Keelenõuvakk

LAUSEÕPETUS
sõnastus, lausestus



Kas sobib öelda Lepingu peatatus lõpetada? – Ei, kui leping on peatatud, siis saab lepingut jätkata.

Rahulikke jõulupühi ja ilusat aastavahetust!
Esimeses sõnas on kaks k-d. Sõnad jõulupühi ja aastavahetust on kokku.

Ei ole õige „ministeeriumi poolt on koostatud“, vaid ministeerium on koostanud ..

Lause oli Loomapidaja on vastutav oma tegevuse eest. Sellesse tehti parandus ja saadi järgmine lause: Loomapidaja vastutab oma tegevuse eest. – Jah, parandus on õige.

Pealkirja on vaja käänata, kui tema asend lauses seda nõuab, nt „Tristani ja Isolde“ lõpustseen (mitte „Tristan ja Isolde“ lõpustseen). Pealkirjade käänamise kohta võib pikemalt lugeda raamatu „Keelenõuanne soovitab“ 3. osast (http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/pealkiri.html).

Kas esimese Eesti Vabariigi kohta käib lühend EW? – Ei. Kõige täpsemalt väljendab mõtet ehk sõjaeelne Eesti Vabariik.

Võib kirjutada nii võida auto iga nädal kui ka igal nädalal.

Kas on õige kirjutada „nii see kui teine“? – Ei, lisage sõna ka: nii see kui ka teine.

Kirjutage olen sündinud 7. mail (mitte „sündisin“). Vt ka „Eesti keele käsiraamat“ (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=378&p=5&p1=2).

Kas on õige „maailmanäitus Brüsselis 1958. aastal rinnamärk“? – Ei, õige on 1958. a ~ aasta Brüsseli maailmanäituse rinnamärk.

Kas on õige „meie taotlus 1. aprillist“? – Kirjutage meie 1. aprilli taotlus.

Kõrvallauset ei panda omastavas käändes täiendi ja põhisõna vahele. Vt „Kus on kõrvallause koht?“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=128).

Kas kuskil on olemas juhtnöörid sõnade ta ja see kasutamise kohta lauses? – Vt „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk (Internetis http://www.eki.ee/books/ekk09/), peatükk „Süntaks“, § SÜ 78.

Kas on õige kirjutada „Hind sisaldab: hommikusöök ja ekskursioon“? – Ei ole. Hind sisaldab hommikusööki ja ekskursiooni. ~ Hinnas sisalduvad hommikusöök ja ekskursioon. Koolon on ülearune.

Lauses „Vesi hakkab keema 100-kraadise temperatuuri juures“ on juures-tarind venemõjuline, selle asemel kirjutage 100-kraadisel temperatuuril või temperatuuril 100 °C.

Elus inimese kohta sobib kirjutada „Ta on sündinud .. “ (täisminevikus), surnud inimese kohta „Ta sündis .. “ (lihtminevikus).

Kas võib öelda „Millal minna ortodondile“ või peab olema „ .. ortodondi juurde“? – Sobivad mõlemad, vrd ÕSi artikkel arst: Läks arsti juurde v arstile.

ÕSis on sõna tähestikjärjestus. Kas see tähendab, et tähestiku järjekorras on vale? – Ei, ka seda võib kasutada.

Kuidas kirjutada „mitte kinni pidamine“? – Parem on sõnastada teisiti, nt algusajast mittekinnipidamise korral .. asemel on parem kirjutada kui algusajast ei peeta kinni ..

„Eesti keele käsiraamatu“ järgi (vt peatükk „Süntaks“, § SÜ 63) võib hoidmisverbe laiendav omadussõnaline määrus peale oleva käände olla omastavalise sihitise korral omastavas ja nimetavalise sihitise korral nimetavas käändes, st ühilduda sihitisega käändes. Nt Püüame hoida messi õhkkonna (omastav) töisena ~ töise. Tiina pidas oma riided (nimetav) puhtana ~ puhtad. – kuid: Me ei suutnud hoida messi õhkkonda (osastav) erksana.

Kas on korrektne lause „Minu eesmärgiks on .. “? – Kui eesmärk on püsiv, mitte ajutine, kasutage saava käände asemel nimetavat:
Minu eesmärk on ..
Vt „Eesti keele käsiraamat“, peatükk „Süntaks“, § SÜ 63 (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=415).
Saava käändega liialdamist on käsitlenud ka Henn Saari raamatus „Keelehääling“ (1976, lk 27–31).

Sõnade püsima, näima ja tunduma juurde võib kuuluda nii olevas kui ka nimetavas käändes omadussõnaline määrus, nt leib püsib värskena ~ värske; tegevus näis kahtlasena ~ kahtlane; kordamine tundus mõttetuna ~ mõttetu.

Ajamääruses kasutatakse sõnade kord, aasta, kuu, nädal, päev, õhtu puhul rööpselt alalütlevaga nimetavat käänet. Nt Eelmine kord = eelmisel korral katsed ei õnnestunud. Eelmine kuu = eelmisel kuul saabus toimetusse 150 kirja. Viimane nädal = viimasel nädalal oli mul väga palju tegemist. Pühapäev = pühapäeval on poed kinni.

Sõnade kord, päev, tund, minut, sekund puhul kasutatakse ajamääruses ainult nimetavat käänet juhul, kui neid laiendab iga. Nt Iga päev alustan oma tööd rõõmuga. Kui tahad leiba teenida, pead end iga minut maksma panema. Vrd Ta käib iga õhtu = igal õhtul jalutamas. Konverents toimub iga aasta = igal aastal.

Kas „Talve läbi sadas“ või „Talv läbi sadas“? – Talv läbi.

Kas „kuni 31 jaanuar“, „kuni 31. jaanuar“ või kuidagi teisiti? – Kirjutada võib kas 31. jaanuarini või kuni 31. jaanuarini.

Küsitluse tulemusena selgus, et ..
Küsitluse tulemusel selgus, et ..
Kumb lause algus on korrektne? – Mõlemaid võib kasutada.

Kas lause „Õppeaine toimub osaliselt eesti keeles“ on korrektne? – Kirjutage: ainet õpetatakse osaliselt eesti keeles.

Tähenduses 'andke andeks' kasutage sõna vabandage (mitte „vabandame“): vabandage hilinemise pärast.

Kirjutage Austria saksa keel (või pikemalt Austrias kõneldav saksa keel) ja Austria kultuur.

Kas võib kirjutada „Eestisse sisse- ja väljavedu“? – Kirjutage Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu. Väljajättu ehk ellipsit ei saa siin rakendada.

Kirjutage Leping on koostatud 1. augustil 2014 (mitte „1. august 2014“).

Kirjutage võistleb lumelauasõidus (vrd jalgrattasõidus), mitte „võistleb lumelauas“.