Keelenõuvakk

ÕIGEKIRJUTUS
eesti omasõnade õigekirjutus ja õige vorm



Sõna peatselt keskel on t.

Verbi sattuma vormid sattub ja satub on mõlemad normikohased.

Laugudele kantav värv on lauvärv (mitte „laovärv“).

Õpetaja küsis kõiki (mitte „kõikki“).

Kirjutage jätkama (mitte „jatkama“).

Kuidas pöörata sõna lõppema lihtminevikus? – Kirjutage nt koosolek lõppes (mitte „lõpes“).

Kirjutage tulija (mitte „tuleja“).

Kaasinimene on ligimene (mitte „ligemine“).

Raha jääb tagaplaanile (mitte „tahaplaanile“).

Kas „kolmkümmend“ või „kolmkümend“? – Normikohane on kolmkümmend (vrd kolmekümne – kaashäälikuühendis on üks m).

Sõna teenindama on i-ga (mitte „teenendama“).

Kirjutage täitke (mitte „täidke“).

Sõnas rukis on üks k, nt Põllul kasvab rukis.
Omastav on rukki.

Sõna poorne 'urbne' on p-ga.

Sõnad jätk, jätkuma ja jätkuvus on ä-ga (mitte „jatk“, „jatkuma“, „jatkuvus“).

Tööriist on trell ehk trellpuur (mitte „drellpuur“),
drell on riidesort.

Sõna üldse on d-ga.

Kas rapub või rappub, kas rapuvad või rappuvad? – Mõlemad on õiged. Need rööpvormid on lubatud alates 1981. aastast.

Matemaatikatermin on ümardama (üks m), sõna ümmardama tähendab 'teenima'.

Sõnas varrukas on kaks r-i.

Sõna kogemata on ühe t-ga.

Rahulikke jõulupühi ja ilusat aastavahetust!
Esimeses sõnas on kaks k-d. Sõnad jõulupühi ja aastavahetust on kokku.

Õige on teenindus (mitte „teenendus“).

Uksel ja aknal on hinged (mitte „inged“).

Sõna õigsus on g-ga.

Õige on juhinduma (mitte „juhenduma“).

Õiged sõnakujud on mõttetu ja mõttekas. Väärad on „mõtetu“ ja „mõtekas“.

Sõnas sõpruslinlus on üks n (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõna lähikondne omastav kääne on lähikondse (d-ga).

Sõna ei vastand on jah = jaa. Ühe a-ga ja on sidesõna.

Kirjutage avab kaardiga (mitte „kaartiga“).

Sõna aitäh on ühe h-ga (mitte „aitähh“).

Kirjutage kahe p-ga täppistöötlus (mitte „täpistöötlus“).

Kirjutage h-ga: haruharva.

Sõna püüdma lihtminevikus on d: püüdsin.

ÕSi järgi on õige tuimastama (mitte „tuimestama“).

Omadussõna vastastikune mitmus on vastastikused (ühe k-ga), vrd määrsõna vastastikku (kahe k-ga).

Kaassõna piki on ühe k-ga, nt piki tänavat.

Sõna peitke on t-ga (algvorm on peitma).

Inglise laenu lobby soovitame eesti keeles kasutada mugandina lobi, nt liitsõnad lobitöö ja lobitöötajad. Muid vasteid: kuluaaripoliitika, koridoripoliitika, tagatreplus.

Verbi muutma käskiva kõneviisi mitmuse 2. pööre on muutke.

Sõnas kristalne on üks l (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Lauses Tahan linnas ära käia on käia i-ga (saab küsida mida teha?), vrd tegijanimi käija (vastab küsimusele kes?).

Omadussõnas modernne on kaks n-i (mitte „moderne“).

Tegijanimi müüjad on j-iga, vrd tahan müüa (mida teha?).

Õige on mõttetult (mitte „mõtetult“).

Sõna keskkond keskel on kaks k-d (mitte „keskond“).

Sõnas plekksepp on kaks k-d.

Sõnas välissuhted on kaks s-i.

Sõna õhkkond keskel on kaks k-d (mitte „õhkond“).

Sõna maja ainsuse sisseütlev kääne on majja (mitte „maija“).

Kuidas pöörata sõna sattuma? Kas nad sattuvad või satuvad? – Seda võib pöörata kahte moodi (kas sõna muutuma või õppima järgi). Mõlemad on võrdselt õiged.

Autol on summuti (mitte „sumbuti“), nt toodetakse summuteid.

Õige on kirjutada on lõppenud (mitte „on lõpenud“).

Õige on põrandasoojendus (mitte „põrandasoendus“).

Tegusõna „suhtestama“ on väär, õige on suhestama.
mõte-tüüpi sõnades liitub sta-liide nimetava käände vormile.

Sõnas ehkki on kaks k-d (ehk + -ki).

Õige on t-ga: elektritrell.

Õige on tuimastus (mitte „tuimestus“).

Sõnas kõlblikkusaeg on keskel kaks k-d.

Kas seade on „rikkes“ või „rikkis“? – Seade on rikkis.

Tegijanimi viija on kahe i ja ühe j-iga (vrd viia, küsimus mida teha?).
Sõna läbiviija asemele sobib sageli paremini korraldaja, tegija vm.

Sõna kokkuvõttev on kahe t-ga.

Õige on kirjutada ülesanne ja ülesanded (mitte „ülessanne“ ega „ülessanded“).

Õige on linlane ühe n-iga (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõna säärekaitse ainsuse omastav on säärekaitsme, seega mitmuse nimetav on säärekaitsmed.

Pressile pakume võimaluse korraldajaid intervjueerida. Kas lause sobib? – Jah, sobib.
Sõna intervjueerima on ühe u ja j-iga.

Sõna kõike keskel on üks k (mitte „kõikke“).

Õige on kirjutada uudsus (tulnud sõnast uudne).

Sõna kausjas keskel on üks s (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõna hakkama nud-vorm on hakanud (mitte „hakkanud“).

Kuidas on sõna lõppema tingivas kõneviisis? Kas lõpeks või lõppeks? – Mõlemad vormid on õiged.

Tegijanimi on jalakäija, vrd Ta ei taha jala käia (küsimus mida teha?).

Õige on kirjutada puusepp (üks s), ent kellassepp ja kullassepp (kaks s-i).

Sõnas lõplik on üks p (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõnas kumjas on üks m (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõna rukkipõld on kokku ja selles on kaks k-d.

Sõnas vaipu (mitmuse osastava vorm) on üks p.

Kirjutage lukksepp (kaks k-d ja kaks p-d), mitte „luksep“.

Õige on kirjutada mina teadsin (tegusõna algvorm on teadma).

Sõna peatne ainsuse osastav on peatset, nt peatset kevadet (mitte „peadset“).

Sõna topelt on ühe p-ga (mitte „toppelt“).

Kirjutage õiend (teine täht on i).

Miks on õige mõttetu, mitte „mõtetu“? – Liide -tu liidetakse sõna mõte omastavale käändele mõtte.

Õige on kirjutada (poolte) kokkuleppel, st kahe k ja kahe p-ga.

Sõnas välismaalane on üks l, aga sõnas itaallane kaks l-i.

Sõnas homne on üks m (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Liitsõna vaegkuulja on õigesti kirjutatud, ei ole vaja peljata ühendit gk sõnade liitumispiiril.

Õige on kirjutada ümmargune (vrd ühe m-iga ümar ja (arve) ümardama).

Sõnas lipkond on üks p (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõna tallinlane keskel on üks n (kaashäälikuühendi põhireegel!).

Sõnas fänkond on enne k-d üks n. Vale on kirjutada „fännkond“.

Kas hukub või hukkub? – Mõlemad on õiged.
Sinuta hukub ~ hukkub terve maailm.

Õige on kirjutada pikkpoiss (lihatoit). Sõna omastav kääne on pikkpoisi, mitte „pikapoisi“.

Järgarv on miljones (1 000 000.), mitte „miljonis“.

Sõna andma vorm andke on d-ga.

Mis vahe on sõnadel „teenindama“ ja „teenendama“? – Teenindama on õige, „teenendama“ on vale.

Võib kirjutada nii ei tekki kui ka ei teki.

Sõnas järjestikune on üks k, vrd määrsõna järjestikku (kaks k-d).

Kas omastav kääne on „meisterlikkuse“ või „meisterlikuse“? – Õige on meisterlikkuse, sest likkus-liide on käändest olenemata kahe k-ga.

Sõna kaart on vältevahelduslik ja käändub (see) kaart : (selle) kaardi : (seda) kaarti; (need) kaardid : (nende) kaartide : (neid) kaarte = kaartisid.

Millal lisada sõna lõppu liide -gi, millal -ki? – Liide -gi liitub helilistele häälikutele (täishäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü, helilised kaashäälikud j, l, m, n, r ja v), nt vanagi, lugugi, kellgi, kammgi, koergi, kohvgi, kaevgi. Liide -ki liitub helitutele häälikutele (k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž), nt kokkki, lukkki, kottki, leibki, seifki, pilaffki, pulsski, punški, beežki, garaažki.

Kas sõna kaart on mitmuse omastavas „kaardite“ või „kaartide“? – Õige on kaartide.

Sõna võrk osastav on võrku (mitte „võrkku“).

Vorm saatke on t-ga (tuleb verbist saatma), mitte „saadke“.

Sõna tallinlanna keskel on üks n.

Kas õige on „suhestuma“ või „suhtestuma“? – Õige on suhestuma.

Kas õige on „tootlikkus“ või „tootlikus“? – Tootlikkus on nimisõna nimetava käände vorm (nt metsa tootlikkus), tootlikus on omadussõna tootlik seesütleva käände vorm (nt tootlikus mullas).

Õige on paindlik, mitte „paendlik“.

ÕSi järgi võib kirjutada nii hõlpus kui ka hõlbus.

Sõnas numeratsioon on üks m, aga sõnas nummerdus kaks m-i.

Mälumänguri sünonüüm on kilbar, mitte „kilvar“.

Sõnaühendi see kaup ainsuse osastav on seda kaupa (mitte „kauppa“).

Õige on klienditeenindus, mitte „klienditeenendus“.

Sõna vastakuti lõpus on üks t.

Õige on hädine, mitte „ädine“.

Sõnas lähestikku on kaks k-d.

Õige on ütlematagi selge, mitte „ütlemattagi“.

Kas uudishimu on õigesti kirjutatud? – Jah. Väärad on „huudisimu“ ja „uudisimu“.

Õige on kirjutada vastastikusel kokkuleppel, mitte „vastastikkusel kokkuleppel“.

Õige on kirjutada siksak.

Sõna märk osastav on märki (mitte „märkki“).

Sõna homseks on ühe m-iga (mitte „hommseks“).

Sõna paik ainsuse osastav on paika (ühe k-ga).

Õige on teenindaja, mitte „teenendaja“.

Õige on luitestik (mitte „luidestik“).

Kas „eeskostja“ või „eestkostja“? – Õige on eestkostja.

Sõna usjas keskel on üks s.

Õige on kirjutada mäslevad (üks s) lained.

Sõna pakkuma da-vorm on pakkuda. Kindla kõneviisi oleviku vormid on pakun ja pakume (ühe k-ga).

Õige on peatse kohtumiseni. Esimese sõna keskel on t (mitte „peadse“).

Õige on kirjutada jõudsalt (-d-) ja peatselt (-t-).

Sõna kahjustamata on ühe t-ga (mata-vorm).

Õige on kirjutada hoolimata, mitte „hoolimatta“.

Nimisõna teadlikkus on kõigis käänetes kahe k-ga: inimeste teadlikkus, inimeste teadlikkuse uurimine, uuriti inimeste teadlikkust jne. (Omadussõna teadlik ainsuse seesütlev kääne on teadlikus, nt teadlikus suhtumises.)

Sõna suitsuplokk (suitsupakkide kogum) on p-ga (mitte „suitsublokk“).

Õige on kirjutada virvarr (mitte „virrvarr“).

Õige on oleme oodanud, mitte „oleme ootanud“.

Õige on mõttetus, mitte „mõtetus“.

Kirjutage mõtestama (mitte „mõttestama“).

Ei ole õige kirjutada „plastikkaan“, õige on plastkaas.

Õnnerikast uut aastat!
Esimeses sõnas on üks k.

Sõna mõttekam on kahe t-ga (mitte „mõtekam“).

Sõna süttima oleviku ainsuse 3. pööre on sütib ~ süttib, mõlemad on õiged.

Kirjutada l-iga: sõnulseletamatu.

Kuidas liita sõnadele kokk ja kukk rõhuliide -ki? – Nendes tuleb kõrvuti kolm k-d: kokkki, kukkki.

Kas „aariastama“ või „aarjastama“? – Parem on kirjutada j-iga: aarjastama.

Nimisõna tuletundlikkus (mis?) on kahe k-ga.

Võib kirjutada nii Leping lõpeb kui ka Leping lõppeb. Mõlemat moodi on õige.

Kas „öössel“ või „öösel“? – Õige on öösel.

Õige on kirjutada jõulukaardid, mitte „jõulukaartid“.

Sõnas karameljas on üks l.

Õige on seespidi (mitte „seestpidi“).

Sõna „küündlad“ asemel on õige küünlad.

Sõna pottsepp on kahe t-ga.

Õige on kirjutada painduma, painduv, painutama, mitte e-ga „paenduma“, „paenduv“, „paenutama“.

Õige on kirjutada toimetulija.

Õige on kirjutada kas salvrätt või salvrätik (mitte „salfrätik“).

Mitmuse omastava vorm on vaklade, kuidas on ainsuse nimetav? – Vagel.

Kas „lõpevad“ või „lõppevad“? – Kui see on lauses öeldis, võib kirjutada nii ühe kui ka kahe p-ga, nt Filmivõtted lõpevad ~ lõppevad juulis. Kui see on täiend, on võimalik ainult kahe p-ga, nt Lõppevad tunnid jäävad kõigile kauaks meelde.

Sõna tembeldama on b-ga.

Sõna kaaslinlane on õigesti kirjutatud (mitte „kaaslinnlane“).

Sõna varsseller on kahe s-iga.

Sõna keskkonnatundlik on kokku.

Sõnas rüperaal on üks p.
ÕSi järgi on rüperaal sõna sülearvuti naljatlev sünonüüm.

Sõna avalikustamine on ühe k-ga.

Miks on tünjas kaslane, mitte „tünnjas kasslane“? – Nende sõnade kohta kehtib kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel: iga hääliku märgime kirjas ühe tähega.

Liitsõna pangakaart käändub sama moodi nagu kaart, seega (see) pangakaart : (selle) pangakaardi : (seda) pangakaarti; (need) pangakaardid : (nende) pangakaartide : (neid) pangakaarte = pangakaartisid.
Ainsuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad ainsuse omastavast pangakaardi, seega näiteks (sellest) pangakaardist : (sellele) pangakaardile : (selle) pangakaardiga.
Mitmuse käänded alates sse-lõpulisest sisseütlevast kuni kaasaütlevani lähtuvad mitmuse omastavast pangakaartide, seega näiteks (nendest) pangakaartidest : (nendele) pangakaartidele : (nende) pangakaartidega.
Sama moodi tuleb käänata ka näiteks sõnu jõulukaart, kinkekaart ja visiitkaart.

Jaatussõnad on jah ja jaa.

Nimisõna ettevõtlikkus käändevormides on kaks k-d: omastav ettevõtlikkuse, osastav ettevõtlikkust, seesütlev ettevõtlikkuses, ilmaütlev ettevõtlikkuseta.

Omadussõna ettevõtlik on ainsuse omastavas ettevõtliku, osastavas ettevõtlikku, seesütlevas ettevõtlikus, mitmuse nimetavas ettevõtlikud, omastavas ettevõtlike, osastavas ettevõtlikke.

Tegusõna mata-vorm on alati ühe t-ga, nt esitamata, halastamata, jagamata, kasutamata, kirjutamata, kleepimata, kuivatamata, lisamata, lugemata, lõpetamata, mainimata, nägemata, olenemata, pesemata, rääkimata, tagastamata, tasumata, tegemata, tulemata, tõlkimata, viivitamata, õppimata.

Õige on kirjutada kokkuvõtteks, mitte „kokuvõteks“ või „kokkuvõteks“.

Õige on kuuekümnendad, mitte „kuuekümmnendad“.

Pojanaine on minia, mitte „minija“.

Sõna ettevõte ainsuse omastav on ettevõtte (nt ettevõtte juhatus) ja osastav ettevõtet (nt tutvustati ettevõtet).

Niisugustes omadussõnades nagu autogeenne, feminiinne, fotogeenne, genuiinne, homogeenne, huligaanne, humaanne, immuunne, kantserogeenne, modernne, momentaanne, monotoonne, profaanne, rutiinne, siinne, sünkroonne on tüve ja liite piiril kokku kaks n-tähte.

Sõnades apostellik, ingellik, aadellik ja pööbellik on tüve ja liite piiril kokku kaks l-tähte.

Nimisõna paindlikkus on kahe k-ga.
Vorm paindlikus on sõna paindlik ainsuse seesütlev kääne.

Laps astus lompi.
Sõnas lompi on üks p.

Sõna ulgumeri algab u-ga (mitte „hulgumeri“).

Õiged tuletised on mõttestik 'mõtete kogum' ja võttestik 'võtete kogum' (mitte „mõtestik“, „võtestik“).

Õige on näitestik (mitte „näidestik“).

Tööriist on kõblas, mitte „kõbla“. Ainsuse omastav on kõpla, osastav kõblast, mitmuse omastav on kõblaste, osastav kõplaid.

Seenenimetus on kevadkogrits, mitte „kevadkorgits“.

Kas padjale tõmmatakse peale pöör või püür? – Kirjakeeles on püür ~ padjapüür.

Sõna uksehinged on h-ga (mitte „ukseinged“).

Sõnades karsumdi, klirdi, klõmdi, kõldi, kõmdi, prõmdi, põmdi, sumdi, tildi, vurdi on kaashäälikuühend (vrd karsumm, klirr, klõmm, kõll, kõmm, prõmm, põmm, summ, till, vurr).

Tuimastusvahend on tuimasti, mitte „tuimesti“.

Õiged sõnakujud on sissepoole (kuhu?), seespool (kus?) ja seestpoolt (kust?).

Põlismets on laas, mitte „laan“.

Kas sõnast „naasema“ moodustatud tegijanimi on „naaseja“ või „naasja“? – Verb on naasma ja tegijanimi naasja.

Õige on söandama (mitte „söendama“).

Sõnapaar ohtlik hüpe on mitmuse osastavas ohtlikke hüppeid (mitte „ohtlike“).

Kuidas kirjutada „ekspertiisi läbiviija“? – Kirjutage ekspertiisi tegija.

Kas töötajat iseloomustavad „täpsus, taiplikus ja kohusetundlikus“ või „täpsus, taiplikkus ja kohusetundlikkus“? – Töötajat iseloomustavad täpsus, taiplikkus ja kohusetundlikkus (kaks viimast on likkus-liitega nimisõnad).

Kas 'piirdega ümbritsema' on „piirestama“ või „piirdestama“? – Soovitame piirestama. Analoogsed on mõtestama (< mõte) ja suhestama (< suhe). Võib öelda ka piirdega ümbritsema.