Klaviatuur
Mustand 4 - 1. november 2006. a.
Sissejuhatus
Käesolev kirjeldus defineerib klahvide paigutuse eesti
klaviatuuril, mis kasutab ära operatsioonisüsteemide ja rakenduste uusi
võimalusi tööks mitmekeelses keskkonnas, kus tarkvara ei ole enam piiratud märgivalikuga.
Et lisaks täiendavatele märkidele seniste klaviatuurimärkide paigutus veidi
muutub (märgid ¤ ja $, ½ ja § ning sammuta märgid ^, ˇ, ~), on soovitatav
kasutada uut klaviatuuripaigutust koos uue klaviatuuriga, mille klahvistik on
uuendustega vastavusse viidud, kuid ka vanema klaviatuuriga on võimalik uut
paigutust kasutada, sest lisamärgid on paigutatud mnemooniliselt
meeldejäävatesse kohtadesse.
Eesti klaviatuuril on neli registrit:
- L1 - alumine register
- L2 - ülemine register (klahviga "Shift")
- L3 - lisaregister (klahviga "AltGr")
- L4 - ülemine lisaregister (klahvikombinatsiooniga "AltGr" ja "Shift")
- klahviridu tähistatakse alt üles B-rida, C-rida, D-rida, E-rida;
- igas reas on klahvidel järjenumbrid 00-12.
- tähistused klahvidel:
L2 | L4
-------
L1 | L3
Klahvi ja registri täpseks näitamiseks kasutatakse järjendit
rida, järjenumber, register. Näiteks E11L3 vastab klaviatuuril märgile "\".
Klahvid on defineeritud UCS koodidega. Siintoodud
paigutuse kättesaadavaks tegemine on klaviatuuridraiveri ülesanne. Kuna suurem
osa lisandusi on sammuta diakriitilised märgid, on märgivalimik, mida selle
klaviatuuripaigutuse korral on võimalik moodustada, üsna suur. Seetõttu on
klaviatuuri võimalik kasutada mitte ainult eesti keele, vaid kõigi Euroopa
ladina kirja kasutavate keelte kirjutamiseks, samuti ka väljaspool Eestit. Õ,
Ä, Ö ja Ü kasutamine klaviatuuril muudab selle klahvipaigutuse siiski üsna
Eesti-keskseks.
Liivi keele täielikuks toetamiseks on vaja tagada märgi
"O ülapunkti ja makroniga" sisestamisvõimalus. Seda on võimalik saavutada mitmel
viisil, praegune lahendus ei lisa klaviatuurile uusi märke, vaid eeldab
draiverilt väikest ebaloogilisust: sammuta makron ja q tekitavad nõutud märgi.
Pikkuskriipsu ja Ö kombinatsioon oleks loogilisem, kuid pikk ö on teatud määral
vajalik vana kirjakeele tekstides (nt Wiedemanni sõnaraamatus) ning seda
sisestusvõimalust kaotada poleks samuti hea lahendus.
Võru keele täielikuks toetamiseks on vaja tagada palataliseeritud
kaashäälikute sisestamise võimalus. Harjumuspärane lahendus "vajuta sammuta diakriitikut ja
siis täht" võru keele puhul ei sobi, kuna eeldab tulemuseks ühte Unicode'i märki,
palataliseeritud (e. akuudiga) konsonantidest leiduvad Unicode'is valmiskujul aga vaid
üksikud. Provisoorselt üritab klaviatuuripaigutus luua mingigi võimaluse akuuti
täies mahus kasutada, lisades vasaku ülanurga klahvile E00 AltGr kombinatsiooniga
valitava kombineeruva akuudi. Erandina teistest klahvidest tuleb seda kasutada
vajaliku tähe järel, mitte enne seda. Lahendus töötab ainult Unicode'i rakendustes
ja on ilus vaid koos kohandatud OpenType fondiga.
Lisatud on mõned märgid teksti korrektsemaks
sisestamiseks. Enn-kriipsu ja emm-kriipsu, mis sõltusid tekstitöötlusprogrammi
oskusest asendada järjendid -- ja --- õigete märkidega on nüüd võimalik
sisestada parempoolse ALT-klahvi ja vastavalt N või M kombinatsiooni abil.
Tekstitöötluse hõlbustamiseks lisati ka sisetühik (tühiku klahvile) ja
sisekriips (miinuse klahvile, võib ka välja jätta ja asendada palatalisatsiooniga).
Paigutuspõhimõtted
- Klaviatuur peab võimaldama sisestada eesti keeles tarvitatavaid märke võimalikult mugavalt;
- Klaviatuur peab võimaldama sisestada kõiki Euroopa ametikeeli vähemalt Eestis kasutatava märgistiku ESET1 piires;
- Muutused võrreldes vanema klaviatuuripaigutusega peavad olema võimalikult väikesed;
- Klaviatuur peab olema võimalikult sarnane Soomes ja Rootsis kasutatavaga.
- Klahv
E00 vasakus ülanurgas (hetkel sammuta tilde üleval ja haak all) muutub osaliselt
tagasi selliseks nagu see on põhjamaade klaviatuuril. Alles jääb sammuta haak,
kuid see dubleeritakse ühtlasi klahvile E12. Tagasi tuleb §, kuid juba ülemisse
registrisse. ½ on mittevajalik ja jääb välja. Tuleb vältida oluliste märkide ja
AltGr vajutust nõudvate märkide paigutamist sellele klahvile. Kaalukaid
põhjuseid on mitu:
- Klahvi E00 füüsiline olemasolu pole alati tagatud, osa sülearvutite
tootjaid jätab vasaku ülanurga "ruumi kokkuhoiu mõttes" tühjaks või
kasutab muuks otstarbeks;
- Sellele klahvile lisatud märke saab kasutada ainult kombinatsioonis
AltGr klahviga, mis tähendab, et märgi sisestamiseks tuleb kasutada kahte kätt,
ülemise registri lisamärgi sisestamiseks AltGr ja Shift klahviga juba kahe käe
mitut näppu korraga;
- Parem ühilduvus põhjamaade klaviatuuriga;
- Tagasiasendusega vabaneb klahvide (Õ) ja ('*) parem pool tervikuna ning
erinevalt teisest ülanurgast on nende kasutamine kombinatsioonis AltGr klahviga
mugav.
- ¤ ja $ vahetus: kuigi tavatekstis kasutatakse mõlemat sümbolit harva, on $
programmeerimiskeeltes laialdaselt kasutatav märk (näiteks Perlis iga muutuja
nime ees). Vahetus teeks $ kasutamise veidi mugavamaks (kuid jätaks terve rea
muid klahve endiselt ebamugavaks).
- Lisandused (1) ja (6) kõrvale on tavalised tilde ja katuse märgid.
- Euroopa keelte märgid, mida ei saa jagada alustäheks ja diakriitiliseks märgiks,
vajavad oma kohta klaviatuuril. Eesti klaviatuurile on sel meetodil juba
eelnevalt paigutatud Š (S), Ž (Z) ja € (E). Et saksa ß-i kõige meeldejäävam
koht S kõrval on juba hõivatud, paigutus see S ja Z vahetusse lähedusse (X)-klahvile.
Loogilised kohad on islandi thorn Þ
(T) kõrval, eth Ð (D)
kõrval ja punktita i (I)-tähe klahvil. Suur punktiga I on välja jäetud, sest
seda on võimalik sisestada ülapunkti ja I kombinatsioonina ning klahvile
kantuna tekitaks eksitavat arvamust, nagu moodustaks see väikese punktita i-ga
paari.
- Paigutada tuleb AE, OE ligatuurid ja taani-norra läbiva kriipsuga O. Aserbaidžaani keele
täielikuks katmiseks on mõistlik lisada švaa (tagurpidi-e). Kuigi eesti keeles sobiksid
loogiliselt (ja foneetiliselt) paarid Ä-Ə, Ö-Ø ja A-Æ, O-Œ, on
põhjamaade tava pidada Æ-d täheks, Œ-d ligatuuriks ja Ø-d Ö-ga võrdseks
ning sellele vastab ka soome-rootsi klaviatuuripaigutus. Suurema ühilduvuse
huvides on ka Eesti klaviatuuril (Ö) kõrval Ø, (Ä) kõrval Æ. Œ paigutub
seega (O) kõrvale ning Ə (A) kõrvale.
- Muud lisandused on tagurpidi hüüu- ja küsimärk vastavalt (!) ja (?) kõrvale,
promillimärk (%) kõrvale, kraadimärk (0) kõrvale, enn-kriips (N) kõrvale,
emm-kriips (M) kõrvale, sisekriips U+2011 (-) kõrvale ja sisetühik tühiku
klahvile.
- Olemasolevad sammuta klahvid on haak, tilde, akuut, graavis ja katus, lisada on vaja sedii
(prantsuse, türgi), pöördsedii (leedu, poola), täpid (prantsuse, saksa),
pikenduskriips (läti, liivi), ülakaar (rumeenia), ülapunkt (leedu), ülasõõr
(tšehhi), ungari umlaut, läbiv kriips (poola, horvaadi). Alapunkt (vietnami)
pole tingimata tarvilik. Täielik sarnasus põhjamaade klaviatuuriga pole juba
seetõttu võimalik, et Eesti klaviatuuril on Õ täht. Sammuta klahvide paigutus
on:
- akuut (´) ja graavis (`) jäävad paigale
- analoogiliselt põhjamaade klaviatuuriga paigutatakse ungari umlaut (˝)
ja ülasõõr (˚) klahvile D11. Põhjamaadel on seal kõrval (Å), Eesti
klaviatuuril (Ü).
- selle kõrval asuva klahvi D12 parem pool on poolenisti ühilduv, seal on
tilde (˜) ja makron (ˉ). Tilde sobib Õ kõrvale hästi. Erinevalt
soomerootsi klaviatuurist on pikenduskriips kui märksa olulisem paigutatud
alla, tilde üles. Eelduseks on iseseisva tilde kasutusvõimalus AltGr+(1)
kombinatsiooniga, ilma selle võimaluseta peaks tilde olema all.
- Punkti kõrvale B09 paigutuvad alapunkt (.) ja ülapunkt (˙).
- Koma kõrvale B08 paigutuvad Eesti klaviatuuril sedii (¸) ja pöördsedii (˛),
põhjamaade klaviatuuril on seal jutumärgid.
- Haak (ˇ) ja ülakaar (˘) moodustavad paari nagu põhjamaade
klaviatuurilgi, kuid paigutuvad klahvi E12 paremale poolele ehk klaviatuuri
paremasse ülanurka. Mnemooniliselt - kui enne sai š sammuta märgiga vasakust
ülanurgast siis nüüd paremast.
- Täpid (¨) ja katus (ˆ) moodustavad samuti paari, kuid erinevalt
põhjamaadest on täpid üleval, katus all ning asuvad klahvil C12. Põhjendus: (a)
katus asus enne Ä kõrval, kuid loovutas koha æ-le. Nihe ühe klahvi võrra paremale
on minimaalseim muutus; (b) täpitähed on klaviatuuril juba enamjaolt olemas,
katus on vajalikum; (c) katust on vaja programmeerimiskeeltes, täppe mitte.
- Kriips (-) paigutatakse (L) kõrvale. Mnemooniliselt: poola Ł on tuntuim
kriipsuga täht.
Võimalikud muutused
- Jätta ¤ ja $ vahetamata eeldusel, et segadus harjumuse muutmisega on suurem kui
tööviljakuse tõus programmide kirjutamisel.
- (eelneva täiendusena) Jätta lisamata iseseisvad märgid tilde ja katus.
- (eelneva vastandina) Lisada ka ` (U+0060) eraldi iseseisva märgina, sest see on ainus ASCII
vahemiku märk, mida tuleb erandina tekitada vajutusega sammuta graavisele ning
seejärel tühikule.
- Lisada (C) kõrvale Č.
- Lisada täielik vietnami keele tugi. Selleks oleks vaja lisada veel kaks sammuta
diakriitilist märki (P) kõrvale.
- (eelneva vastandina) jätta välja sammuta klahv 'alapunkt', mis on kasutusel transkribeerimisel
ja vietnami keeles.
- Eemaldada A kõrvalt švaa eeldusel, et eesti klaviatuuril pole aserbaidžaani keelt vaja sisestada.
- (eelneva edasiarendusena) Sel juhul on võimalik paigutada AE (A) kõrvale ning jätta
katus harjumuspärasele kohale (Ä) kõrval.
- Lisada eesti keeles korrektsed jutumärgid numbriklahvide registrisse L4.
- Lisada võru keele tugi.
- Reserveerida kohad klahvi B00 märkidele '<', '>' ja '|' ning võimaldada nende alternatiivset sisestamist.
Klaviatuuri valmistaja juhised
- Eesti klaviatuuril ei tohi puududa klahv B00 (s.t eesti klaviatuur PEAB olema nn 102 klahviga),
samuti ei tohiks puududa klahv E00;
- Kõikidel klahvidel on oluline säilitada ülaltoodud illustratsiooni aluseks võttes
märkide asukoht. Klahvi vasakusse alanurka joonistatud märki peab saama
sisestada ühe vajutusega sellele klahvile, vasakusse ülanurka joonistatud märki
Shift+klahv kombinatsiooniga, paremasse alanurka joonistatud märki AltGr+klahv
kombinatsiooniga ning paremasse ülanurka joonistatud märki AltGr+Shift+klahv
kombinatsiooniga.
Erandiks on tavalised tähed (s.t väike- ja suurtähe paarid), mis kantakse klahvidele
suurtähe kujul vasakusse ülanurka, vasakusse alanurka väiketähte ei kanta;
Klahvi D paremal poolel on soovitatavalt nii väike kui suur islandi eth;
Klahvi I alumises paremas nurgas on väiketäht "täpita i";
- Täheklahvide
ladina põhitähed PEAVAD olema suuremad kui klahvide paremas allnurgas olevad lisatähed.
Suurusevahe võib olla isegi kuni kahekordne.
- Kõik märgid on soovitatavalt ühest fondist ja nad PEAVAD olema üht värvi. Kui
klaviatuurile lisada kirillitsa märgid, PEAVAD vene tähed olema selgelt eristuva
värviga.
- Diakriitilised märgid peavad olema üheselt mõistetavad, nad ei tohi segamini minna omavahel
ega ka muude kirjavahemärkidega. Sammuta klahvidel PEAB diakriitiku asukohta
põhitähe suhtes märkima kas rasterringiga nagu joonisel või õrna punktiirringiga.
Sammuta kriipsu kujundus võib sarnaneda teistele sammuta klahvidele, ovaali kasutamine
on soovitatav. Kombineeruva akuudi kujundus PEAB olema akuut rastriga täidetud (või
punktiiriga ümbritsetud) mõttelises täheruumis.
- Apostroof peab olema eristatav akuudist ja graavisest ning sarnanema kujult tollimärgile ("),
st olema pigem sirge kriipsuke ülalt alla, mitte komakujuline või
kallutatud. Oluline on vahetegemine väga sarnase kujuga ülakaare ja haagi
vahel. Ka sammuga klahvidel on oluline märgi mõtteline asukoht täheruumi
suhtes. Punkt ja koma peavad olema allservas, apostroof klahvi mõttelise
keskjoone ligiduses, sammuta tilde kõrgemal ning väiksem kui iseseisev märk
tilde jne.
- Sisekriips ja sisetühik kantakse klaviatuurile nagu illustratsioonil - punktiirjoonega
ümbritsetud ristkülikus tähed NBHY (no-break hyphen) sisekriipsul ja NBSP (no-break
space) sisetühikul.
- Soovitusena võib vasaku ülanurga klahvile olla kantud ainult paragrahvimärk (kuid õiges
asukohas, klahvi vasakus ülanurgas). Sammuta haaki saab kasutada kuid selle
klaviatuurile kandmata jätmine soodustaks üleminekut uuele kasutusele.
Eesti klaviatuur pealekantud vene tähtedega
Võrreldes varasema kasutusega lisandub varem esinenud puudustele
(vene märgid ülareas ei paikne eelduspärastel kohtadel) veel üks takistus. Kui klahvidele kanda
kõik lisatud märgid, on klaviatuuril, eriti selle paremas servas rida klahve, mis
on üleni täidetud. Seetõttu tuleb vene tähtede lisamisel uuele eesti
klaviatuurile jätta mõned lisatud märgid klahvidele kandmata, täites selle koha
vajaliku kirillitsa tähega. Klahvidele ei kanta: E10 kraadimärki, E11 tagurpidi
küsimärki ja längkriipsu, E12 ülakaart ja haaki, C12 ülatäppe ja tsirkumfleksi,
klahvidel B8, B9 ja B10 jäetakse vabaks alumine parem nurk, välja jäävad
vastavalt sedii, alapunkt ja sisekriipsu tähis.
Kirillitsa tähemärgid paigutatakse reeglina klahvi ladina
suurtähe alla, klahvil E00 ? aga paremasse ülanurka. Soovituslik paigutus on
näidatud illustratsioonil:
Märgid, mida klaviatuur võimaldab sisestada
NB! Märke, mida klaviatuur võimaldab sisestada, ei piirata
kunstlikult ühe 8bitise kooditabeli, ESET1, MES2 vm märgistikuga. Näiteks ülakaarega i-d kasutatakse
ainult khmeri keele transkribeerimiseks kuid pole mingit põhjust, miks seda ei
peaks saama klaviatuurilt sisestada.
Klahv
|
Glüüf
|
Unicode'i kood
|
Nimi
|
E12-1
|
´
|
U+0301
|
|
Tühik
|
´
|
U+00b4
|
ACUTE ACCENT
|
A
|
Á
|
U+00e1
|
väike a akuudiga
|
C
|
Ć
|
U+0107
|
|
e
|
É
|
U+00e9
|
|
i
|
Í
|
U+00ed
|
|
l
|
Ĺ
|
U+013a
|
|
n
|
Ń
|
U+0144
|
|
o
|
Ó
|
U+00f3
|
|
r
|
Ŕ
|
U+0155
|
|
s
|
Ś
|
U+015b
|
|
z
|
Ź
|
U+017a
|
|
u
|
Ú
|
U+00fa
|
|
w
|
ẃ
|
U+1e83
|
|
y
|
Ý
|
U+00fd
|
|
Klahv
|
Glüüf
|
Unicode'i kood
|
Nimi
|
E12-4
|
˘
|
U+02d8
|
|
tühik
|
˘
|
U+02d8
|
BREVE
|
a
|
Ă
|
U+0103
|
väike a ülakaarega
|
e
|
Ĕ
|
U+0115
|
|
g
|
Ğ
|
U+011f
|
|
i
|
Ĭ
|
U+012d
|
|
o
|
Ŏ
|
U+014f
|
|
u
|
Ŭ
|
U+016d
|
|
täieneb
Tervikpaigutuse MSKLC formaadis leiate failist et_ucs.klc, installeerimiseks sobiva test-draiveri failist et12.zip
Kommentaarid on oodatud meiliaadressil indrek.hein@eki.ee