

Verbi tegema umbisikulise tegumoe eitav vorm on kirjakeeles ei tehta (mitte „ei teha“, mis on murdepärasus).

Kuidas pöörata sõna lõppema lihtminevikus? – Kirjutage nt koosolek lõppes (mitte „lõpes“).

Verbi töötlema tud-kesksõna on töödeldud (mitte „töötletud“).

Verbi puistama da-tegevusnimi on puistata (mitte „puistada“).

Kas rapub või rappub, kas rapuvad või rappuvad? – Mõlemad on õiged. Need rööpvormid on lubatud alates 1981. aastast.

Kas sõna ütlema da-tegevusnimi on ütelda või öelda? – Mõlemad on õiged.

Sõna kogemata on ühe t-ga.

Verbi puistama käskiva kõneviisi vorm „puistage“ ei ole õige, peab olema puistake.

Sõna küündima pöördub kaheti, nt oleviku ainsuse 3. pööre on küündib ja küünib.

Verbi taotlema vormide moodustamisel tüvi ei muutu: taotleda, taotlegu, taotlenud, taotletakse, taotleti, taotletud, taotletav. (Vormid „taodelda“, „taodelgu“, „taodelnud“, „taodeldakse“, „taodeldi“, „taodeldud“ ja „taodeldav“ on väärad.)

Sõna tekkima puhul on õige kirjutada nii (need) tekivad kui ka tekkivad.

Sõna lõppema võib pöörata kaheti. Õiged vormid on mõlemad: nii lõpeb kui ka lõppeb.

Sõna lõppema eitavas kõnes on õiged mõlemad vormid: ei lõpe ja ei lõppe.

Sõna püüdma lihtminevikus on d: püüdsin.

Mõisad pidi võõrandatama.
Vorm pidi on lauses õige (mitte „pidid“).

Õige vorm on ära puutu (mitte „ära puudu“).

Verbi võidma oleviku ainsuse 1. pöörde vorm on võian (teistes pööretes võiad, võiab, võiame, võiate, võiavad).

Verbi töötama tüvi vormimoodustuses ei muutu, nt „töödata“ asemel on õige töötada.

Õige on töötanud (mitte „töödanud“).

Kuidas on verbi saastama da-tegevusnimi? – Lubatud on kaks vormi, nii saastada kui ka saastata.

Verbi sulgema umbisikulises tegumoes on õiged mõlemad vormid: nii suletakse kui ka sulgetakse.

Verbi oigama nud-vorm on oianud (mitte „oiganud“).
Verbi muigama nud-vorm on muianud (mitte „muiganud“).

Meditsiinitermini stent ainsuse omastav on stendi, ainsuse osastav stenti.
Verbi stentima ainsuse 1. pööre on stendin.

Kuidas pöörata sõna sattuma? Kas nad sattuvad või satuvad? – Seda võib pöörata kahte moodi (kas sõna muutuma või õppima järgi). Mõlemad on võrdselt õiged.

Õige on töötatakse (mitte „töödatakse“).

Sõna värbama nud-kesksõna on värvanud (mitte „värbanud“).

Verbi laskma lihtminevik on kahesugune, nt ta laskis ja lasi.

Kuidas on tegusõna jätma tud-vorm? – See on jäetud (mitte „jäätud“).

Õige on kirjutada on lõppenud (mitte „on lõpenud“).

Kas vandemehed oleks või vandemehed oleksid? – Mõlemad on õiged: tingivas kõneviisis võib kasutada ka pöördelõputa vorme.

Verbi julgema umbisikulise tegumoe oleviku vorm on julgetakse („juletakse“ on argikeelne).

Verbi rappuma võib pöörata kaheti. Õige on kirjutada nii (nemad) rappuvad kui ka rapuvad.

Helistaja kõhkles verbi sattuma vormide moodustamisel. Kas õige on (sina) sattud või satud? – Mõlemad on õiged.

Arvuti puhul kasutatakse käsku „Laadi alla!“ (tegevuse tulemuseks on laadung, mitte laetud olek).

Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on murtud plaate (mitte „murtuid plaate“).

Õige on pooljoostes, mitte „pooljookstes“.

Kirjutage allalaaditud dokument või alla laaditud dokument (mitte „allalaetud dokument“).

Sõna hakkama nud-vorm on hakanud (mitte „hakkanud“).

Kuidas on sõna lõppema tingivas kõneviisis? Kas lõpeks või lõppeks? – Mõlemad vormid on õiged.

Akut ja püssi laen, vagunit laadin (verb laadima).

Verbi looma vormid on luuakse ja ei looda.
Verbi tooma vormid on tuuakse ja ei tooda.
Verbi sööma vormid on süüakse ja ei sööda.

Kirjutage juustesse jäetav šampoon (mitte „jäätav“).

Verbi poodlema da-vorm on poodelda.

Verbi veenma oleviku ainsuse 3. pööre on veenab.

Verbi keerlema da-vorm on keerelda, nud-vorm on keerelnud.

Sõna pürgima pöördub kahte moodi: ainsuse 1. pööre on nii pürgin kui ka pürin.

Verbi käskima oleviku ainsuse 3. pööre on käsib, mitte „käseb“.

Kas „ollakse harjunud“ või „ollakse harjutud“? – Esimene: ollakse harjunud.

Sõna tegelema vormid: õiged on tegelda ja tegeleda, tegelgu ja tegelegu, tegelnud ja tegelenud, tegeldakse ja tegeletakse, tegeldi ja tegeleti, tegeldud ja tegeletud.

Kas hukub või hukkub? – Mõlemad on õiged.
Sinuta hukub ~ hukkub terve maailm.

Verbivormidel andnud ja kandnud on keskel d. Verbivormid „annud“, „kannud“ pole kirjakeelsed.

Verbi tüütama nud-kesksõna on tüüdanud.

Sõna andma vorm andke on d-ga.

Õige on kirjutada töödeldavus, mitte „töödeldatavus“ ega „töötletavus“.

Kas verbi mõtlema da-vorm on mõtelda või mõelda? – Mõlemad on õiged.

Võib kirjutada nii ei tekki kui ka ei teki.

Kirjakeeles on õige mina käsin, mitte „käsen“.

Tegusõna naasma da-vorm on naasta, mitte „naaseda“.

Kuidas pöörata tegusõna laadima? – Pööramine oleneb tegevuse tulemusest. Vt põhjalikumalt aadressil http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=191.

Verbi pesema nud-kesksõna on pesnud, mitte „pesenud“.

Verbi tekkima oleviku ainsuse 3. pööre võib olla nii tekib kui ka tekkib, mõlemat moodi on õige.

Vorm saatke on t-ga (tuleb verbist saatma), mitte „saadke“.

Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on loetletud töötajaid (mitte „loetletuid töötajaid“).

Kuidas pöörata sõna jooksma? – Õiged vormid on jooksma, joosta, jooksen, joosti, joostakse, joostud, jooksnud, jookse, jooksku, jookske.
Kui tunnuses on täht t, siis tüves k-d ei ole.

Verbi müüma umbisikulise tegumoe eitav vorm on kirjakeeles ei müüda (mitte „ei müüa“).

Õige on kirjutada puhkuselt naasvate inimeste (mitte „naasevate“).

Tegusõna taatlema tud-vorm on taadeldud (mitte „taadeldatud“).

Kas sule uks või sulge uks? – Mõlemad on õiged.

Kuidas pöördub sõna pärgama lihtminevikus? – Õige on ma pärgasin, sa pärgasid, ta pärgas, me pärgasime, te pärgasite, nad pärgasid.

Verbi tüütama da-vorm on tüüdata, mitte „tüütada“.

Verbi laskma nud-kesksõna on lasknud (mitte „lasnud“).

Verbi veenma nud-kesksõna on veennud, aga tud-kesksõna veendud.

Sõna seiskama da-tegevusnimi on seisata.

Verbi vaidlema nud-kesksõna on vaielnud (mitte „vaidlenud“).

Sõna olema umbisikulise tegumoe olevik on ollakse, nt töötajaga ollakse (mitte „oldakse“) rahul.

Koorem on laaditud (mitte „laetud“).

Mis vorm on hoieldes? – See on verbi hoidlema des-vorm.

Verbi käitlema umbisikulise tegumoe olevikus on õige vorm käideldakse, mitte „käitletakse“.

Verb teistma tähendab 'jõustunud kohtuotsust uuesti läbi vaatama'. Teonimi on teistmine, mitte „teistimine“.
Lihtminevikus on teistis, umbisikulise tegumoe olevikus on teistetakse.

Kas „eestlaetav pesumasin“ või „eestlaaditav pesumasin“? – ÕSi järgi on eest täidetav ~ eesttäidetav pesumasin.

Sõna pakkuma da-vorm on pakkuda. Kindla kõneviisi oleviku vormid on pakun ja pakume (ühe k-ga).

Kuidas pöörata verbi naasma lihtminevikus? – Ma naasin, sa naasid, ta naasis, me naasime, te naasite, nad naasid. Väärad vormid on „naasesin“, „naasesid“, „naases“, „naasesime“, „naasesite“.
Tegusõna des-vorm on naastes, mitte „naasedes“.

Ühend taotletav toetus on õige (mitte „taodeldav“).

Sõna kahjustamata on ühe t-ga (mata-vorm).

Õige on kirjutada hoolimata, mitte „hoolimatta“.

Sõna kiirgama da-tegevusnimi on kiirata (mitte „kiirgata“).

Õige on oleme oodanud, mitte „oleme ootanud“.

Kuidas kasutada sõna vabandama sildil? – Sildile on õige kirjutada vabandage 'andke andeks', mitte „vabandame“, st 'anname andeks'.
Vt ka Maire Raadiku artikkel „Kas vabandame või vabandage?“ (http://keeleabi.eki.ee/artiklid/vabandame.html).

Sõna süttima oleviku ainsuse 3. pööre on sütib ~ süttib, mõlemad on õiged.

Verbi kaema v-kesksõna on kaev.

Võib kirjutada nii Leping lõpeb kui ka Leping lõppeb. Mõlemat moodi on õige.

Sõna kõlbama da-tegevusnimi on kõlvata.

Sõna katma tud-vorm on kaetud, mitte „katetud“.

Verbi naasma umbisikulise tegumoe minevik on naasti, mitte „naaseti“.

Kas üles ütelda kirjutada kokku või lahku? – Lahku. (Võib kirjutada ka üles öelda.)

Sõna taotlema des-vorm on taotledes (mitte „taodeldes“).

Kas tegusõna töötama vorm on „töödates“? – Ei, õige on töötades.

Tarkvara on alla laaditud (mitte „alla laetud“).

Verbi sulgema kindla kõneviisi olevikus võib kirjutada nii (mina) sulen kui ka sulgen.

Kas „lõpevad“ või „lõppevad“? – Kui see on lauses öeldis, võib kirjutada nii ühe kui ka kahe p-ga, nt Filmivõtted lõpevad ~ lõppevad juulis. Kui see on täiend, on võimalik ainult kahe p-ga, nt Lõppevad tunnid jäävad kõigile kauaks meelde.

Verbi autentima tud-vorm on autenditud.

Kuidas öelda lühemalt Skype'i tarkvara kasutama? – Soovitame mugandit skaipima (pöördub skaipima : skaipida : skaibin : skaipisin : skaipinud : skaibitakse : skaibitud).

Mis vormid on nimetet, huvitet, kirjutet jts? – Need on tud-kesksõna rööpvormid (nimetet 'nimetatud', huvitet 'huvitatud', kirjutet 'kirjutatud').
tet-vormid ei kuulu neutraalsesse kirjakeelde, neid võib kasutada mõnel puhul stiili ilmestamiseks.

Sõna panema tud-vorm on pandud, mite „pantud“.

Sõnu polnud 'ei olnud' ja polevat 'ei olevat' sobib kirjakeeles kasutada. Vt Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Kristiina Rossi „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk, peatükk „Morfoloogia“, § M 99 (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=204).

Õige on siiratud neer, mitte „siirdatud neer“.
Tegusõna siirdama da-tegevusnimi on siirata, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre siirdan, tud-vorm siiratud.

Tegusõna mata-vorm on alati ühe t-ga, nt esitamata, halastamata, jagamata, kasutamata, kirjutamata, kleepimata, kuivatamata, lisamata, lugemata, lõpetamata, mainimata, nägemata, olenemata, pesemata, rääkimata, tagastamata, tasumata, tegemata, tulemata, tõlkimata, viivitamata, õppimata.

Tegusõna looma des-vorm on luues, mitte „loodes“.

Sõna siirma tähendab 'üle v edasi andma, üle viima'. See pöördub nagu laulma, seega siirda : siiran : siirsin : siiris : siirnud : siirdakse : siirdud.

Sõna valdama da-tegevusnimi on vallata, nud-kesksõna vallanud ja tud-kesksõna vallatud.

Sõna julgema nud-kesksõna on julgenud, mitte „julenud“.

Kirjutada kas üleslaaditud foto või üles laaditud foto (mitte „üles laetud foto“).

Tegusõna kõnelema da-tegevusnimi on nii kõneleda kui ka kõnelda.

Sõna kuduma nud-kesksõna on kudunud, mitte „koonud“. Sama verbi tud-kesksõna on kootud.

Sõnad ununema ja unuma on sünonüümid, nii ka ununeb ja unub.

Sõna ringlema nud-vorm on ringelnud.

Sõna möönma 'järele andes tunnistama' nud-kesksõna on möönnud.
Lihtminevik on (ta) möönis, mitte „möönas“.

Kes on skvotter? – See on 'vaba ülesharimata maad kasutav asunik Põhja-Ameerikas ja Austraalias; mahajäetud hoone õigusvastaselt hõivanu'.
Tegusõna on skvottima (skvottida : skvotin : skvottisin : skvottinud : skvotitakse : skvotitud), mitte „squattima“.

Tegusõna süüvima vorm on süüvib, mitte „süübib“.

Õige on lõppeval aastal, mitte „lõpeval aastal“.

Verbi kütma tud-vorm on köetud, mitte „kütetud“.

Tegusõna vedama tav-kesksõna on veetav.

Verbi veenma lihtminevik on veenis (mitte „veenas“).

Kuidas pöörata sõna vaagima? – Seda on võimalik pöörata kahel viisil:
1) laadivahelduslikult (osas vormides g kaob): vaagima : vaagida : vaen : vaagisin : vaaginud : vaetakse : vaetud;
2) vältevahelduslikult: vaagima (III välde) : vaagida (III välde) : vaagin (II välde) : vaagisin (III välde) : vaaginud (III välde) : vaagitakse (II välde) : vaagitud (II välde).
Vältevahelduslik pööramine on kirjakeeles aktsepteeritud alates ÕS 2013st.

Sõna pehkima on olevikus pehkib (mitte „pehib“).

Vorm läheme on kindlas kõneviisis, nt Me läheme tuppa. Vorm lähme väljendab käsku, nt Lähme ruttu tuppa. Võimalikud käsud on veel Mingem ruttu tuppa ja Läki ruttu tuppa.