KEELENÕUANNE
SOOVITAB
II

Saateks

Kogumikku on koondatud eesti keele instituudi keelenõuandjate Tiiu Erelti, Maire Raadiku, Sirje Mäearu ja Tiina Leemetsa kirjutised. Ühe terminoloogiaartikli on Tiiu Erelt kirjutanud kahasse Rein Kulliga. Neist kirjutistest on varem ilmunud ainult viis. Süntaksiprobleemide seletamiseks on kogumiku toimetajad appi palunud Tartu ülikooli eesti keele korralise professori Mati Erelti, sest keelenõuandjate hulgas ei ole kahjuks ühtki süntaksiuurijat. Mati Erelti sulest on ka neli kirjutist sõnavara rubriigist. Ta on seal käsitletud sõnadest kirjutanud varem artiklis "Mõnest tähendusnihkest tänapäeva eesti keeles" (Keel ja Kirjandus 1998, nr 12). Kõik kirjutised on jagatud rubriikidesse: sõnavara, morfoloogia, süntaks, ortograafia ja oskuskeel.

Kogumiku eesmärk on hea eesti keele soovitamine. Seda sobib lugeda kõigil emakeele huvilistel. Tiiu Erelti kirjutis rasketest või muutunud kohtadest eesti morfoloogias on hädatarvilik igale emakeeleõpetajale, sest aitab teda aine õpetamisel.

Kasutatud lühendeid

a - aasta

ains - ainsus

AS - aktsiaselts

EKI - eesti keele instituut

ES - Emakeele Selts

ingl - inglise keel(es)

jm - ja mujal; ja muud

jne - ja nii edasi

jt - ja teised

jts - ja teised sellised

k.a - kaasa arvatud

ld - ladina keel(es)

lk - lehekülg

mitm - mitmus

nim - nimetav

nn - niinimetatud

nr - number

nt - näiteks

n-ö - nii-öelda

om - omastav

os - osastav

p.o - peab olema

pr - prantsuse keel(es)

sh - sealhulgas

sisseü - sisseütlev

sks - saksa keel(es)

sm - soome keel(es)

s.o - see on

st - see tähendab

tr - trükk

v.a - välja arvatud

vm - või muu(d)

vms - või muud sellist

vn - vene keel(es)

vrd - võrdle

vt - vaata

VÕK - vabariiklik õigekeelsuskomisjon

ÕS - õigekeelsussõnaraamat