Keelenõuvakk

VORMIÕPETUS
eesti omasõnade käänamine



Kirjutage pastelde (mitte „pastlate“).

Sõna vaevus mitmuse osastava vormid on vaevusi ja vaevuseid.

Arvsõnade viis ja kuus osastava käände vormid on viit ja kuut.
Vormid „viite“ ja „kuute“ on osastavas käändes väärad.

Sõna suhkurtõbi omastav on suhkurtõve ja osastav suhkurtõbe.

Sõna põik ainsuse omastav on põigu (mitte „põigi“).
Kirjutage Peterburi teest Betooni põiguni, elab Olevi põigus.

Sõna labak ainsuse omastav on labaku.
Selle sõna sünonüüm on labakinnas.

Sõnal mõni on ainsuse osastavas lubatud rööpvormid mõnd ja mõnda.

Sõna valk mitmuse osastav on valke ja valkusid.

Sõna õlu käänamine: (selle) õlle : (seda) õlut : (need) õlled : (nende) õllede : (neid) õllesid.

Kuidas on tuhkur paju ainsuse osastavas? – See vorm on tuhkrut paju.

Võib kirjutada nii iga liiki kui ka igat liiki.

Kuidas on sõna peied mitmuse omastavas? – Normikohased vormid on peiede ja peiete.

Sõna rasv mitmuse osastav on rasvu ehk rasvasid.

Sõna aastane mitmuse osastava vormid on aastaseid ja aastasi.

Sõna sõstar mitmuse omastav kääne on sõstarde, mitmuse seestütlev kääne on sõstardest (mitte „sõstratest“).

Kas sõna kruvi mitmuse osastav on kruvisid või kruve? – Võib mõlemat moodi, esimene vorm on sagedasem.

Käänata võib nii AS Leiburi kui ka ASi Leibur.

Kuidas on sõna lugu ainsuse sisseütlevas? – Võimalikud vormid on lukku ja loosse, nt ajalukku ja ajaloosse, haiguslukku ja haigusloosse.

Sõna pindala ainsuse osastav on pindala (mitte „pindalat“).

Sõna vargus mitmuse osastava vormid on vargusi ja varguseid.

Kuidas käänata sõnu kärss, pulss, seanss, valss ja impulss? – Need on nõrgeneva astmevaheldusega sõnad: ainsuse omastav on kärsa, pulsi, seansi, valsi ja impulsi, osastav kärssa, pulssi, seanssi, valssi ja impulssi, mitmuse omastav kärssade, pulsside, seansside, valsside ja impulsside.

Kirjutage sügiseste tervitustega (mitte „sügiste tervitustega“).

Sõna kude käändub nagu õde, seega on ainsuse osastav kude (mitte „kudet“).

Ühendi tormine vesi mitmuse osastav on tormiseid vesi (mitte „veesid“).

Sõna aldis ainsuse omastav on alti, ainsuse osastav aldist, mitmuse nimetav altid, mitmuse omastav aldiste ja mitmuse osastav alteid.

Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja (mitm os) pliiatsisüsi.

Sõna kaas mitmuse nimetava vorm on kaaned.

Sõna korsten ainsuse osastava vormid on korstnat ja korstent, mitmuse omastava vormid on korstnate ja korstende.

Sõna peenar ainsuse osastavas on peenart (mitte „peenrat“), mitmuse omastavas peenarde, mitmuse alaleütlevas peenardele.

Tähis on teisiti viit, selle omastav kääne on viida.

Mitmuse osastava vormid kokki ja kokkasid on mõlemad õiged.

Sõna mõis mitmuse omastava vormid on mõisate ja mõisade.

Sõna kauplus mitmuse osastavas on kaks vormi: kauplusi ja kaupluseid.

Nimetavas käändes on õige puder (mitte „pudru“).

Kas õige on keskusesse või keskusse? – Mõlemad.

Kui ametinimetus on kiirabiõde-brigaadijuht, siis tuleb see kirjutada sidekriipsuga ja vormide moodustamisel käänata mõlemat poolt (nt alalütlev kääne on kiirabiõel-brigaadijuhil).

Sõna väike(ne) ainsuse omastavas on rööpvormid väikese ja väikse.

Õiged vormid on kellessegi, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellenagi, kelletagi, kellegagi. Rõhuliide on pärast käändelõppu (mitte „kellegisse“, „kellegist“, „kellegile“, „kellegil“, „kellegina“, „kellegita“, „kellegiga“) .

Sõna kümmekond käänamisel muutub ainult liide, tüvi jääb kogu aeg samaks: ainsuse omastav kääne on kümmekonna, ainsuse alalütlev kääne on kümmekonnal.

Sõna teavik mitmuse omastav on teavikute (mitte „teavike“).

Asesõna iga osastav kääne on iga ehk igat.

Kas sõna märkus mitmuse osastav on märkusi või märkuseid? – Mõlemad on õiged.

Sõna igaüks ainsuse alalütleva vorme on kaks: igaühel ja igalühel.

Sõna armas ainsuse osastavas on rööpvormid armast ja armsat.

Kas on mingi vahe, millal öelda valitsusse ja millal valitsusesse? – Ei ole.

Kirjutage avab kaardiga (mitte „kaartiga“).

Sõna uudis on mitmuse osastavas uudiseid (mitte „uudisi“).

Sõna uus mitmuse osastav on uusi.

Kas „kummagile“ on õige vorm? – Kirjakeelne on kummalegi.

Arm on randmel (mitte „rannel“).

Mitmuse osastavas on võimalikud vormid elamispindu ja elamispindasid, ent mitte „elamispindasi“.

Sõna huvi mitmuse osastava vormid on huvisid ja huve.

Sõna haigus mitmuse osastava vormid on haigusi ja haiguseid.

Kas ainsuse osastavas on õige vorm suhkrut? – Jah (mitte „suhkurt“).

Purgil ja potil on kaas. Kas raamatul on kaan? – Ei, samuti kaas.

Sõna võimas ainsuse osastava vormid on võimsat ja võimast.

Sugulussõna äi ainsuse omastav on äia.

Mitmuse osastavas on korrektne kirjutada nii hindu kui ka hindasid.

Välp on tehnikasõna ja tähendab 'korraline ajavahemik'. Omastav kääne on välba, osastav välpa.

Kas „mitmelgil inimesel“ on õige? – See on väär vorm. Õige on mitmelgi inimesel.

Sõna hetk mitmuse seestütleva vorm on hetkedest (mitte „hetketest“).

Sõna edendamine ainsuse sisseütleva vormid on edendamisesse ja edendamisse.

Sõna omas mitmuse nimetav on omaksed, aga mitmuse alaleütlev omastele.

Mitmuse osastava vormid on põhjusi ja põhjuseid.

Kuidas käänata taimenimetust ruse? – Omastavas käändes on ruskme, osastavas ruset.

Sõna öine ainsuse osastav on öist (mitte „öiset“).

Mitmuse osastava vormid on avaldusi ja asutusi.

Kas sõna hea mitmuse osastav on ainult „häid“ või sobib ka „heasid“? – Korrektne on häid.

Sõna pealagi ainsuse omastav on pealae, nt pealae piirkonnas.

Kuidas on sõna seesama mitmuse osastav? – Õigeid vorme on kaks: neidsamu ja neidsamasid.

Kas mitmuse osastavas on õige neiusid või neide? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis mitmuse osastav on neiusid; kui nimetav kääne on neid, siis mitmuse osastavas on võimalikud vormid neide ja neidusid.

Sõna nimi mitmuse osastav on nimesid.

Mitmuse osastava vorm küttekulusid on õige (mitte „küttekulusi“).

Arvsõna üks ainsuse osastava vormid on üht ja ühte. Ka arvsõnal kaks on kaks ainsuse osastava käände vormi: kaht ja kahte.

Pealekeeratav tuubikork on nuppel, omastavas nupli.

Sõnal jäätis on kaks mitmuse osastava vormi: jäätisi ja jäätiseid.

Kas „edasiseid“ on õige vorm? – Sõna edasine mitmuse osastava vorm on edasisi.

Sõna kasutusotstarve ainsuse omastav kääne on kasutusotstarbe ja ainsuse osastav kasutusotstarvet.

Sõna meede ainsuse omastav on meetme ja mitmuse nimetav meetmed.

Sõna käpp mitmuse osastava vormid on käppasid ja käppi. Vale vorm on „käppe“.

Sõna maja ainsuse sisseütlev kääne on majja (mitte „maija“).

Sõna omaksed omastava käände vorm on omaste (väärad on „omakste“ ja „omaksete“).

Autol on summuti (mitte „sumbuti“), nt toodetakse summuteid.

Sõnal sada on lubatud kaks ainsuse osastavat: sada ja sadat.

Mitmuse osastavas on õige kirjutada nii leibasid kui ka leibu.

Sõna järgmine mitmuse osastava vormid on järgmisi ja järgmiseid.

Sõna roog tähenduses 'toit' on mitmuse osastavas roogi ja roogasid.

Sõnal järgmine on ainsuse sisseütlevas kaks vormi: järgmisesse ja järgmisse.

Sõna töine ainsuse osastav on töist.

Kas sõna selgi võib kasutada? – Jah. See vorm koosneb sõna see lühikesest alalütleva vormist ja rõhuliitest.

Sõna lumekamp (ainsuse omastav on lumekamba) tähendab 'lumekamakas'.

Kas sõna väike(ne) mitmuse osastava vorm väikesi on õige? – Jah, peale selle vormi on õiged veel väikeseid ja väikseid.

Kas potikaane kohta tuleb mitmuses ütelda „värvilisi potikaani“? – Ei, vaid potikaasi. Käänata nõnda: kaas : kaane : kaant : kaante : kaasi : kaantesse ja kaasisse.

Mitmuse omastavas on õiged vormid käskude ja keeldude (mitte „keelude“).

Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi käänamisel ei lisandu da-silpi, nt
ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri pliiatsi, vilu õhtu, tragi tüdruku, südi mehe;
ainsuse osastavas seda mõru ravimit, nüri pliiatsit, vilu õhtut, tragi tüdrukut, südi meest;
mitmuse osastavas neid mõrusid ravimeid, nürisid pliiatseid, vilusid õhtuid, tragisid tüdrukuid, südisid mehi.

Kas „sajas organisatsioon“ või „sajandas organisatsioon“? – Õige on sajas organisatsioon, vorm sajandas on ainsuse seesütlevas.

Sõna pere ainsuse osastav on peret.

Kas sõna oma on võimalik käänata? – Jah, kui ta on eriti rõhutatud (omalt poolt, omal ajal jm).

Sõna tagasiside ainsuse omastav on tagasiside. Õige on Täname tagasiside eest.

Sõna andmed ainsus on anne (omastavas andme).

Kas sõna muna mitmuse osastav on munasid või mune? – Mõlemad on õiged.

Sõna siiras mitmuse omastav on siiraste (mitte „siirate“).

Kuidas on sõna kiiking ainsuse omastav kääne? – Õige on kiikingu.

Sõna põlvekeder ainsuse omastav on põlvekedra (mitte „põlvekederi“).

Linnunimetus siniraag käändub (selle) siniraa : (seda) siniraaga. Omastava käände vormid „siniraagi“ ja „siniraagu“ on valed.

Neemel on nukk, ainsuse omastav kääne on nuki.

Sõna neitsi mitmuse osastava vormid on neitseid ja neitsisid.

Varbaial on varvad (mitte „varbad“).

Sõna käsivarrekaitse ainsuse omastav on käsivarrekaitsme.

Kui sõna mõõde tähendus on 'dimensioon', siis on tema ainsuse omastav mõõtme. (Tähenduses 'mõõtmine' käänatakse mõõde : mõõte : mõõdet.)

Sõna tainas omastav kääne on taina, osastav on tainast.

Kumb on õige: „katlates“ või „kateldes“? – Õige on kateldes.

Mitmuse osastava vormid allahindlusi ja allahindluseid on mõlemad lubatud.

Ka kõrvas on tigu (omastav kääne teo).

Kas sõna mahl on mitmuse osastavas mahlasid või mahlu? – Mõlemad vormid on õiged.

Sõna turve 'kaitse, vari, toetus' ainsuse omastava vorm on turbe.

Sõna puistu mitmuse omastava vorm on puistute, mitte „puistude“.

Sõna väär ainsuse osastav on väära ja väärat.

Vorm „kummagita“ ei ole õige, peab olema kummatagi.

Sõna eestlane mitmuse osastava vormid on eestlasi ja eestlaseid.

Sõna süda ainsuse omastav on südame ja ainsuse osastav südant.

Õiged mitmuse osastava vormid on tööriistu ja tööriistasid (mitte „tööriistaid“).

Sõna kõne ainsuse osastav on kõnet (nt mitu kõnet).

Sõna silmside ainsuse omastav on silmside.

On olemas juuratermin vaie 'vastuväide, vastuvaidlus', käändub (selle) vaide : (seda) vaiet.

Sõna luba mitmuse osastava vormid on lube ja lubasid.

Sõna pesukaitse omastav on pesukaitsme.

Sõna saarmas ainsuse osastav on saarmast.

Kas ainsuse sisseütlev on nõukogusse või nõukokku? – Mõlemad on õiged.

Sõna viljaraag mitmuse nimetav on viljaraod.
Kirjutada lahku: ploomi viljaraod.

Kas õige on kodust tööle või kodunt tööle? – Mõlemad on õiged.

Kas sõna keha sisseütleva käände vorm võib olla kehha? – Jah, kehasse ja kehha.

Sõna vastlad omastav kääne on vastlate, kaasaütlev kääne on vastlatega, mitte „vasteldega“.

Sõna teave ainsuse omastav kääne on teabe, nt edastan teabe.

Sõna eelnõu ainsuse osastav on eelnõu ja mitmuse osastav eelnõusid.

Sõna metsaraie ainsuse omastav on metsaraie (raie III vältes), mitmuse osastav metsaraieid, mitte „raideid“.

Sõna kumb ainsuse omastav on kumma, ainsuse seesütlev on kummas (mitte „kumbas“).

Mitmuse osastava vormid toite ja toitusid on mõlemad õiged.

Sõna algus ainsuse sisseütleva vormid on algusesse ja algusse.

Sõna nõu ainsuse osastav on keeleajaloolisel põhjusel ilma d-lõputa: nõu.
Sõna eelnõu on ainsuse osastavas käändes eelnõu.

Kas kirjutada „Teostame korstende ehitust“ või „Teostame korstnate ehitust“? – Kirjutage ehitame korstnaid.

Sõna tubli ainsuse osastav on tublit, nt ootame tublit täiendust.

Sõna olulisim korrektne mitmuse osastava vorm on olulisimaid.

Sõna ootus mitmuse osastava vormid on ootusi ja ootuseid.

Õige on käänata tarvas : tarva : tarvast.
Õige on Rakvere Tarva mängija, mitte „Rakvere Tarvase mängija“.

Õige mitmuse osastava vorm on puujalgu, mitte „puujalgi“.

Sõna kohus 'õigusmõistmisorgan' on ainsuse osastavas kohut.

Sõna niisugune mitmuse osastava vorm on niisuguseid (mitte „niisugusi“).

Õiged vormid on mõlemais ja mõlemates, mitte „mõlemis“.

Kas õige on kõigile või kõikidele? – Mõlemad vormid on lubatud.

Sõna stritsel ainsuse omastav on stritsli, mitte „stritseli“.

Õiged vormid on millessegi, millestki, millelegi, millelgi, millenagi, milletagi, millegagi. Rõhuliide on pärast käändelõppu (mitte „millegisse“, „millegist“, „millegile“, „millegil“, „millegina“, „millegita“, „millegiga“).

Sõna käive ainsuse omastav on käibe, mitmuse omastav on käivete, mitmuse osastav käibeid.

Verbi tud-kesksõna täiendina ei käändu: õige on ettenähtud vabu päevi, mitte „ettenähtuid vabu päevi“.

Õige on kirjutada pikkpoiss (lihatoit). Sõna omastav kääne on pikkpoisi, mitte „pikapoisi“.

Sõna maailm mitmuse omastava käände vorm on maailmade (nagu ilm : ilmade).

Sõna tooraine sünonüüm on toore (omastav toorme).

Sõna vähk omastav on vähi (tähendusest olenemata).

Sõna otsus mitmuse osastav on otsuseid (mitte „otsusi“).

Sõna tosinas 'kaheteistkümnes' omastav kääne on tosinanda.

Sõna küüs mitmuse osastav kääne on küüsi (mitte „küüni“).
Sõna kaas mitmuse osastav kääne on kaasi (mitte „kaani“).

Sõna võlg mitmuse osastava vormid on võlgu ja võlgasid.

Asesõna emb-kumb omastav on emma-kumma, osastav emba-kumba.

Sõna kahtlane mitmuse osastava vormid on kahtlasi ja kahtlaseid.

Sõna näitus mitmuse osastava vormid on näitusi ja näituseid.

Sõna päike(ne) ainsuse omastavas on rööpvormid päikese ja päikse.

Sõna tüli mitmuse osastava vorm on tülisid, mitte „tülisi“.

Sõna pipar mitmuse omastav on piparde, mitte „piprate“.

Kumb on õige: uks on lukus või lukkus? – Mõlemad on õiged.

Sõna tulekahju ainsuse osastavas on kaks õiget vormi: tulekahju ja tulekahjut.

Sõna juust mitmuse osastava vormid on juustusid ja juuste (ka lühike vorm on õige).

Tahan käänata sõna tootmine. Kas sisseütlevas käändes on õige tootmisse või tootmisesse? – Mõlemad on õiged.

Sõna nõunik ainsuse osastav on nõunikku (mitte „nõunikut“).

Sõna tainatooted on parem kui „taignatooted“.

Sõna kaart on vältevahelduslik ja käändub (see) kaart : (selle) kaardi : (seda) kaarti; (need) kaardid : (nende) kaartide : (neid) kaarte = kaartisid.

Sõna toores mitmuse omastav kääne on tooreste, mitte „toorete“.

Sõna rätsep ainsuse osastav on rätsepat.

Kas sõna kaart on mitmuse omastavas „kaardite“ või „kaartide“? – Õige on kaartide.

Kas õige on „õlleklaas“ või „õluklaas“? – Õige on õlleklaas.

Sõna sportlane mitmuse osastava vormid on sportlasi ja sportlaseid.

Sõna jõulud on saavas käändes jõuludeks (mitte „jõuluteks“).

Kuidas on sõna truu mitmuse osastavas? – Siin on rööpvormid: truid ~ truusid.

Kas õige on „tootlikkus“ või „tootlikus“? – Tootlikkus on nimisõna nimetava käände vorm (nt metsa tootlikkus), tootlikus on omadussõna tootlik seesütleva käände vorm (nt tootlikus mullas).

Sõna vaba mitmuse osastava vormid on vabasid ja vabu.
Sõna aeg mitmuse osastava vormid on aegasid ja aegu.

Kuidas on sõna raamatukogu ainsuse sisseütlevas? – Korrektsed vormid on raamatukokku ja raamatukogusse.

Kuidas on sõna poolteist omastavas käändes? – Õigeid vorme on kaks: poolteise ja pooleteise.

Sõna väär mitmuse omastava vormid on väärade ja väärate.

Mitmuse osastavas käändes on õige kirjutada nii taotlusi kui ka taotluseid.

Sõna missugune mitmuse osastav on missuguseid (mitte „missugusi“).

Sõna seadus mitmuse osastava vormid on seadusi ja seaduseid.

Kuidas on sõna messing omastava käände vorm? – Õigeid vorme on kaks: messingi ja messingu.

Kuidas on sõna loodus sisseütlevas käändes? – Võib kirjutada nii loodusse kui ka loodusesse.

Kas „1985-ndal aastal“ on korrektne? – Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik).

Sõna nõbu tähendab 'onu, lelle, tädi v sõtse laps'.
Sõna nõbu ainsuse omastav on nõo ja osastav nõbu, mitmuse nimetav on nõod (mitte „nõbud“).

Sõna tagasiside ainsuse osastav on tagasisidet.

Kas sisseütlevas käändes on õige kauplusse või kauplusesse? – Mõlemad on õiged.

Sõnaühendist avalik õigus tehtud lik-liitega omadussõna on avalik-õiguslik, selle omastav kääne on avalik-õigusliku (siin ei käändu mõlemad pooled).

Sõna tähtaeg mitmuse osastava vormid on tähtaegasid ja tähtaegu.

Sõna talgud omastava käände vorm on talgute ja saava käände vorm talguteks (mitte „talgude“, „talgudeks“).

Kas sõna teine sisseütlev on „teisse“ või „teise“? – Õige on teise (hääldatakse III vältes).

Sõna viirus mitmuse osastav on kahesugune: viirusi ja viiruseid.

Arvsõna viis sisseütlev kääne on viide (III vältes; mitte „viite“), nt Jaga sõnad viide rühma. (Võimalik vorm on ka viiesse.)

Kas sõna kiik (kiikumisvahend) omastav on „kiige“ või „kiigu“? – Omastav on kiige, nt Laps jooksis kiige juurde.

Sõna kaebus mitmuse osastava vormid on kaebusi ja kaebuseid.

Kas „kümme abinõu“ või „kümme abinõud“? – Õige on kümme abinõu.

Kuidas on kallis mitmuse omastavas? – Seal on rööpvormid: kalliste ~ kallite.

Sõna veis mitmuse seestütleva käände vorm on veistest, mitte „veisetest“.

Õige on õlle värskus, mitte „õlu värskus“.

Õige vorm on kummaski, mitte „kummagis“.

Sõna rohi mitmuse osastav on rohte ja rohtusid.

Sõna juuksed ainsuse nimetava käände vorm on juus, mitte „juuks“.

Üks linde on rüüt, selle sõna omastav on rüüda.

Sõna tütar mitmuse alalütlev kääne on tütardel, mitte „tütretel“.

Kuidas on sõnade tuhandes ja miljones omastav ja osastav kääne? – Õige on
tuhandes : tuhandenda : tuhandendat ja miljones : miljonenda : miljonendat.

Õige on kahe tuhande seitsmendal aastal (mitte „kahe tuhandenda seitsmendal“).

Sõna aken mitmuse omastav on akende, mitte „aknate“.

Sõna lööve ainsuse omastav on lööbe ja osastav löövet.

Omastavas käändes on peatse. Kuidas on nimetav? – See on peatne.

Sõna tõbi mitmuse omastava käände vorm on tõbede, mitte „tõvede“.

Sõna kiik (kiikumisvahend) mitmuse osastava vormid on kiikesid ja kiiki.

Sõna märk osastav on märki (mitte „märkki“).

Kuidas on sõna õigus mitmuse osastavas? – Nii õigusi kui ka õiguseid.

Kuidas on sõna allkorrus alalütleva käände vorm, kas käändub ainult korrus? – Jah, õige vorm on allkorrusel.

Sõna paik ainsuse osastav on paika (ühe k-ga).

Sõna vaher ainsuse osastav on vahtrat.

Õige on kirjutada roostevabast terasest (mitte „roostevabaterasest“) kruus kaanega (mitte „kaasega“).

Sõna kergejõustik osastav on kergejõustikku, nt harrastan kergejõustikku (mitte „kergejõustikut“).

Kuidas on sõna sanitaarraie omastavas käändes? – Õige vorm on sanitaarraie (raie on omastavas käändes III vältes). Väär on „sanitaarraide“.

Sõna vesi mitmuse omastava käände vorm on vete, mitmuse osastava vorm on vesi.

Õige on pesukaitsmed, mitte „pesukaitsed“.

Sõna tõmb (ühendusvarras) omastav on tõmma, mitte „tõmbi“.

Kuidas on sõna ümbrik osastavas käändes? – Võib kirjutada nii ümbrikku kui ka ümbrikut.

Sõna jäik lühike mitmuse osastav on jäiku.

Kuidas on sõna valdus sisseütlevas käändes? – Õiged vormid on valdusesse ja valdusse.

Kirjutage kõhna kehaehitusega, aga nimetavas on kõhn kehaehitus (mitte „kõhna kehaehitus“).

Sõna praegune on mitmuse osastavas praegusi ja praeguseid.

Sõna kaamel ainsuse omastav on kaameli ja osastav kaamelit, mitmuse omastav kaamelite ja osastav kaameleid.

Kuidas on sõna kaev mitmuse osastavas? – Võib kasutada kahte vormi: kaevusid ja kaeve.

Sõna õppus võib mitmuse osastavas olla nii õppusi kui ka õppuseid.

Sõna kirju võib käänata kahte moodi. Eeskujuks võib võtta sõna ratsu (mitmuse omastavas kirjude, osastavas kirjusid) või sõna õpik (mitmuse omastavas kirjute, osastavas kirjuid).

Nimisõna teadlikkus on kõigis käänetes kahe k-ga: inimeste teadlikkus, inimeste teadlikkuse uurimine, uuriti inimeste teadlikkust jne. (Omadussõna teadlik ainsuse seesütlev kääne on teadlikus, nt teadlikus suhtumises.)

Õige on kellelegi, mitte „kellegile“. Rõhuliide on pärast käändelõppu.

Poes on müügil peenike sool, omastavas peenikese soola (vrd anatoomias peensool, omastavas peensoole).

Sõna võistlus mitmuse osastava käände vormid on võistlusi ja võistluseid.

Sõna taimetee mitmuse osastav on taimeteesid.

Suukoobas on suuõõs (omastavas suuõõne, osastavas suuõõnt).

Kuidas on sõna igaüks ainsuse osastavas? – Korrektsed vormid on igaüht, igaühte, igatüht ja igatühte.

Sõna tööline mitmuse osastav võib olla nii töölisi kui ka tööliseid, sõna raskus mitmuse osastav nii raskusi kui ka raskuseid.

Kuidas on sõna volikogu ainsuse sisseütlevas? – Võimalikud vormid on volikokku ja volikogusse.

Sõna teave omastava käände vorm on teabe, osastav teavet.

Õige on kirjutada pagar-kondiiter (sidekriipsuga), omastav kääne on pagari-kondiitri.

Õige on kirjutada nii hoia end kui ka hoia ennast.

Sõna teeveer mitmuse alalütlev on teeveertel.

Sõna mõttekam on kahe t-ga (mitte „mõtekam“).

Mitmuse nimetavas on õige silmalaud (mitte „silmalaod“).

Sõna hani ainsuse omastav ja osastav on hane.

Kas sõna uus ainsuse sisseütlev on „uute“? – Ei, kas uude (nt Lähen uude poodi) või ka uuesse.

Sõna õhuturve omastav on õhuturbe ja osastav õhuturvet.

Kalapüügivahend abar on omastavas käändes abara.

Sõnapaar sügisesed kliendipäevad on alaleütlevas sügisestele kliendipäevadele (mitte „sügistele“).

Õige on kirjutada põlvekaitsmed, mitte „põlvekaitsed“.

Sõna piirmäär mitmuse osastava käände vormid on piirmäärasid ja piirmääri, mõlemad on õiged.

Sõna ilm võib mitmuse osastavas olla nii ilmu kui ka ilmasid.

Kuidas käänata sõna „pärmitaigen“? – Parem on pärmitainas, omastavas pärmitaina, osastavas pärmitainast.

Sõna aedruut (rohttaim) omastav kääne on aedruudi.

Õige on jõi mõru kakaod (mitte „mõrudat kakaod“).

Sõna igaüks ainsuse alaleütleva vorme on kaks: igaühele ja igaleühele.

Kuidas on sõna klienditugi sisseütlev kääne? Kas on võimalik vorm klienditukke? – Jah, see on lühike sisseütlev, pikem vorm on klienditoesse (vrd sõna jõgi, mille sisseütleva käände vormid on jõkke ja jõesse).
Lauses Helistage klienditukke on lühivorm tukke paljudele ilmselt harjumatu. Selle asemel võib kasutada alaleütlevat käänet (Helistage klienditoele) või öelda pikemalt (Helistage klienditoe telefonile ~ telefonil).

Nimetavas käändes on õige puder, omastavas pudru, osastavas putru.

Võib kasutada pikemat või lühemat sisseütlevat: asendusesse ~ asendusse, majandusesse ~ majandusse, kaubandusesse ~ kaubandusse.

Õige on kirjutada jõulukaardid, mitte „jõulukaartid“.

Kuidas on sõna mõõteriist mitmuse osastavas? – Õiged vormid on mõõteriistu ja mõõteriistasid.

Mis vorm on rööpme? – See on sõna rööbe omastav kääne. Rööbe tähendab 'rööpapaar; autonduses: jooksulaius, sama telje rataste vahe'.

Sõna olu mitmuse osastav on olusid (mitte „olusi“).

Sõna igakuine ainsuse osastava käände vorm on igakuist (mitte „igakuiset“),
mitmuse omastav on igakuiste (mitte „igakuisete“).

Kuidas on sõna idu omastavas käändes? – Kirjakeeles on kaks vormi: idu ja eo.

Arvsõna kuus sisseütlev kääne on kuude (III vältes; mitte „kuute“), nt Veinid jagunevad kuude klassi. (Võimalik vorm on ka kuuesse.)

Kuidas on sõna pettus mitmuse osastavas? – Õigeid vorme on kaks: pettusi ja pettuseid.

Kuidas on sõna endine mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: endisi ja endiseid.

Kas vorm „millegiks“ on õige? – Õige on millekski. Rõhuliide on pärast käändelõppu.

Sõna vangla ainsuse sisseütlev on vanglasse (mitte „vangla“).

Sõna lugu mitmuse osastav on lugusid (mitte „lugusi“).

Mitmuse omastava vorm on vaklade, kuidas on ainsuse nimetav? – Vagel.

Sõna põlvekaitse omastava käände vorm on põlvekaitsme.

Kuidas on sõna algus mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: algusi ja alguseid.

Sõna riskialdis mitmuse osastav on riskialteid, mitte „riskialte“.

Kuidas on sõna üksus mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kaks vormi: üksusi ja üksuseid.

Kuidas on paarisliitsõna lasteaed-põhikool ainsuse osastava käände vorm? – Mõlemad liitsõnad käänduvad: lasteaeda-põhikooli.

Kuidas on sõna ruum mitmuse seesütlevas käändes? Kas see on „ruumeis“? – Ei, õiged vormid on ruumides ja ruumes.

Mitmuse nimetav on jäätmed, ainsuse nimetav on jääde.

Sõna laev mitmuse osastava vormid on laevasid ja laevu.

On lahku: rõõsk koor. Omastav kääne on rõõsa koore ja osastav rõõska koort.

Sõna hõrk mitmuse osastava vormid on hõrkusid ja hõrke.

Kuidas on sõnad haisev, kaitsev ja õitsev omastavas käändes? – Võib kirjutada nii haisva kui ka haiseva, nii kaitsva kui ka kaitseva, nii õitsva kui ka õitseva.

Sõna hüljes mitmuse omastav on hüljeste, mitte „hülgete“.

Kuidas on sõna loetelu sisseütlevas käändes? – Õigeid vorme on kaks: loetellu ja loetelusse.

Kuidas on sõnade pikk, silm (omastavas silma) ja king lühike mitmuse osastav? – Need vormid on pikki, silmi ja kingi.

Kuidas käändub sõna sotšnik (kohupiimasai)? – ÕS 2013 järgi võib seda käänata kahte moodi:
1) omastav sotšniku, osastav sotšnikut;
2) omastav sotšniku, osastav sotšnikku.
Sõna sotšnik sünonüüm on vaarak (omastav vaaraku, osastav vaarakut).

Mis on vaatmik? – See on 'ettekanne, mis esitatakse alusele välja panduna'. Sõna käändub nagu õnnelik: (selle) vaatmiku, (seda) vaatmikku, (need) vaatmikud, (nende) vaatmike, (neid) vaatmikke.
Sõna on loonud keeleteadlane Peep Nemvalts 2001. aastal.

Kuidas on sõnad klaasnõu ja keedunõu ainsuse osastavas käändes? – Ilma d-lõputa: klaasnõu, keedunõu. Ka sõna vandenõu ainsuse osastav on vandenõu.

Nimisõna suutlikkus käändevormides on kaks k-d: omastavas suutlikkuse, osastavas suutlikkust, seesütlev suutlikkuses, ilmaütlev suutlikkuseta.

Omadussõna suutlik on ainsuse omastavas suutliku, osastavas suutlikku, seesütlevas suutlikus, mitmuse nimetavas suutlikud, omastavas suutlike, osastavas suutlikke.

Õige on kirjutada must sõstar, ainsuse omastavas musta sõstra, mitmuse nimetavas mustad sõstrad (mitte „mustsõstrad“), omastavas mustade sõstarde (mitte „mustsõstarde“) ja osastavas musti sõstraid (mitte „mustsõstraid“).
Ainsuse nimetavas on punane sõstar, omastavas punase sõstra, mitmuse osastavas punaseid sõstraid.

Sõna küünal mitmuse omastava käände vorm on küünalde (mitte „küünlate“).

Kuidas on sõna kooskõla ainsuse sisseütlevas käändes? – Kooskõlasse ehk kooskõlla.

Sõna läbiviik omastava käände vorm on läbiviigu.

Sõna süstal mitmuse omastav on süstalde (nagu küünal : küünalde).

Sõna kere osastava käände vorm on keret.
Sõna luukere osastava käände vorm on luukeret.

Mis on sele? – See on 'illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms'. Sõna on loodud Tallinna tehnikaülikoolis septembris 1994 tagasituletuse teel (vrd seletama).
Sõna sele ainsuse osastava vorm on selet.

Kuidas on turd mees mitmuse nimetavas? – Õige vorm on turrad mehed.

Sõna rihm võib mitmuse osastavas olla nii rihmu kui ka rihmasid.

Sõna saag võib mitmuse osastavas olla nii saage kui ka saagisid.

Sõna infoturve omastava käände vorm on infoturbe.

Inglise snowtube on lumerõngas, korp (omastavas korbi). Me ei soovita sõna „lumetuub“.

Kas sisseütlevas käändes on õige haigusse või haigusesse? – Mõlemad on õiged.

Sõna mesi mitmuse omastav on mete ja mitmuse osastav mesi (vrd käsi, mitm om käte, mitm os käsi).

Paarissõnas saatja-vastuvõtja käänduvad mõlemad pooled, nt saatjat-vastuvõtjat, saatjale-vastuvõtjale.

Sõna pealik võib käänata kahte moodi:
1) ainsuse osastav pealikut, mitmuse omastav pealikute, mitmuse osastav pealikuid (nagu sõna õpik),
2) ainsuse osastav pealikku, mitmuse omastav pealike, mitmuse osastav pealikke (nagu sõna õnnelik).

Mis on sõna siivutu vastand? – See on siivas, aga ka siivus.
Sõna siivas omastav on siivsa ning osastav siivsat ja siivast. Sõna siivus omastav on siivsa ja osastav siivsat.
Sõna siivus võib ÕSi järgi hääldada nii II kui ka III vältes.

Mitmuse nimetav kääne on kublad. Kuidas on ainsuse kolm esimest käänet ning mitmuse omastav ja osastav? – Ainsuse nimetav on kubel, omastav kubla ja osastav kupla, mitmuse omastav kuplade ning osastav kupli ja kuplasid.

Mitmuse omastavas käändes võib kasutada nii vormi kõikide kui ka kõigi, mõlemad on õiged: kõikide inimeste ~ kõigi inimeste.

Kuidas käänata ametinimetust „direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal“? – Selle asemel kasutage lühemat sõna õppealajuhataja, veel parem on ilma ala-osata õppejuhataja.

Inglise red mullet on punane meriärn (omastavas punase meriärni).

Sõna oluline õige mitmuse osastava vorm on olulisi, mitte „oluliseid“.

Liitsõna pangakaart käändub sama moodi nagu kaart, seega (see) pangakaart : (selle) pangakaardi : (seda) pangakaarti; (need) pangakaardid : (nende) pangakaartide : (neid) pangakaarte = pangakaartisid.
Ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad ainsuse omastavast pangakaardi, seega näiteks (sellest) pangakaardist : (sellele) pangakaardile : (selle) pangakaardiga.
Mitmuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad mitmuse omastavast pangakaartide, seega näiteks (nendest) pangakaartidest : (nendele) pangakaartidele : (nende) pangakaartidega.
Sama moodi tuleb käänata ka näiteks sõnu jõulukaart, kinkekaart ja visiitkaart.

Sõna puudus on mitmuse osastavas puudusi ja puuduseid.
Sõna puhkus on mitmuse osastavas puhkusi ja puhkuseid.

Kuidas on sekretär-asjaajaja omastavas käändes? – Käänduvad mõlemad sõnad, nt võttis tööle uue sekretäri-asjaajaja. Vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=43.

Sõna ruumala ainsuse osastav on ruumala (mitte „ruumalat“).

Sõna mõningane ainsuse omastav on mõningase ja osastav mõningast, mitmuse omastav on mõningaste, osastav mõningasi.
Sõna mõningas ainsuse omastav on mõninga, osastav mõningat, mitmuse omastav mõningate, osastav mõningaid.
Mõlemad sõnad tähendavad 'mõnetine, mõnesugune'.

Jalanõudel on kontsad, mille osastav on kontsi ja kontsasid.

Sõna pärl võib käänata kahte moodi:
1) astmevahelduslikult (ainsuse omastav pärli II vältes, osastav pärli III vältes, mitmuse omastav pärlide, osastav pärle ja pärlisid);
2) astmevahelduseta (ainsuse omastav pärli III vältes, osastav pärlit, mitmuse omastav pärlite, osastav pärleid).

Kuidas on taimenimetuse käokann omastav? – See on käokanni.

Rajatis vee paisust läbijuhtimiseks on veelase (omastavas veelaskme, osastavas veelaset).

Sõna nöörlood omastav on nöörloodi.

Lind pasknäär on omastavas pasknääri.

Taimenimetus ussilakk on omastavas ussilaku või ussilaka.

Sõna üleviik omastava käände vorm on üleviigu.

Ekseemi argikeelne nimetus on sammaspool. Kuidas on selle sõna omastav ja osastav kääne? – Omastav on sammaspoole, osastav sammaspoolt.

Euroopa piisoni sünonüüm on pürg (omastav pürja, osastav pürga).

Veetaim lemmel on omastavas lemle, osastavas lemmelt, mitmuse omastavas lemmelde, osastavas lemleid.

Kitsas astang muldkehal; alusmüüri väljaulatuv osa on ehitusterminina linne (omastavas linde, osastavas linnet).

Sõna nadu (omastavas nao, osastavas nadu) tähendab 'meheõde'.

Sõna nääl (omastavas näälu II vältes, osastavas näälu III vältes) tähendab 'naisevend'.

Kuidas käänata taimenimetust pune? – Seniste ÕSide järgi on seda käänatud nagu sõna ase: omastavas puneme (vrd aseme), osastavas punet (vrd aset). Botaanika terminoloogia komisjoni 19. novembri 2009. a otsuse järgi võib kirjakeeles seda nimetust käänata rööpselt sõna kõne eeskujul: omastavas pune (vrd kõne), osastavas punet (vrd kõnet). Vt ka http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=158.

Sõna lääts mitmuse nimetav on läätsed, omastav läätsede, osastav läätsi ~ läätsesid.

Botaanika termin lise (lisaosa, nt seemnel) on omastavas liseme, osastavas liset.

Sõna nahk võib mitmuse osastavas olla nii nahku kui ka nahkasid.

Nimisõna ettevõtlikkus käändevormides on kaks k-d: omastav ettevõtlikkuse, osastav ettevõtlikkust, seesütlev ettevõtlikkuses, ilmaütlev ettevõtlikkuseta.

Omadussõna ettevõtlik on ainsuse omastavas ettevõtliku, osastavas ettevõtlikku, seesütlevas ettevõtlikus, mitmuse nimetavas ettevõtlikud, omastavas ettevõtlike, osastavas ettevõtlikke.

Sõnapaar kaunid kunstid on mitmuse omastavas kauniste ~ kaunite kunstide (mitte „kaunide“).

Sõna nakk (omastav naki, osastav nakki) on 'koonilise peaga nael'.

Sõna jõuluõlu ainsuse omastav on jõuluõlle ja osastav jõuluõlut.

Sõna kumb ainsuse alalütlev on kummal, mitte „kumbal“.
gi-liitega vorm on kummalgi (mitte „kumbalgi“, „kummagil“).

Sõna habras ainsuse omastav on hapra ja osastav habrast, mitmuse omastav habraste ja osastav hapraid.

Kuidas on sõnapaar habras juus mitmuse alaleütlevas käändes? – See vorm on habrastele juustele (mitte „hapratele“).

Sõna oskus mitmuse osastava vormid on oskusi ja oskuseid.

Kuidas on sõna linn mitmuse osastavas? – Õiged vormid on nii linnu kui ka linnasid.

Sõna muutus mitmuse osastavas on kaks vormi: muutusi ja muutuseid.

Kuidas on sõna õudne ainsuse omastav ja osastav? – Need on õudse ja õudset (väärad on „õudsa“ ja „õudsat“).

Nimisõna pihus (ainsuse omastav pihuse, osastav pihust) tähendab 'pihustatud aine'.

Kuidas tõlkida inglise spray? – Olenevalt sisust võib tõlkeks sobida
pihusti (tähendab 'pihustusseadis'),
pihus (omastavas pihuse, osastavas pihust; tähendab 'pihustatud aine'),
pihu,
vahel ka aerosool.
Mugandit „sprei“ me ei soovita, nt „ninasprei“ asemel sobib ninapihus või ninaaerosool.

Õnnelikke jõule!
Õnnelikku uut aastat!
Sõna õnnelik ainsuse osastav on õnnelikku, mitmuse osastav õnnelikke.

Taimenimetuse kaisel omastava käände vorm on kaisla, osastav kaislat.
Taimenimetus kare kaisel on lahku.

Omadussõna riiklik on ainsuse omastavas riikliku, osastavas riiklikku, seesütlevas riiklikus, mitmuse nimetavas riiklikud, omastavas riiklike, osastavas riiklikke.

Sõna sadakond käänamisel muutub ainult liide, tüvi jääb samaks: ainsuse omastav kääne on sadakonna, osastav sadakonda, alalütlev sadakonnal.

Sõna urge tähendab 'õõs, koobas'. Anatoomias on kasutusel näiteks terminid otsmikuurge, ninakõrvalurge, neeruurge jm.
Sõna urge ainsuse omastav on urke ja osastav urget, mitmuse nimetav on urked, omastav urgete, osastav urkeid.

Kuidas on linnaosa sisseütlevas käändes? – See on linnaosasse ehk linnaossa.

Kas sõna peerg omastav on pirru? – On kaks sünonüümset sõna: peerg, mille omastav on peeru, ja pird, mille omastav on pirru. Mõlemad sõnad tähendavad 'pikk õhuke laast'.

Kuidas on sõna tundlad ainsuses? – See on tundel, omastavas tundla, osastavas tundlat.

Sõna kiud ainsuse omastav on kiu ja osastav kiudu, mitmuse nimetav kiud, omastav kiudude ja osastav kiude ehk kiudusid.

Sõna lageraie on omastavas lageraie (III vältes) ja osastavas lageraiet. Sama moodi tuleb käänata sõna hooldusraie.

Sõnapaari kallis vanaema ainsuse osastav on kallist vanaema, mitte „vanaemat“.

Sõna tosin 'kaksteist' osastava käände vorm on tosinat.
Sõna tosinas 'kaheteistkümnes' osastava käände vorm on tosinandat.

Sõna talgud on harilikult mitmuses. Ainsus on võimalik liitsõna täiendosas (talgupäev, talgutöö).

Sõna luud (pühkimisvahend) mitmuse osastav on luudasid ehk luudi (väärad on „luudasi“, „luude“, „luudu“).

Kuidas on sõnade händ, kärss, käsn, pärn, vänt ja ämm lühike mitmuse osastav? – Sõnadel, mille ainsuse tüvevokaal on a (hänna, kärsa, käsna, pärna, vända, ämma) ja esisilbis on vokaal ä, on lühikese mitmuse osastava lõpus i: händi, kärssi, käsni, pärni, vänti ja ämmi. Õiged vormid on ka sid-lõpuga händasid, kärssasid, käsnasid, pärnasid, väntasid ja ämmasid.

Sõna välismaine mitmuse omastav on välismaiste (mitte „välismaisete“).

Kuidas on sõna õun mitmuse omastavas? – Võib kirjutada kahte moodi: õunte ja õunade.
Sama moodi on mitmuse omastavas võimalikud vormid aiste ~ aisade, heinte ~ heinade, kaelte ~ kaelade, kaerte ~ kaerade, kaunte ~ kaunade, koerte ~ koerade, naelte ~ naelade, nõelte ~ nõelade, okste ~ oksade, otste ~ otsade, paelte ~ paelade, poiste ~ poisside, pükste ~ pükside, sakste ~ saksade, seinte ~ seinade, sõelte ~ sõelade, vitste ~ vitsade.

Sõna pahe ainsuse osastav on pahet.

Sõnaühend ränk retk on mitmuse omastavas ränkade retkede ja osastavas ränki retki ~ ränkasid retkesid.

Sõna ettevõte ainsuse omastav on ettevõtte (nt ettevõtte juhatus) ja osastav ettevõtet (nt tutvustati ettevõtet).

Hõrgu maitsega söögiseen enoki on väiketähega ja püstkirjas. Sünonüüm on sametkõrges (omastav sametkõrgese).

Sõna maias mitmuse omastav on maiaste.

Sõna tulevane mitmuse osastav on tulevasi (vrd oluline : olulisi).

Sõna vali omastav on valju (II vältes) ja osastav valju (III vältes), nt valju häält, mitte „valjut häält“.

Kas mitmuse omastav on „peigude“ või „peiude“? – Sõna peig ainsuse omastav on peiu ja osastav peigu, mitmuse omastav peigude ning osastav peigusid ja peige. Sõna peiu ainsuse omastav on peiu ja osastav peiut, mitmuse omastav peiude ja osastav peiusid. Nii peig kui ka peiu tähendavad 'peigmees'.

Millega loetakse e-raamatuid? – See on e-luger (omastavas e-lugeri, osastavas e-lugerit).

Kuidas on sõna naps 'kange alkohol' ainsuse omastavas? – Võib kirjutada nii napsi kui ka napsu.

Kuidas on puhas nõu ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas? – Ainsuse osastav on puhast nõu ja mitmuse omastav puhaste nõude.

Õlga kaitsev vahend on õlakaitse, omastavas õlakaitsme, osastavas õlakaitset.

Sõna tüvi ainsuse sisseütlev on tüvve ~ tüvesse.

Eesti keeles on uus aasta (lahku) ja uusaasta (kokku). Mis on nende erinevus? –
Esimesel puhul, mis tähendab 'pärast seda aastat algav aasta', käänatakse mõlemat sõna, nt uue aasta, uut aastat, uuel aastal, uueks aastaks. Neljas viimases käändes jääb omadussõna omastavasse, seega uue aastani, uue aastana, uue aastata, uue aastaga.
Liitsõnas uusaasta '1. jaanuar' käänatakse ainult põhisõna, nt uusaastat, uusaastal, uusaastaks, uusaastani.

Sõna kipper omastav on kipri.

Sõna korraldus mitmuse osastav on korraldusi.

Tööriist on kõblas, mitte „kõbla“. Ainsuse omastav on kõpla, osastav kõblast, mitmuse omastav on kõblaste, osastav kõplaid.

Sõna soe mitmuse osastava vormid on sooje ja soojasid.

Sõna teinepool 'abikaasa' alalütlev kääne on teiselpoolel.

Sõnapaari vale mees mitmuse alaleütlev on valedele meestele, mitte „vale meestele“.

Sõna kartul mitmuse osastav on kartuleid, mitte „kartulaid“.

Taimede liiginimetustes on omadussõnaline täiend vastava taime perekonnanimetust tähistavast põhisõnast harilikult lahku. Õige on kirjutada hapu oblikas (omastavas hapu oblika, osastavas haput oblikat).

Paarissõnas lasteaed-algkool, kus sidekriips asendab sõna ja, tuli varasema reegli järgi käänata mõlemat poolt, nt omastav lasteaia-algkooli, osastav lasteaeda-algkooli, seesütlev lasteaias-algkoolis, seestütlev lasteaiast-algkoolist, alaleütlev lasteaiale-algkoolile. Neljas viimases käändes jäi esimene sõna omastavasse, seega oli rajav lasteaia-algkoolini, olev lasteaia-algkoolina, ilmaütlev lasteaia-algkoolita, kaasaütlev lasteaia-algkooliga.
Alates 2016. aastast on võimalik rööpselt käänata nii, et esimene sõna jääb käänamata: omastav lasteaed-algkooli, osastav lasteaed-algkooli, seesütlev lasteaed-algkoolis, seestütlev lasteaed-algkoolist, alaleütlev lasteaed-algkoolile, rajav lasteaed-algkoolini, olev lasteaed-algkoolina, ilmaütlev lasteaed-algkoolita, kaasaütlev lasteaed-algkooliga.

Sõna arusaam mitmuse osastava käände vormid on arusaamu ehk arusaamasid (mitte „arusaami“).

Kas osastavas käändes on õige „(segame) taigent“? – Ei, kirjutage segame tainast.

Sõna ümbrik võib käänata kahte moodi:
1) ainsuse osastavas ümbrikku, mitmuse omastavas ümbrike, osastavas ümbrikke (nagu õnnelik);
2) ainsuse osastavas ümbrikut, mitmuse omastavas ümbrikute, osastavas ümbrikuid (nagu õpik).

Sõna vürtsköömen omastav on vürtsköömne ja osastav vürtsköömnet.

Sõna rahapaja 'mündikoda, (metall)rahavabrik' omastav on rahapaja.

Sõna koeratõug ainsuse omastav on koeratõu ja osastav koeratõugu, mitmuse omastav on koeratõugude.

Meditsiinitermin on kõrgvererõhktõbi (mitte „kõrgvererõhutõbi“), omastav kääne on kõrgvererõhktõve.

Kas küsida endalt või eneselt? – Mõlemad on õiged.

Sõna vürtsköömen ainsuse osastav on vürtsköömnet ja mitmuse osastav vürtsköömneid.

Sõna poolsajand omastav on poolsajandi (mitte „poolesajandi“).

Kui inimene tõlgib suuliselt, on ta tõlk, aga kui kirjalikult, siis tõlkija. Kui töötaja tõlgib kirjalikult ja toimetab tekste, sobib tema ametinimetuseks tõlkija-toimetaja. Sellel ametinimetusel tuleb käänata mõlemat poolt, nt otsime uut tõlkijat-toimetajat, ülesanne anti tõlkijale-toimetajale (vt http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=43).

Omadussõna sügisene ainsuse osastav on sügisest, mitmuse omastav sügiseste ja osastav sügisesi.

Sõna talv mitmuse osastav on talvesid ehk talvi (mitte „talveid“ või „talvesi“).

Sõna suur keskvõrre on suurem. Kuidas on keskvõrde mitmuse omastav? – See vorm on suuremate, mitte „suurtemate“ (mitmuse tunnust ei topeldata).

Kuidas käänata sõna küttepind 'kütmiseks mõeldud pilbas'? Kas õige on „küttepindade müük“? – Sõna küttepind ainsuse omastav on küttepinnu, osastav küttepindu, mitmuse omastav küttepindude. Seega kirjutage küttepindude müük.

Sõna õppejõud mitmuse osastava vormid on õppejõudusid ja õppejõude.

Sõna hong on 'suur vana mänd', selle ainsuse omastav on honga ning mitmuse osastav hongi ja hongasid.

Kas „Head reisi“ või „Head reisu“? – Kirjakeelne on i-ga „Head reisi“.

Sõna kliimahoole ainsuse omastav on kliimahoolde.

Kas „Helistage tehnilisse toesse“ või „tehnilisse tukke“? – Kirjutage tehnilisele toele või tehnilise toe numbrile ~ numbril.

Kas õige on neiudele või neidudele? – Mõlemad on õiged: kui nimetav kääne on neiu, siis neiudele, aga kui nimetav on neid, siis neidudele.

Kas kõigis tubades või kõikides tubades? – Mõlemad vormid on õiged.

Järgarvsõna seitsmemiljardes omastav kääne on seitsmemiljardenda.

Sõnapaar ohtlik hüpe on mitmuse osastavas ohtlikke hüppeid (mitte „ohtlike“).

Kuidas on endine ja praegune mitmuse osastavas? – Kirjakeeles on kahte moodi: endisi ja praegusi ~ endiseid ja praeguseid.

Sõma leem ainsuse osastav leent.

Liitsõna punarind omastav on punarinna (mitte „punarinnu“).

Sõna miski osastav on midagi ja miskit. Viimane vorm pole argikeelne.

Omadussõna jäine osastav on jäist (mitte „jäiset“).

Kirjutage õnne uude aastasse (mitte „uute“).

Kuidas on sportlik püha ainsuse osastavas ja mitmuse osastavas? – Ainsuse osastavas on sportlikku püha ja mitmuse osastavas sportlikke pühi.

Sõna meede mitmuse omastav on meetmete (mitte „meedete“).

Kas „Teie tagasisided olid huvitavad“ või „Teie tagasisidemed olid huvitavad“? – Teie tagasiside oli huvitav.
Sõna tagasiside omastav on tagasiside (mitte „tagasisideme“). Mitmuses seda sõna ei kasutata.

Kas korrektne nimetus on „lambsalat“ (inglise lamb’s lettuce)? – Botaanikas on see põldkännak (omastav põldkännaku), kaubanduses-kokanduses on kasutusel ka lambasalat.

Kas sõnapaar harv kord on i-mitmuse alalütlevas „harvail korril“ või „harvil korril“? – Korrektne i-mitmus on harvul korril, sama kääne de-mitmuses on harvadel kordadel.

Kas sõna soemüür omastav on „soemüüri“ või „soojamüüri“? – Omastav on soemüüri.

Kuidas käänata sõna mitmik? – Seda käänatakse nagu sõna õnnelik: omastav mitmiku, osastav mitmikku. Mitmuse omastav on mitmike, nt mitmike kokkutulek (mitte „mitmikute kokkutulek“).

Kalanimetus on mudil, mitmuse nimetav on mudilad (mitte „mudilid“).

Kuidas käänata sõna varb? – See on astmevahelduslik sõna (b vaheldub v-ga) ja seda käänatakse nagu sõna leib: ainsuse omastav on varva (vrd leiva), osastav varba (vrd leiba), mitmuse nimetav on varvad (vrd leivad), omastav varbade (vrd leibade), osastav varbasid ~ varbu (vrd leibasid ~ leibu).